Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötamise register tõi 12 miljonit eurot

    Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on töötamise register ka ootamatuid probleeme toonud.Foto: Andras Kralla

    Mullu maksuameti käivitatud töötamise registri suurprojekt tõi aastaga riigikassasse ligi 12 miljonit eurot maksutulu, mis on loodetust pea kaks miljonit rohkem. Kontrolli alla tuleb saada aga vabatahtlikena registreeritud töötajad, kes saavad tegelikult ümbrikupalka.

    Maksuameti peadirektori Marek Helmi sõnul on töötamise register aastaga tööturul pilti oluliselt ilusamaks muutnud. „Viimasel ajal vaatlustel käies oleme ise ka üllatunud, kui vähe leiame inimesi, keda pole töötamise registrisse kantud,“ ütles ta. Kokku on töötamise register riigikassasse juurde toonud 11,8 miljonit eurot. Helmi sõnul on see loodetust rohkem – esialgsete prognooside järgi ennustati tuluks umbes kümme miljonit eurot.
    Augusti lõpu seisuga on 75 592 tööandjat kandnud registrisse 591 259 töötajat. 2577 neist on vabatahtlikud. „See number ei karju just näkku,“ ütles Helm, ent lisas, et kuna 1930 neist olid registreeritud äriühingutesse, tuleb maksuametil vabatahtlike teemal silm peal hoida.

    Töötamise register tõi pea kaks miljonit eurot rohkem tulu kui oodati, samuti on see muudatus maksuametile ettevõtjatelt vähim nurinat toonud. Kas peate seda aasta edukaimaks projektiks?

    Töötamise register oli keeruline projekt ja kindlasti on see edulugu. Me andsime projektijuhile selle eest isegi aumärgi. Mõtlesime, et kui ka see register pole oluline, siis mida olulist me maksuametis üldse teeme? Eelmine aasta oli üldse hull: maksuamet pani käima kaks suurt projekti, milleks üks oli töötamise register, teine 1000euroste arvete seadus. Sellist pinget, nagu meil registri käivitamisel peal oli, pole varem maksuametis olnudki. Arvan, et eelmise suve öö vastu esimest juulit, mil tõmbasime andmeid Haigekassast enda registrisse üle oli paljudele unetu.

    IRLi tagasimaksesüsteem teeb muret
    „Peame edasi mõtlema, mida peaks tegema selleks, et ümbrikupalgasaajad ei lörtsiks tõeliste vabatahtlike nime,“ ütles Helm. Samuti peab maksuamet hakkama töötama selle nimel, et järgmisest aastast rakendatav madalapalgaliste tagasimaksesüsteem ei suurendaks nende töötajate arvu, kes saavad osa palgast kätte mustalt.
    „Ma pole naiivne, vaid realist – meil seisab ees keeruline ülesanne,“ ütles ta, lisades, et kõik madalapalgalised ei saa küll musta töötasu, kuid nende seas on siiski ümbrikupalgasaajaid. Madalapalgaliste tagasimaksesüsteem rakendatakse järgmise aasta esimesest jaanuarist ja esimesi tagasimakseid hakatakse tegema 2017. aastal. „Proovime võimalikult miinimumi viia riski, et hakkame tagasimakseid tegema ümbrikupalgasaajatele,“ märkis Helm.
    Senimaani on maksuameti juhi sõnul töötamise register ümbrikupalgasaajaid märkimisväärselt vähendanud – sel aastal deklareeris tulu koguni 21 000 inimest rohkem kui mullu. Nende seast on välja arvatud need, kes sisenesid tööturule esimest korda. Maksuameti statistikat toetab ka konjunktuuriinstituudi uuring, mille järgi on samuti ümbrikupalgasaajate arv üle 20 000 inimese võrra langenud. Kui maksuamet toetub statistikat tehes maksudeklaratsioonidele, siis konjunktuuriinstituut küsitlustele. „Numbrid näitavad, et sel aastal sai ümbrikupalka vähem inimesi, kui väikelinnades Rakveres ja Türil on elanikke kokku,“ ütles Helm.
    Ootamatud probleemid
    Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu ütles, et töötamise register annab töötajatele võimaluse kontrollida, kas nad on ikka arvele võetud ja kas neil on sotsiaalsed kindlustused olemas. Tema sõnul on varem probleemid tekkinud just siis, kui töötaja on küll saanud igakuiselt pangakontole töötasu, kuid arsti juurde minnes avastab, et tal puudub ravikindlustus. „Nüüd saab silma peal hoida, et tööandja teeks kõik vastavad maksed ära. See on töötajate registri suur väärtus,“ ütles ta.
    Ometigi on tööinspektsioonil töötamise registri pärast ette tulnud probleeme, mida nad ei osanud ette näha. Peamine murekoht ongi vabatahtlikud äriühingutes. „Raske on ju mõista vabatahtlikku, kes peseb mitu kuud järjest kaheksa tundi järjest nõusid või keedab head suppi,“ märkis Maripuu. Äriühingutes vabatahtlikena töötamine on tema sõnul tööinspektsioonile uus ja keerukas väljakutse, kuna seadusandluses pole vabatahtlik töö selgelt määratletud.
    Samuti on tööinspektsioon märganud, et töötamise registrisse tehakse valekandeid. Näiteks on tööandja töösuhte lõpetamise kandesse märkimata jätnud töötaja kirjutatud põhjused. „Näiteks kui töötaja on pannud põhjuseks, et tööandja rikkus lepingut ja tööandja ise sellega ei nõustu, siis panebki ta kirja midagi muud,“ selgitas Maripuu. Selline käitumine on aga seadusevastane. Kui polda nõus töötajate põhjendustega, tuleb pöörduda kas kohtusse või töövaidluskomisjoni.
    Probleeme on tekkinud ka juhtudel, kui töösuhted on sassi läinud ja näiteks koondamise korral paneb tööandja registrisse kirja, et töösuhe lõpetati vastastikusel kokkuleppel. Sellisel juhul jääb Maripuu sõnul aga töötaja ilma sotsiaalsest kindlustusest ja ta ei saa end töötuna kirja võtta. „See on lihtsalt üks viis olla pahatahtlik,“ ütles Maripuu. Ta lisas, et juhtumid pole küll massilised, ent koguvad hoogu.
    Andmed peopesal
    Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik ütles, et ka tema kahtlustas alguses, kas töötamise register hakkab ikka korralikult tööle. „Kuid üllatus-üllatus, juba esimesest päevast töötas!“ ütles ta. Ta lisas, et haigekassas töötades puutub ta kõige tihedamini kokku just juhtudega, kus tööandja pole tasunud töötaja ravikindlustuse makse. See probleem on nüüdseks aga tunduvalt vähenenud. „Töötamise registri tõeline väärtus hakkab alles ajas välja tulema. Võib-olla kümne aasta pärast peame juba kõik normaalseks, et andmetel on nii lihtne reaalajas silma peal hoida,“ ütles ta.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.