Swedbank: praegu võib igaüks panga teha

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- Eliisa Matsalu
- 7. september 2015 kell 3:18
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swedbank: praegu võib igaüks panga teha
Swedbanki president Michael Wolf.Foto: Eiko Kink
“Meist ei saa kunagi kõigile ja kõigele laenu andjat,” nentis Swedbanki kontserni juht Michael Wolf intervjuus Äripäevale. Oma sõnul vaatab ta pangajuhina ka ühisrahastuse levikule pigem positiivse pilguga.
Kuhu praegusel ebakindlal ajal oma raha investeerite?
Rita McGrath, USA juhtimisguru:Mul on finantsnõustaja, kes hoolitseb mu investeeringuteportfelli eest. Arvestades minu rolli ja positsiooni, ei investeeri ma üksikute firmade aktsiatesse, kuna huvide konflikti risk on liiga suur.
Michael Wolf, Swedbanki juht:Minu suurim investeering on Swedbanki aktsiatesse, sest see on midagi, mida ma suudan kontrollida (naerab). Mul on Swedbanki vastu suur usaldus. Teine suurem koht, kuhu ma praegu raha panen, on võlgade tagasimaksmine.
Priit Perens, Swedbank Balti juht:Mul on erakinnisvara ja aktsiad.
“Olen teel Las Vegasest Tallinna,” säutsus tuntud USA juhtimisguru Rita Gunther McGrath läinud nädalal oma Twitteri kontol, olles kauge tee ette võtnud Swedbanki kutsel.
Columbia ülikooli professori pädevusalaks on firma strateegia kiiresti muutuvatel aegadel ning pangandus on just neid valdkondi, kus uuenduslikud idufirmad “dinosaurustele” kannale astuvad. “Käimas on põhimõttelised muutused. Digitaliseerimise tagajärjel on alale sisenemise barjäärid madalamaks muutunud,” tunnistas väljakutset Swedbanki kontserni juht Michael Wolf.
McGrath oli üks peakõnelejaid läinud nädalal Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory toimunud Swedbanki kontserni tippjuhtide iga-aastasel kogunemisel, kus peilitakse tulevikku. Põgusalt leiti aega ka ühisintervjuuks Äripäevale.
Konkurents laieneb
Konkurendid pole pankadele enam üksi teised pangad, vaid finantsalale liiguvad IT-hiiud, nagu Apple ja Facebook, kasvavad ühisrahastuse platvormid ning isegi sisustuskontsernile IKEA aluse pannud Ingvar Kamprad on panga loonud. Silicon Valley firmades on paljudel finantsala taust – nii tekib just fintech’i alalt pidevalt uusi idufirmasid.
Toome pangad mugavustsoonist välja
Taavet Hinrikus, TransferWise’i kaasasutaja
TransferWise’il on maailmaparandajalik eesmärk – tuua finantsteenuste maailma rohkem läbipaistvust. Rahvusvaheliste valuutaülekannete valdkonnas on peidetud teenustasud liigagi tavapärased. Vahetades raha pangas või kasutades mõnd traditsioonilist valuutavahetusteenust, maksavad inimesed teenuse eest isegi kuni kümme korda rohkem, kui nad võiksid.
Tehnoloogia võimaldab muuta pangateenuseid mitte ainult lihtsamaks ja kiiremaks, vaid tarbija seisukohast ka märksa õiglasemaks. Pangad ise oma ülemääraste teenustasude kallale ei lähe, juhul kui selleks tungivat vajadust pole. TransferWise’i roll ongi pangad mugavustsoonist välja tuua.
Vaevalt, et pangad maailmast 15 aasta pärast kadunud on, aga finantstehnoloogiaettevõtete kiire tõus aitab loodetavasti kaasa sellele, et finantsteenused oleksid tarbija jaoks oluliselt mugavamad ja õiglasemad.
“Selle asemel, et Silicon Valley idufirmasid tõrjuda, võiks hakata neilt õppima ja kaasata mõni idee võimalusel oma põhitegevusse,” ütles McGrath ja tõi uudse mõtlemise heaks näiteks Taavet Hinrikuse ja Kristo Käärmanni asutatud valuutavahetusfirma TransferWise. “Tunnete sellist?” usutas ta.
“Mina soovitan – hoidke põhikliendid rahulolevad, ärge unustage investeerimast põhitegevuse tulevikku ning eksperimenteerige samal ajal uute ärimudelitega,” ütles McGrath. Täna tehtud väikesed investeeringud annavad edaspidi võimaluse – kuid mitte kohustuse – juurde investeerida. Ja kui Silicon Valleys McGrathi arvates juba tublisti õhku kogunud mull ükskord lõhkeb, saab olema palju häid ideid ja talendikaid inimesi, kellele kapitali omavad ettevõtted peavarju ja rakendust saavad pakkuda.
Põhiline on olla uuendustele avatud meelega. Nii loodab Wolf üsna varsti reaalset kasu ka sellest, et ta juunis Eesti e-residendiks sai. Vajalik tehnoloogia on tal nüüd kontoris paigas, et dokumente allkirjastama hakata. “See on hea toode ja see teeb mu elu lihtsamaks,” oli Wolf veendunud.
Swedbank Balti juhi Priit Perensi sõnul on Swedbank läinud seda teed, et pakub uudsete monolahenduste loojatele oma infrastruktuuri ja koostöövõimalusi. “Nemad saavad kasutada meie kliendibaasi ja meie kliendid saavad nautida häid lahendusi,” ütles ta, erilise murenoodita. “Meie oleme ikkagi pank, meil on kaubamärk ja reputatsioon.” Ja tugev kapitalibaas.
Meil ei lähe sugugi kehvasti
Aivar Rehe, Danske panga juht
Olles ise üle 20 aasta panganduses olnud ja teinud koostööd suurte panganduskontsernidega, kes teenindavad suuri kliendimasse, ei näe ma, et traditsioonilisel pangandusel läheks kehvasti. Meie praegune kombinatsioon e-teenusest ning mobiili- ja kontoriteenusest areneb vaid edasi. Kindlasti on tulnud ja tuleb veelgi turule väiksemaid tegijaid, kes pakuvad arveldusteenust. Kuid arveldusteenuse juures on oluline see, et nad peavad vastama rahvusvahelistele rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise reeglitele. See nõuab suurt maksete järelevalvet, arendustöid ja infobaaside haldamist. Leian, et traditsioonilistel pankadel on selleks oluliselt tugevam baas.
Surve võiks isegi suurem olla
Erkki Raasuke, LHV Grupi juhatuse liige
Kõik see praegu toimuv innovatsioon on traditsioonilisele pangandusele üllatavalt vähe survet avaldanud. Ootus oli ja on ka täna, et surve oleks suurem. See-eest on vana panganduse mudelit, mida on aetud viimased 15–20 aastat, rohkem mõjutanud regulatsioonide muutus. Näiteks avaldab survet teenustasude proportsionaalne vähenemine. Suur osa innovatiivsetest rahastusmudelitest läheb selle valdkonna alla, kus pole traditsioonilises panganduses palju raha. Näiteks ei võitle pangad praegu lihtsate maksete pärast, sest ega neis palju kaotada pole.
Wolfi sõnul vaatab ta pangajuhina ka ühisrahastuse levikule pigem positiivse pilguga – tänu sellele saab suurem hulk alustavaid firmasid jalad alla ja nii panga jaoks sobivaks kliendiks. Sest väga varajase etapi riskiraha pank ei anna. “Meist ei saa kunagi kõigile ja kõigele laenu andjat,” nentis ta.
Kliendid on hakanud nurisema
Oma aastal 2013 ilmunud raamatus kummutab Rita McGrath kiiresti muutuvas maailmas püsiva konkurentsieelise mõiste ning tõstab tähtsamaks kliendieelise, võime pidevalt uueneda ja hoida kliendid rahulolevad.
Rahulolust rääkides näitas värskelt Rootsi ettevõtete seas tehtud küsitlus – konsultatsioonifirma Eastbrook koostatav Finansbarometern, et suurtest pankadest ollakse Swedbanki ja ka Nordea teenustega järjest vähem rahul. Samal päeval oli Rootsi raadios negatiivne uudis Swedbanki kliendist, kellelt pank nõudnud hoiusearve avamiseks ka selle isiku teiste pangateenuste ületoomist Swedbanki. Eestis avaldas Delfi hinnavõrdluse, kus Swedbanki teenused näisid konkurentidega võrreldes kallimad.
Wolfi sõnul võib praegusel panganduse n-ö analoogajastust digiajastule ülemineku ajal rahulolematust kergesti ette tulla, sest palju asju tuleb ümber korraldada ja ümber hinnastada ning ka klientidel tuleb käitumist muuta. Samas on hulk muutusi tingitud ka klientide käitumise muutusest. “Digitaalsetes kanalites on 90% klientidest rahul või väga rahul,” tõrjus Wolf. Ja kui suudetakse kulusid kokku hoida, saab edaspidi ka teenuste hind madalamaks minna.
Meediakära
Negatiivne meediakajastus on pangale siiski peavalu ja see on kerge tulema, kui kliente on palju ning pisiasjadki sotsiaalmeedias tohutu võimenduse saavad. Sellele “kõlakoja” efektile tuleks firmadel kindlasti kiiresti reageerida, toonitas ka McGrath.
Wolfi sõnul peab ta blogi, et aidata panga töötajatel meediamürast päris probleemid üles leida. Näiteks hoiuarve avamata jätmise lugu ei olnud sisuline probleem, pigem vildakas kajastus, küll aga oli tõsine hiljuti puhkenud kriitika Swedbanki Leedus kasutatud ebakvaliteetsete ümbrike üle, mis võimaldas kõrvalistele isikutele juurdepääsu tundlikule infole. “See oli päris probleem,” möönis Wolf.
Uuendustega kaasaminemiseks on Wolfi sõnul alati kõige raskem olemasolevast lahtilaskmine. Swedbankis kõige kriitilisemal ajal, 2009. aastal, ohjad võtnud Wolf on siiski veendunud, et aastal 2020 tähistab pank oma 200. sünnipäeva. “Oleme selle aja jooksul näinud mitut põhimõttelist muutust ja suutnud ellu jääda,” ütles Wolf. “Arvan, et oleme uuenduste suhtes väga avatud meelega.”
Wolf: pank kasvab koos majandusega
Esimest korda viimase kriisi järel on Swedbanki laenuportfell kõigis kolmes Balti riigis taas kasvamas, kuid majanduse kasvust kiiremini pank kasvada ei saa.
Nii ärgitab Swedbanki kontserni juht Michael Wolf Balti riike õigussüsteemi ja infrastruktuuri edasi arendama, et investoritele veelgi atraktiivsem olla ja majanduskasvu tugevdada.
“Usun, et siis hakkavad ka siit emigreerunud inimesed tagasi tulema,” vajutas Wolf kõigi kolme riigi ühisele valupunktile.
Rootsis on Swedbank praegu sammhaaval laenuandmise tingimusi karmistanud, kuna üliodavast rahast kannustatud kiire hinnatõus kinnisvaraturul pole taltunud. “Põhiprobleem on elamispindade puudus, mis ei suuda sammu pidada tohutu linnastumise trendiga,” ütles Wolf ja lisas, et Rootsi eluasemeturul on vaja poliitilist reformi, et mullist õhk välja lasta.
Poliitikud aga kõhklevad, sest karmimad nõuded laenude tagasimaksmiseks jätaks vähem raha tarbimiseks. Tarbimine on aga praegu peamine majanduskasvu mootor – eksport enam nii tugev vedur ei ole.
“Oleme Catch 22 olukorras,” ütles Wolf, ehk absurdses seisus, millest võitjana välja tulla pole võimalik. Arutelu intressisoodustuste kaotamiseks ja laenude tagasimakse tingimuste karmistamiseks Rootsis siiski elavneb.
Palgasurve häirib majandust
Ohtlikust laenubuumist ja kinnisvara hindade tõusust räägitakse ka Eestis, kuid Perens seda kartust ei jaga. “Buumi ajal 2007. aastal laenasime välja neli korda rohkem.”
Balti riikide innovatsioonivõimekust hinnates ütles Perens, et Eestis on tänu Skype’i ja teiste idufirmade edulugudele tugev start-up-firmade kultuur, Leedu seevastu on tugevam n-ö vana majanduse ettevõtete mastaapide kasvatamisel. Lätil on mitu nišši, kuid samuti tugev traditsiooniline majandus. Kõigi kolme riigi jaoks on oluline konkurentsis püsida selliste riikidega nagu Poola ja Soome. “Ent vaadates, mis toimub palkadega tööturul – palgasurve on suur, see õõnestab kõigi kolme Balti riigi konkurentsivõimet,” ütles Perens.
Priit Perens, Rita McGrath ja Michael WolfFoto: Eiko Kink
Stiimulid annavad suuna
Valitsused peaksid rohkem kontrollima, kas seadused ikka tõid oodatud tulemuse, soovitas USA juhtimisekspert Rita McGrath. Ka peaksid nad varmamalt oma vigu parandama.
Kuidas riigi tasandil innovatsiooni ergutada, et majandust väärtusahelas kõrgemale viia? Esmalt tuleks tähelepanu pöörata sellele, milline on majanduses stiimulite iseloom. Neist sõltub, kas ettevõtluses annavad tooni produktiivsed, ebaproduktiivsed või destruktiivsed ettevõtted, nagu neid liigitab majandusteadlane William Baumol.
Teiseks on oluline, kuidas suhtub ühiskond läbikukkumisse – kui lihtne või keeruline on uuesti alustada.
Kolmandaks on oluline pöörduda tagasi ja muuta regulatsioone ja seadusi, mis ei ole ootuspäraselt tööle hakanud. Paljudel seadustel on olnud tohutud soovimatud kõrvalmõjud. (Swedbank grupi juht Michael Wolf tõi siinkohal finantsala ning halva kõrvalmõju näitena SMS-laenud)
Mida arvate riigi rollist ettevõtluses? Rusikareegel on, et ainus põhjus, miks riik peaks olema kasumit taotleva ettevõtte omanik, on mingit liiki turutõrge. Peamine probleem selle omandivormiga on, et ettevõtte missioon läheb harali – klientide teenindamise kõrvale tekivad poliitilised sihid. See loob korruptsioonivõimaluse ja sageli ka vastuseisu vajalikeks muutusteks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum