Kuidas vältida ehitusseisakuid?

Artikkel

- Uudised
- 18. august 2015 kell 13:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas vältida ehitusseisakuid?
Ehitusel peab jätkuma piisavalt töömehi ja vajaminev materjal peab jõudma platsile õigeks ajaks. Foto: Raul Mee, Äripäev
Ehitustöödel sageli ette tulevate pikemate seisakute vältimiseks ei piisa heast objektijuhist, kiire tegutsemise eelduseks on juba projekteerimisperioodil koostatud mõistlik tegutsemiskava.
Ehitusfirma Rand & Tuulberg ehitusdivisjoni juhi Lauri Matteuse sõnul sarnaneb ehitamine spordi ja sõjaga, kus kehtib mõtteviis, et raske õppustel, kerge lahingus. “Mõtlen sellega just seda, et punktuaalne ettevalmistus tagab sujuva töö platsil,” selgitas ta.
Ettevalmistus ehituseks algab tema sõnul projektist. “Kõige eelduseks on korralik projektdokumentatsioon,” märkis ta. “Korralikus projektis on kontrollitud ja vajadusel lahendatud erinevate süsteemide ja konstruktsioonide omavahelised seosed ja kattuvused.” Samuti on ülimalt tähtis, et projekt oleks sedavõrd detailne, et ka tellijale endale oleks üheselt selge, mida talle täpselt ehitatakse.
Hiinas kerkivad kõrghooned mõne kuuga
"Planeerimise ja projekteerimise korral tavatsen meelde tuletada, et iga projekteerimisel kokku hoitud euro tähendab kümneeurost lisakulu ehitamisel ja sajaeurost lisakulu ekspluateerimisel,” rõhutas ta. Matteuse sõnul on iga ehitus olulisel määral tellija nägu – kes maksab, tellib ka muusika, ja seepärast tasuks juba ehitust planeerides kulutada raha planeerimisele ja asjatundlike spetsialistide kaasamisele.
Hästi planeeritud ja läbimõeldud projektlahenduste realiseerumist on Matteuse sõnul paljud näinud Youtube’i klippidest – Hiinas ehitatakse kõrghooneid vaid mõne kuuga. “Ilmselge, et sellistel puhkudel tehaksegi objektil ainult tööd, muudatuste ja projektide täpsustamiseks sellisel puhul enam aega ei ole,” märkis ta. Täiendavaks faktoriks on sellisel juhul ettevalmistamise aeg, ehitajatele peab andma piisavalt aega eelarveid koostada ja lahendusi läbi mõelda, välistamaks ajakulu vaidlustele, mis võivad tekkida kiirustamisel kokkupandud eelarvest.
Astlanda Ehituse juhi Kaupo Kolsari sõnul tuleb viivituste vältimiseks esmalt koostada mõistlik ning õiglane tegevuskava, mis arvestab nii tehnoloogiliste vajaduste, aastaaegade iseärasuste kui ka materjalide tarnevõimalustega. “Töövõtjate iganädalastel koosolekutel tuleb kavandada järgnevate päevade ühistegevuse kava ning seda siis ka igapäevaselt täita.”
Ta lisas, et hankekava peab arvestama materjalide tarneaegadega. “Tehasetoodete – betoonelementide, teraskonstruktsioonide, uste ja akende – hankimisel tuleb veenduda, et need valmivad õigeaegselt,” märkis ta.
Ehitusobjekti plaanijärgse edenemise õnnestumiseks on Kolsari sõnul vajalik, et kõik alltöövõtjad, tarnijad, materjalitootjad, projekteerijad ning ka töö tellija täidaks ülesandeid kavandatud tempos ning kvaliteediga. “Töölõikude mehitus tuleb kavandada ning hiljem mehitada piisavalt,” lausus ta.

Peamised pidurid ehitusplatsil
Vastuolud projektis. Alates kommunikatsioonide ristumisest kuni konstruktiivsete vastuoludeni.Projekti puudulikkus. Mõningad sõlmed või süsteemid on lahendatud nii pealiskaudselt, et nende järgi töid teha ei ole võimalik või ei vasta teostus autori ootustele.
Tellija muudatused projektis. Tulenevad tellija vajaduste muutumisest, mõnikord tehnilistest piirangutest või on lähteülesanne ebaselgelt formuleeritud ning visualiseering (projekt) ebatäpne, jättes tellijale olulised kohad lahendamata või lahendades need ebatäpselt.
Ebareaalne ajagraafik. Võrreldes Eesti ehitustempot Skandinaavia maade omaga, plaanime me püstitada “maailmarekordeid” – graafikud ei arvesta tihti tehnoloogiliste pauside ning klimaatiliste iseärasustega.
Objekti eripäradega mittearvestamine. Ehitustegevus on igal objektil ainulaadne ettevõtmine. Olgugi, et esmapilgul tundub kõik samasugune eelmise tööga ning pakutakse välja sama graafik, võib erinevus olla suur. Piisab sellest, kui üks objekt ehitatakse soodsal aastaajal, teine ebasoodsal, ning erinevused edenemisel võivad olla olulised.
Sesoonsus. Näiteks suvisel ajal on üldehituse ning viimistluse tööjõuga pidevalt probleemid, sest aktiveeruv erasektori tellija meelitab lisateenistusega.
Võimete ja oskuste ülehindamine. Tööjõu oskused on väga kõikuva tasemega – ametiõpe jätab soovida, paljud spetsialistid on puuduliku oskustepagasiga iseõppijad.
Alajuhtimine. Suur hulk alltöövõtufirmasid toimib vabavoolu põhimõttel. Olgugi, et lepinguläbirääkimistel lepitakse kokku, et töövõtja peab tagama regulaarselt tööjuhi olemasolu, kes planeeriks oma tööjõu liikumist, selgub tööde käigus, et ta tegeleb veel mitme objekti tööliste juhtimisega, lisaks varustab kõiki töölisi materjalide ning abivahenditega jne.
Puudulikud tarned. Tööde kavandamises puudub kriitilise tee kava ning olulisi tarneid ei kavandata õigeaegselt või tehakse puudulikult.
Tarnekindlus. Kasutatavate materjalide tarneajad ning -kindlus on erinevad, Lõuna-Euroopast, Aasiast jm kaugematest maadest tellides tarneaegu tihti ei täideta.
Ebakvaliteetne töö. Töövõtja teeb midagi valesti ning tööjuhi kontroll on pealiskaudne. Enne kui viga avastatakse ning tuleb asuda ümber tegema, on palju valesti tehtud. Sellised vead on mõeldavad peaasjalikult mittekandvate konstruktsioonide ehitusel, viimistlustöödes ning ka kommunikatsioonide installatsioonil.
Allikas: Lauri Matteus, Kaupo Kolsar
Kõigile sobivat lahendust pole
Merko Ehituse projektijuhi Ahto Aruvälja sõnul pole kahjuks lihtsat retsepti, mis aitaks poole võrra paremini planeerida. “Kui selline retsepte pakkuv “vastuvõtt” kuskil olemas oleks, siis seisaks seal järjekorras kogu Eesti ehitusturu krõbekoorik,” lausus ta.
Samas ei saa Aruvälja sõnul öelda, et ehitusefektiivsus oleks Eestis suureks probleemiks. “Minu arvates on Eestis ehitustempo piisavalt kiire, kui on teada, mida ja millest ehitada.” Ta lisas, et kui objekte külastavad välisriikide külalised, on nende hämming tihti suur, sest näiteks Ameerikas, Soomes ja Rootsis on ehitusaeg pea kaks korda pikem kui meil Eestis. Aruvälja sõnul võiksime sellele tuginedes olla küllaltki uhked. “Samas peame tõdema, et arenguruumi on meilgi ehitusturul veel piisavalt,” märkis ta.

Kuidas ehitusplatsil ilma oluliste investeeringuteta tehnoloogiasse ja ehitustöölistesse töö kiirust tõsta:
Läbimõeldud ja täpse lähteülesande koostamine tellija poolt
Eriteadmistega spetsialistide kaasamine nii ettevalmistus- kui ka ehitusprotsessis (juhul kui tellijal endal pädevus puudub)
Korraliku ja kontrollitud projektdokumentatsiooni koostamine
Piisav aeg ja informatsioon ehituseelarve koostamiseks ja projektdokumentatsiooni läbitöötamiseks.
Allikas: Lauri Matteus
Lüngad projektis
Põhilised probleemid ehitusgraafikutega algavad Aruvälja sõnul puudulikust projektdokumentatsioonist ja tellijate soovist ehitustööd käivitada olematu projekti baasilt – selleks on tavaliselt eelprojekt –, aga fikseeritud ja äriplaanile vastava hinnaga. “Kohati ei ole tellijatel ka ise täpselt teada, mida nad soovivad, ning ehituslahendused ja materjalid on fikseerimata,” tõdes ta. “Samas, kui tellijad valivad piisavalt usaldusväärse peatöövõtja õigeaegselt ja teevad ise tõhusat koostööd, ei toimu ka seisakuid ning kogu protsess laabub väiksemate ajakadudega ning võib ka tellijale lõpuks algsest soodsamaks kujuneda.”
Aruväli lisas, et kui tellija-ehitaja-projekteerija-järelevalve on koostööaltid ja üksteisega arvestatakse, on juba tugev alus ehituse tähtaegseks valmimiseks loodud. “Samas peame tõdema, et see on alles pool võitu, teine pool tuleb võita objektil tööde organiseerimisega,” selgitas ta.
Esiteks peab tema sõnul tööde algus olema õigeaegne, näiteks karkassi ehituse mahajäämust hiljem enam siseviimistlustöödega tagasi ei tee. Teiseks tuleb objektil tagada juhtimiseks pädev meeskond – et objektijuhil oleks piisavalt kogemusi ja projektijuht oleks protsessiga kursis, et teha vastavalt vajadusele kiireid ja õigeaegseid otsuseid. “Kolmandaks on oluline, et projektijuht viibiks objektil, mitte kontoris,” märkis Aruväli. “Mina ei suuda mõista, kuidas kontorist projekti juhitakse.”
Samuti on oluline kaasata usaldusväärseid koostööpartnereid alltöövõtjate ja tarnijate näol – kõige odavam lahendus ei pruugi olla lõpuks kõige odavam. Selleks aga, et hinnata, millal odav ei ole odav, on Aruvälja sõnul vaja projektijuhi kogemust. “Kindlasti tuleks tagada alltöövõtjale lubatud ajal tööfront, et oleks alust nõuda ka tähtaegset lõpetamist,” lisas ta. “Meeles tasuks pidada ka seda, et objekti meeskonna kokkuhoid ei ole lõpuks kokkuhoid.”
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- ASTLANDA EHITUS OÜ
Hetkel kuum