Eesti vaatab ehitusmoest mööda

06. september 2015, 13:15
Tallinnas Koplis renoveeritava maja hoov tuleb Larsen Kinnisvara juhi Priit Vare sõnul kõrghaljastusega.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20150906/NEWS/150909796/AR/0/Larsen-Kinnisvara-juhi-Priit-Vare.jpg

Konservatiivsed eestlased globaalseid ehitus- ja kinnisvaratrende Eestis nii pea juurutama ei hakka.

Väljaande Construction Global andmeil hakkab tulevikus kõrghoonete ehitamises ilma tegema kolm suunda. Üha enam hakatakse kasutama puitu ja maja välisfassaadidele hakkab ilmuma üha enam rohelust.

Lisaks ei ole kõrghoonete vahel tulevikus enam nii pime ja kõle kui varem, sest kõrvutiseisvad hooned peegeldavad päikesekiiri, mis täidab hoonetevahelise varjuala hajusvalgusega. Nende trendide taga on keskkonnasaaste vähendamisele suunatud ning tuleviku keskkonnasõbralikumaks muutmisega seonduvad arengud.

Äripäev uuris, kuivõrd juurutatakse nimetatud trende Eestis. Selgub, et maailmatrendid meil eriti ei juurdu, sest trendikus ja moodsus pole esimesel kohal, mille poole kinnisvaraarendajad püüdlevad.

“Arvan, et kinnisvaraarendajatelt ei saagi laias laastus eeldada trendide loomist,” selgitas 1Partner Kinnisvara juhatuse esimees Martin Vahter ja lisas, et arendajad peavad paratamatult arvestama projekti kasumlikkuse ja arendusriskidega, mistõttu eelistatakse kindlaid lahendusi. “Trendi või eeskuju loomist eeldaks pigem avalikult sektorilt või üksikutelt nišiarendajatelt. Laias laastus see ka nii on. Kõik me teame ju huvitava arhitektuuriga avalikke hooneid,” märkis ta.

Puidule tasuks rohkem rõhku panna

Ka OÜ Adaur kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark nentis, et nimetatud uuendused ei ole Eestis kandepinda leidnud. Kui maailmas hakkab üha enam levima puidust kõrghoonete ehitamine, siis Eesti puhul tundub see olevat veel kauge tulevikumuusika. “Ühelt poolt on puit olnud läbi aegade oluline ehitusmaterjal. Aga ei ole näha, et seda järjest rohkem kasutataks. Vähegi suurem elamu ehitatakse ikka betoonist, puitu peetakse mittetõsiseltvõetavaks alternatiivlahenduseks,” rääkis Toompark.

Samas ei näe ta takistust, miks ei võiks puidust pilvelõhkujaid Eestisse kerkida ja kõrghoonete juures rohkem puitu kasutada. “Senised hooned on siiski tavapäraselt betoonist. Ja ega neilgi häda ei ole,” lausus Toompark, kelle sõnul on põhiküsimus, kas suudetakse neid projekteerida ja innovatiivsed plaanid ellu viia ehk valmis ehitada. “Suudetakse, aga kas ka mõistliku hinna eest,” lisas ta.  

Konservatiivne valdkond

Vahter on puidu kasutamise küsimuses pigem äraootaval seisukohal, sõnades, et pikemas perspektiivis võiks puit kõne alla tulla küll. “Ühest küljes eeldab see tellija teadlikkuse muutust. Teisalt on ehitus piisvalt konservatiivne ala, kus muutused toimuvad aastakümnetega,” nentis ta ja lisas, et konservatiivsus on samas mõistetav, sest hooned peavad vastu pidama aastakümneid ja aastasadu.

Kui puidust pilvelõhkujatest meil niipea asja ei tundu saavat, siis kuidas on lood teiste suuremate hoonete, näiteks kortermajade ehitamisega?

Toompark nentis, et ka nende puhul pole puidu kasutamine eriti populaarne. Suuremate korterelamute ehitamisel ei ole puitu kasutatud või ole seda vähemalt reklaamitud. Vahter lisas, et tänapäeva ehituses on puit suuremates hoonetes peamiselt siiski viimistlusvahend. Samas on puidu osakaal viimaste aastakümnetega kasvanud. “Seda on omakorda soodustanud arengud puidu töötlemise tehnoloogias. Lisandunud on erinevad immutus- ja töötlusvõimalused, mis on puidu kasutamise võimalusi tunduvalt laiendanud,” lisas ta.

Lopsakat floorat pole loota

Tundub, et ka rohelusest pakatavaid fassaade ja katuseid ei ole meil niipea loota, kuna esiteks pole meil Euroopa ega maailma mõistes suurlinnu ning teiseks on meil rohelust niigi palju. “Pole märganud, et taimede fassaadil või katusel kasvatamine mingi Eestit haaranud trend oleks. Rohelise fassaadi mainimisel tuleb ikka esimesena meelde aastate jooksul fassaadi katnud metsviinapuu,” lausus Toompark. 

Lopsaka taimkattega fassaad ja katus võiksid tema sõnul trendiks kujuneda juhul, kui arhitektid-arendajad-tellijad sellest kinni haaraksid. Iseasi kui valdavaks trendiks. “Peame arvestama, et kodumaine kinnisvaraostja ei ole liiga paksu rahakotiga. See tähendab, et hinnakriteerium on ostja jaoks oluline,” tõi Toompark välja. Tellija rahakott paneb paika selle, mille ta valmis ostma on ehk mida arendaja saab arendada ja arhitektilt tellida. 

Eesti maailmast maha jäänud

Vahter nentis hiljutise Berliini külastuse põhjal, et Eesti on selle poolest pikalt maha jäänud. “Ei saa küll öelda, et Eestis ei oleks asulates piisavalt rohelust parkide või haljasalade näol, kuid just hoonete katustel ja fassaadidel me taimi sageli ei näe,” märkis ta. “Üksikutel juhtudel on kasutatud konteinertaimi, kuid et näiteks mõne kortermaja katus oleks kaetud murukattega, seda ei ole kohanud,” lausus Vahter. 

Vahter usub, et kasutama hakatakse seda ilmselt rohkem. “Tihti on selliste arengute taganttõukajateks seadused, normid ja maksustamine. Hea näide sellisest trendimuutusest on näiteks hoonete energiaklassid, kus alates teatud hetkest liialt energiakulukaid hooneid enam projekteerida ja kasutusele võtta ei saa,” märkis ta. Riik ja kohalikud omavalitsused mängivad seega trendimuutjana olulist rolli.

Peegeldamine nõuaks arendajate koostööd

Samuti pole Eestis loota valguse peegeldamise efekti märkimisväärset ärakasutamist. “Kõrghoonete vahele valguse peegeldamine tähendab enamasti sellist projekti, kus on mitu pilvelõhkujat ja piirkonna lahendus luuakse tervikuna. Meil aga on iga pilvelõhkuja iseseisev projekt eraldiseisva arendaja käes,” kommenteeris Toompark, kelle sõnul järgivad kõrghoonete projektid üsna kindlalt planeeringut, kuid omavahelise sünergia loomine ei ole päevakajaline. 

“Ma hästi sellesse hajusvalguse ideesse Eestis ei usu. Selline kontseptsioon nõuab teatud majade omavahelist paigutust, peeglite panemist või fassaadilahendusi. Kui hooned kerkivad eri arendajate käe all üksteisest sõltumatult, on koostöö saavutamine raske,” selgitas Toompark. 

Ka Vahter ei usu selliste hoonete kerkimisse, samas pole tema sõnul Tallinn selle koha pealt probleemne linn, kus peaks sellele eraldi tähelepanu pöörama. “Tuleme maa peale tagasi. Meil ei ole pilvelõhkujatega tihedalt hoonestatud linnaosasid, kus päike maapinnani ei jõua. Pilvelõhkujatest räägime ainult Tallinnas ja pole praegugi siin häda midagi. Pole mõtet väikses ja õdusas linnas hakata tegelema metropole puudutavate küsimustega,” rääkis ta.

Arendajad: eestlane muutuste suhtes avatud

Endover Kinnisvara Eesti piirkonna juhi Oliver Makko sõnul on ettevõtte seisukohalt väga oluline olla kursis sellega, mis toimub mujal maailmas. “Ennekõike, et leida inspiratsiooni ja ideid ning selle kaudu tuua oma arendustesse juurde eristuvust, vaheldust ja uusi trende,” selgitas ta.

Makko sõnul kombineeritakse Eesti klientide ootusi ja maailma parimaid praktikaid. “Ning tulemuse on meie kliendid hästi vastu võtnud,” märkis Makko.

Larsen Kinnisvara juhi Priit Vare sõnul on eestlased juba ammu oodanud kinnisvaraturule uusi tuuli. Samas ei tule muutused välismaistest disainiajakirjadest uusi trende maha viksides.
“Raske on öelda, mida me täpselt mujalt maailmast üle võtame,” märkis ta ja lisas, et avatud meediaruum, välismaised disainiajakirjad, lahtiste silmadega ringikäimine ja reisimine mõjutavad mõneti kindlasti seda, missuguseks arendused kujunevad. Samas nentis Vare, et arendajatena on nende eesmärk pakkuda ajatut disaini ning seega ei saa iga viimase moega kaasa joosta.

Larsen renoveerib hoonet Tallinnas aadressil Erika 15, mille juurde rajatakse kõrghaljastusega hoov, kus tulevikus kõrguvad nii kased, tammed kui ka õunapuud, hoov saab koduks veel enam kui 500 väiksemale taimele.

Alternatiivne lahendus aitab turul eristuda

Vare nentis, et haljastuse küllus on midagi, mida väärtustatakse nii mujal maailmas kui ka meil. “Miks arendajad pole seda pakkunud... Eks varem on arendajad saanud ka lihtsamini hakkama ning pole pakutud alternatiive,” lausus ta.

Vare nentis, et kuigi praegu on kinnisvaraturul pakkumine suur, on omanäolisust vähe, inimesed ootavad alternatiive. Näiteks haljastuse osakaal hakkab tulevikus üha enam rolli mängima. “Suure haljasala asemele me oleksime tegelikult saanud ühe maja juurde ehitada. See on valikute küsimus,” sõnas Vare.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. September 2015, 13:15
Otsi:

Ava täpsem otsing