Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus tõmbas varrukast üllatuseelnõu

    Peaminister Taavi Rõivas mullu VKG uue tehase avamisel.Foto: Andres Haabu

    Suve varjus jõudis keskkonnaministeeriumis koostatud maapõueseaduse eelnõusse ootamatult põhimõtteline muudatus.

    "Eelnõu võib olla poliitiline korraldus“

    SA Keskkonnaõiguse Keskus juhatuse liige Siim Vahtrus:

    Me oleme uue maapõue seaduse arutamisse küll algusest peale kaasatud, aga tuleb tunnistada, et säte, mis puudutab aastamäära andmist seaduse asemel valitsuse määrusega tuli suure üllatusena. Sellest pole varasematel avalikel aruteludel olnud kordagi juttu.

    Esmase eelnõu versiooni avalikustas ministeerium 2014.a kevadel. Seejärel olid ministeeriumis ka põhjalikud arutelud, kus huvirühmad said võimaluse arvamust avaldada.

    Järgmine versioon seaduseelnõust saadeti huvirühmadele 2014. a augustis ja ka selles oli põlevkivi kaevandamise aastamäär seatud 20 miljonile tonnile. Teistkordsele avalikustamisele järgnes ligi kümme kuud vaikust. Vahepealsesse aega jäid valimised ja valitsuskoalitsiooni moodustamine. Kuna maapõue temaatika on poliitiliselt laetud, siis oli eeldatavasti tugev surve vältida oluliste otsuste tegemist enne valimiste tulemusi ja valitsuse moodustamist.

    Lugesin nüüd suure üllatusega nendest muudatusest. Tegu on väga olulise muudatusega, mida samas ei ole seletuskirjas sisuliselt sõnagagi põhjendatud. Seega võib arvata, et muudatus viidi sisse hiljuti poliitilise korralduse põhjal ning võib-olla loodeti, et seda mahukas eelnõus ei märgata. Kui muudatuse oleks algatanud valdkonda tundvad ametnikud praktikas olulise probleemi lahendamiseks, oleks nad seda minu senise kogemuse põhjal ka adekvaatselt põhjendada suutnud.

    Põlevkivi kaevandamise võimalusi suurendatakse samm sammu haaval ja selleks näib olevat väga tugev poliitiline surve. Poliitikud omakorda esindavad ettevõtjate huve, kelle investeerimisplaanid on tehtud eeldusel, et kehtiv aastane kaevandamismäär on tulevikus suurendatav.

    Eelnõu järgi läheb põlevkivi kaevandamise aastamäärade üle otsustamise õigus riigikogult valitsusele. Samuti pole eelnõus enam fikseeritud senist  põlevkivi kaevandamise 20 miljoni tonnist aastamäära.
    Muudatuste põhjuseid tasub otsida põlevkivi kasutavate ettevõtete plaanidest, mille realiseerumisel hakkab põlevkivi keskmine aastavajadus alates 2020. aastast ületama praegu maapõueseaduses kehtestatud 20 miljoni tonni piirangut.
    Asjaosalistele uudis
    Hiljuti kooskõlastusringile saadetud keskkonnaministri Marko Pomerantsi allkirjaga maapõueseaduse eelnõus pole piirangust enam midagi kirjas. Lisaks kavandatakse üsna põhimõttelise muudatusena anda põlevkivi kaevandamismäärade üle otsustamine riigikogult valitsusele. Seda muudatust aga eelnõu seletuskiri paraku ei selgita.
    Nii Pomerantsile kui riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale tulid küsimused muudatuste selgitamiseks üllatusena.
    „Kui te nii ütlete, ju see nii siis on. Ma olen hetkel seakatkulainel ja ei ole nii värskelt sellesse süvenenud,“ sõnas Pomerants. Küll kinnitas ta, et poliitilist otsust nende muudatusettepanekute taga ei ole.
    „Ma ei välista, et muudatustel on väga head põhjendused taga. Kui neid aga põhjendada ei suudeta, siis keskkonnakomisjon seda ei toeta,“ märkis Vakra. Ka rõhutas ta telefonivestluses mitu korda, et keskmine põlevkivi kaevandamise maht peab jääma igal juhul 20 miljonit tonnini aastas, sest see oli ka üks sotside valimislubadusi, millest ei taganeta.
    Tagamaade uurimise järel, selgitas Vakra kirjalikult saadetud kommentaaris, et ettepanek anda otsustamine riigikogult valitsusele, tuli  ettevõtjatelt ning selle põhjuseks on põlevkivi kaevandamise süsteemi paindlikumaks muutmine.

    „Koalitsioon kaevemäära muuta ei kavatse“

    Rainer Vakra, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, SDE:

    Keskkonnakomisjoni esimehena lähtun ma koalitsioonilepingust ja nendest kahest punktist:

    Põlevkivi aastast kaevemäära koalitsioon muuta ei kavatse, sõltumata sellest, mis eelnõus hetkel kirjas. Analüüsima peab uute kaevelubade väljastamise korda (nt kaaluda enampakkumist) ning tingimusi (parima võimaliku tehnoloogia kasutamise nõue, kaevandamise keskkonnamõjude vähendamine jms).

    Ettepanek anda otsustamine valitsusele on tulnud ettevõtjatelt, et oleks paindlikum põlevkivi kaevandamise süsteem. Ühtlasi soovib ministeerium ühtlustada maavarade jagamise põhimõtteid, et oleks üks süsteem nii põlevkivil kui ka turbal. Kindlasti arutame sügisel keskkonnakomisjonis, kas selline paindlikkus on mõistlik ja vajalik.

    Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus kinnitas, et muudatuste taga ei ole poliitilised otsused, vaid praktilised kaalutlused. Kuna iga-aastane kaevandamismäärade täitmise aruanne on valitsuse tasandil, siis võiks valitsusel olla võimalik keskkonnaseisundi hindamise järel otsustada ka kaevandamise määrade muutmise üle. Näiteks turba kaevandamise määrad on valitsuse otsustada, põhjendas ta.
    Lõhmuse sõnul on maapõueseaduse eelnõu valmimisse kaasatud huvigrupid ning muudatused on nendega läbi räägitud.
    Kaevandajate lobitöö?
    Kuid Eesti Energia juhtiv jurist, kevadel sotside ridades riigikogusse kandideerinud Liisa Oviir kinnitas, et muudatused on ootamatud ning millegipärast pole neid seletuskirjas selgitatud.
    Lisaks maapõueseaduse eelnõule on ministeerium saatnud kooskõlastusringile põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 eelnõu, milles tuuakse ühe võimaliku stsenaariumina välja põlevkivi aastase kaevandusmahu kasvu kuni 30 miljoni tonnini. „Tugevneb surve kaevandamise lubatud aastamäära tõstmiseks või selle piirangu muutmiseks perioodi keskmiseks aastamääraks,“ märgitakse arengukava eelnõus seda stsenaariumi kirjeldades.
    Viru Keemia Grupp oli oma tagasisides maapõueseaduse eelnõule jätkuvalt seisukohal, et põlevkivi aastane kaevandamismäär 20 miljonit tonni aastas ei ole kaevandajate tegelikke vajadusi arvestades piisav ning ei taga põlevkivisektori jätkusuutlikku arengut. Kuid VKG tervitas eelnõu muudatusi, mis näevad ette aastamäära kehtestamise vabariigi valitsuse määrusega ning kaevandamismäära ülevaatamise viie aasta tagant.
    „Minu meelest ei ole praegu Eestis olemas sellist jõudu või tendentsi, et see 20 miljonit tonni aastamäär kusagile poole nihkuks – ei tema suurenemise osas ega tema vähenemise suunas,“ lausus aga keskkonnaminister Pomerants, kelle arvates on põlevkivi kaevandamismahu tõus 30 miljoni tonnini aastas ebareaalne.
    Keskkonnakaitsjaid ühendav ning maapõueseaduse eelnõu aruteludesse kaasatud SA Keskkonnaõiguse Keskus juhatuse liikme Siim Vahtruse sõnul suurendatakse aga praegu põlevkivi kaevandamise võimalusi samm sammu haaval ja selleks näib olevat väga tugev poliitiline surve. „Poliitikud omakorda esindavad ettevõtjate huve, kelle investeerimisplaanid on tehtud eeldusel, et kehtiv aastane kaevandamismäär on tulevikus suurendatav," lausus Vahtrus.
    Mäletatavasti riigikogu suve algul juba muutis maapõueseadust ning kaevandajatele anti võimalus tagantjärele kaevandada varasematel aastatel välja võtmata jäänud põlevkivi, sest 20 miljoni tonni määra pole aastaid täis saadud. Ehk ettevõtetele anti võimalus järgmise seitsme aasta jooksul kaevandada lisaks kokku veel ligi 31 miljonit tonni. Kuid säilis põhimõte, mida rõhutasid oma sõnavõttudes ka riigikogu liikmed, et perioodi keskmisena ei tohi kaevandamismäär ületada aastas 20 miljonit tonni.

    Praeguse riikliku arengukava järgi on põlevkivi aastane kaevandamismäär 20 miljonit tonni. See jaguneb:

    Eesti Energia Kaevandused AS: aastane maht 15,010 mln t2013 kaevandas ära 79% aastamäärast

    VKG Kaevandused OÜ: aastane maht 2,772 mln t2013 kaevandas ära 85% aastamäärast

    Kiviõli Keemiatööstuse Varad OÜ: aastamaht 1,98 mln t2013 kaevandas ära 38% aastamäärast

    AS Kunda Nordic Tsement: aastane maht 238 000 t2013 kaevandas 45% aastamäärast

    Ministeerium võttis analoogi turbatootmisest
    Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus kinnitab, et plaan anda põlevkivi kaevandamismäärade otsustamine riigikogult valitsusele ei ole poliitiline ja kindlasti ei aita muudatus ettevõtjatel mugavamalt lobistada.
    Järgneb intervjuu Ado Lõhmusega:
    Kas põlevkivi kaevandusmäärade üle otsustamise riigikogu tasandilt valitsusele viimine on poliitiline otsus? Ei ole.
    Kuidas siis eelnõu koostajad ise selleni jõudsid? Me jõudsime selleni kui 2013.a maapõueseadust tervikuna üle vaadati ja alates 2014.a oleme koostöös huvigruppidega, kuhu kuuluvad nii ettevõtted kui ka rohelised, seda üle vaadanud. Praegu on määra kinnitamine olnud seaduse tasandil, kuid kuna sarnase valdkonna – turba kaevandamise määrad, on valitsuse tasandil, siis meie ettepanek on ka põlevkivi kaevandamise määrad viia valitsuse tasandile. See ei ole poliitiline otsus.
    Osa kaasatud huvigruppide esindajaid kinnitab, et pole sellistest muudatustest kuulnudki? See ei ole võimalik. Juunis, kui saatsime eelnõu suurele kooskõlastusringile, siis oli see kõikidele kättesaadav. See on kahe eelneva aasta jooksul läbi räägitud ja kui kellelegi üksikule huvigrupile on see jäänud märkamata…seda ei saa välistada, aga suuremad huvigrupid on kindlasti kaasatud.
    Ka Eesti Energiast öeldi, et selline muudatus tuli üllatusena? Sõltub, kellega te rääkisite Eesti Energiast. Töögruppi kaasatud inimene kindlasti teadis sellest.
    Kas see muudatusettepanek tuli ettevõtetelt? Ettevõtete liidud on sellest kindlasti rääkinud, aga seda muudatust ei ole tehtud ettevõtete sunnil. Ei ole nii, et ettevõtted ütlevad, et nii on ja nii tuleb teha. Seda on kaalutud ja analüüsitud. Kui te küsite, kas VKG on teinud tugevat lobi, siis ma võin kinnitada, et see kindlasti ei ole nii. Me ei võta kuulda ühte konkreetset ettevõtet ja see muudatus ei ole kellegi omalooming. Siin on taga ministeeriumi inimesed, juristid ning eksperdid.
    Miks on Teie arvates hea, et otsustamine läheb valitsuse tasandile? Ma arvan, et me võiks Eesti riigis oma valitsust samamoodi usaldada nagu riigikogu. Valitsusele tuleb otsene informatsioon, kui me räägime reaalsest maavara kasutamisest. Valitsuse otsustesse on kaasatud ministeeriumide osapooled ja see käib infosüsteemi kaudu huvirühmade käest läbi.
    Mismoodi ettevõtjad on oma soovi põhjendanud, kas 101 inimest riigikogus on keerulisem lobistada kui oluliselt väiksemat valitsust? Riigikogu tasandil tähendab see ju ka koalitsiooni, kui tahetakse oma otsuseid läbi suruda. Ma ei tooks seda välja, et oleks lihtsam lobistada. Ettevõtete huvi on kindlasti saada maksimaalselt ressurssi. Kuid neid otsuseid ei ole võimalik lahti siduda reaalsetest keskkonnanäitajatest. Ettevõtjad võivad arvata, et otsustamine on siis lihtsam, kuid reaalses elus ei tehta valitsuse tasemel ka neid otsuseid üleöö.  Eelnõu kaasajastab maapõue regulatsiooni ja ei tasu sellesse ühte muudatusse kinni jääda, sest see on alles kooskõlastamise faasis. Otsused tehakse tagasiside baasil. Kui ta läheb justiitsministeeriumisse, siis selleks ajaks oleme saanud selguse, kas see muudatus on reaalselt elluviidav.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.