Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbank nudis majandusprognoosi

    Swedbank nudis majandusprognoosi.Foto: PantherMedia/Scanpix

    Kuna esimese kvartali majanduskasv oli oodatust tublisti madalam, korrigeeris Swedbank aasta SKP kasvu veidi allapoole.

    Panga hinnangul kasvab majandus sel aastal 1,9%. Vaatamata ekspordi ja tootmismahtude kasvu seiskumisele, soodustab sel aastal majanduskasvu jõuline eratarbimine ja netoekspordi kasv, selgus täna avaldatud Swedbanki makroanalüütikute koostatud majandusprognoosist.
    Kasv saab uue hoo
    Tuleva paari aasta väljavaade on optimistlikum tänu välisnõudluse oodatavale paranemisele - majanduskasv kiireneb järgmisel aastal 2,8%-ni ning peaks püsima samal tasemel ka 2017. aastal.
    „Vaatamata Euroopa Liidu - meie peamise ekspordi sihtkoha - majanduse järk-järgulisele paranemisele on Eesti suuremate kaubanduspartnerite kogunõudlus lähiregioonis sel aastal langenud," kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
    Tema sõnul on Vene sanktsioonide otsene mõju Eesti majandusele olnud küll võrdlemisi tagasihoidlik, kuid Venemaa majanduslangus koos rubla nõrgenemisega on avaldanud mitmetele majandusharudele negatiivset mõju nii Eestis, kui ka halvendanud meie lähemate kaubanduspartnerite majandusolukorda. "Kui varem kompenseeris meie ekspordi vähenemist Venemaale elektroonikatoodete tootmismahtude kiire kasv, siis enam see nii ei ole. Samas on positiivne, et ettevõtjad on eksporti suunanud uutele turgudele. Ekspordimahud jäävad meie hinnangul sel aastal eelmise aastaga samale tasemele, kuid olukorra paranemist on oodata 2016. aastal,“ märkis Mertsina.
    Euroopa Keskpanga rahapoliitika positiivne mõju euroala majandusele jääb tema sõnul eeldatavasti püsima, samuti on Soomes ja tasapisi ka Venemaal oodata majanduslanguse järk-järgulist taandumist. "See parandab meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlust, mis omakorda toetab Eesti majandust,“ lisas Mertsina.
    Vaatamata madalatele laenuintressidele on ettevõtete investeerimisaktiivsus olnud tagasihoidlik. „Käibekasvu pidurdumine ja suurenenud tööjõukulud piiravad ettevõtete kasumlikkuse suurenemist, samuti on ärisektori kindlustunne sel aastal vähenenud. Oodatav välisnõudluse paranemine 2016. ja 2017. aastal, koos tootmismahtude kasvuga, toob aga ärisektoris kaasa vajaduse investeeringute suurendamiseks,“ selgitas ta.
    Tööturul ees muutused
    Brutopalga nominaalkasv aeglustub sel aastal tänu ettevõtete tagasihoidlikele majandustulemustele. Kuna sobivate töötajate leidmine on üha raskem, kiireneb palgakasv järgmisel kahel aastal aga taas, kui majanduskasv hoogustub ja ettevõtete eelarved suurenevad. Majapidamiste reaalne ostujõud kasvab sel aastal hüppeliselt brutopalga tõusu, hindade languse ja tööjõu maksukoormuse vähenemise koosmõjul. See toetab jõulist eratarbimist 2015. aastal. Oodatav reaalpalga kasvu aeglustumine pidurdab aga eratarbimise kasvu järgneval kahel aastal.
    „Tööhõive kasvab sel aastal seoses töötajate registreerimise kohustusega. Lisaks suurendab tugev sisetarbimine teenuste sektori tööhõivet. 2016.-2017. aastatel vähenevad aga nii tööjõu pakkumine kui nõudlus tööjõu järele, sest tööjõu vähenemine ja kallinemine sunnib ettevõtteid vahetama töökäsi masinate vastu. Mõnes harus sunnib ettevõtete vähenenud kasum ja halvenenud finantsseis töötajate arvu vähendama. Suurem osa probleemsetest ettevõtetest koondatud töötajaid leiavad ilmselt järk-järgult rakendust mujal ja tööpuudus püsib prognoosiperioodil madal,“ rääkis Mertsina.
    Tarbijahinnad alanevad sel aastal juba teist aastat järjest. Selle peamiseks põhjuseks on toorainete, sh energia odavnemine maailmaturul. Ka toit odavneb tänavu tänu toidu ülepakkumisele maailmas.
    „Tarbijahinnad kasvavad Eestis meie prognoosi järgi taas nii 2016. kui 2017. aastal, vastavalt 1,9% ja 2,5%. Oma osa selles on valitsuse maksupoliitikal – alkoholi, tubaka ja mootorikütuste aktsiisitõusudel ning hotellide käibemaksumäära tõstmisel. Ka toorainete hinnad peaksid järgmise kahe aasta jooksul mõnevõrra taastuma. Sisemaistest teguritest kergitab jätkuvalt kiire palgakasv peamiselt teenuste hindu,“ lisas Mertsina.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.