East Capitali suuromanik: meil on Rootsis aidanud areneda sisserändajad

Artikkel

- Uudised
- Kertu Ruus
- 8. september 2015 kell 13:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
East Capitali suuromanik: meil on Rootsis aidanud areneda sisserändajad
East Capitali juht ja suuromanik Peter Elam Håkansson.Foto: Raul Mee
Aktiivselt Eestisse investeeriva Rootsi varahalduri East Capitali juht ja suuromanik Peter Elam Håkansson soovitab võtta avasüli vastu rohkem sisserändajaid ja tuua riigiettevõtted börsile.
Peter Elam Håkansson
East Capitali asutaja, suuromanik, tegevjuht ja investeeringute juht
Asutas East Capitali koos nelja kolleegiga aastal 1997. Töötas enne seda mitmel juhikohal Enskilda Securitieses, õppis Stockholmi majanduskoolis ja Prantsusmaal Lille’is EDHECi ärikoolis.
Võitnud mitmel korral Morningstarilt ja Dagens Industrilt parima fondijuhi Kuldtähe.
Siia tehtud investeeringutest on 1989. aastal esimest korda Eestis käinud Håkanssonil südames eriline koht kunagisel Hansapangal.
Järgneb intervjuu Äriplaani konverentsil esineva Peter Elam Håkanssoniga.
East Capital identifitseerib end kui „arenevate turgude spetsialisti“, kuid arenevad turud on viimasel ajal päris hädas. Milline on teie ootus edaspidiseks?
Usun kaljukindlalt sellesse, et investeerima peab kasvu. Ja kasv on kiirem neis maades, mis püüavad arenenud maailmale järele jõuda. Eesti on suurepärane näide.
Kuid Venemaal lähevad asjad halvemaks ja investorid põgenevad maalt. Palju olete teie seal tänavu kaotanud?
Sellel aastal oleme me Venemaal tegelikult teeninud. Aga muidugi on Venemaa volatiilne turg ja jääb selleks, ning sellest tuleb aru saada. Ega selline kõikumine juhtu seal esimest korda. Tähtis on hoida pea külm ja olukorda hinnata. Kõike ei pea ostma tormama.
Siiski, teie ootused olid aasta alguses optimistlikumad kui tegelikkus. Kuhu julgeksite praegu Venemaal oma raha paigutada?
Oleme kogu aeg teinud Venemaal investeeringuid, mis on seotud keskklassi tõusu ja kasvava tarbimisega – head näited on poekett Magnit või elektroonika jaemüüja M.Video. Probleemide kõrval tasub näha ka võimalusi.
Mis täpselt edasi saab, on raske öelda, ent usun, et Venemaa läheneb läänele. Ta on alati olnud Euroopa kultuuri osa; vene inimesed on ikka Euroopas reisinud ja õppinud. Aga see võtab kaua aega, nagu mängus „kaks sammu edasi, üks samm tagasi“.
East Capital
Varahaldur East Capital spetsialiseerub arenevatele ja piiriturgudele.
East Capitali hallata on 2,6 miljardi euro väärtuses vara. Peamiselt investeerib ettevõte otseinvesteeringute kaudu noteeritud ja noteerimata ettevõtetesse, kuid investeeringuid tehakse ka läbi East Capitali erakapitali, kinnisvara ja alternatiivsete investeeringute fondide.
East Capitalil peakontor Rootsis ning kontorid Hong Kongis, Luksemburgis, Moskvas, Oslos ja Tallinnas.
Eestis on ettevõtte portfellis Starman, Trev-2 Grupp, Tänassilma Logistikapark, Ekspress Grupp, Metro Plaza, kaks Jõhvis asuvat kaubanduskeskust, metallitööstuse Favor kinnistu Maardus, Kerese Keskus Narvas, Papiniidu keskus Pärnus, Go Spa Kuressaares, City Hotel Portus ja Tammsaare äripark Tallinnas, jpt.
Millised on Hiina perspektiivid?
Seal on väga huvitav olukord ja kõva investeeringutel rajanev kasv. Hiinas on esile kerkinud uued väärtused. Näiteks on hakatud tähelepanu pöörama keskkonnale, tootmise kõrvale on kerkinud teenuste sektor. Hiina kasv aeglustub, aga kooslus mitmekesistub. Muule maailmale, kes on harjunud, et Hiina ostab neilt kõik toorained ära, on see loomulikult raske.
Te käite ise seal regulaarselt kohapeal?
Hiinas ja Venemaal käin vähemalt kord kolme kuu jooksul, Eestis kindlasti korra kuus.
Kas maailmas on veel põnevaid investeerimisvõimalusi, millest ei teata?
Kõige põnevamad kohad maailmas on piiriturud (frontier markets) nagu Pakistan, Saudi Araabia või Nigeeria.
Mille järgi te otsustate, kuhu investeerida?
Meie investeeringud on eelkõige seotud eratarbijaga. Tähtis on leida hea kasvu ja väärtuse suhe. Eesti või ka Leedu on just sellised paigad. Baltimaad on suurepärane kombinatsioon jõudsast rikkamatele riikidele järelevõtmisest ja tugevast haritud tööjõust ning professionaalsetest juhtidest.
Millised on teie läbi aegade parimad investeeringud Eestis?
Neid on nii palju. Üks asi, millest mulle jääb alatiseks sügav mälestus, on Hansapank. Leidsime neile esimesed investeeringud aastal 1994, veel enne börsi loomist, ja väljusime alles siis, kui Swedbank Hansapanga ära ostis. See oli erakordne lugu ja näitas taas, et investeerida tasub maadesse, mis edasi liiguvad.
Mis võiks Eestis olla teisiti?
Eestit Rootsiga kõrvutades tuleb kohe meelde üks asi – meil on Rootsis aidanud areneda sisserändajad. Talendikad head inimesed eri maailma paigust loovad põneva keskkonna. Mul on East Capitalis tööl rohkem välismaalasi kui rootslasi, ja see käib ka meie Rootsi kontori kohta. Kokku on meil töötajaid veerandsajast rahvusest. Tooge kindlasti juurde inimesi kogu maailmast!
Kas Eestis on veel teie jaoks atraktiivseid investeerimisvõimalusi?
Ikka on, kuigi omal ajal oli Baltimaades suurem valik investeerimisobjekte. Nüüd on paljud ettevõtted aktsiaturult lahkunud ja filiaalid üles ostetud. Börsi aitaksid elavdada riigiettevõtted. Mitmed riigifirmad, mis praegu pole avalikult kaubeldavad, sobiksid börsile nagu rusikas silmaauku, kuid selleks peab valitsus eeskuju andma.
Kas teie ostaksite Eesti Energia aktsiaid?
Ostaksin. Eesti Energia sobiks börsile ideaalselt.
Kuidas näeb välja teie töö East Capitali CIO (Chief Investment Officer) ehk investeeringute juhina?
Olen kõige suhtes uudishimulik. Oluline töö osa on tabada uusi trende, samuti püüan kohtuda võimalikult paljude ettevõtetega üle maailma. Võin öelda, et riikide vahel leiab hämmastavaid sarnasusi – näiteks Pakistanis või Vietnamis on täpselt samad probleemid ja suundumused, nagu Baltimaades 20 aastat tagasi.
Kas teie meelest on maailm paremaks muutumas?
Absoluutselt! Vaadake, kui paljud inimesed on tõusnud vaesusest keskklassi, või milliste kokkulepeteni on jõutud keskkonnahoius. Jätkusuutlik looduse ja inimeste kohtlemine ning ka ettevõtete ühiskondlik vastutus on meie jaoks määravad.
East Capital ootab Eestis kasvu
Peter Elam Håkanssoni juhtimise all tegutsev Balti Fond kasvas tänavu esimesel poolaastal 5,2%. Venemaaga seotud riskid küll kärpisid fondi tulemusi, kuid East Capital usub, et see mõju jääb lühikeseks.
East Capital ootab makronäitajate paranemist teisel poolaastal, sh majanduskasvu tõusu ja jõudmist 3%-ni ning kõrgemalegi tuleval aastal.
Fondi Balti varade EBITDA kasvas tänavu esimesel poolaastal tervikuna üle 30%. Suure osa kasvust tõi East Capitali jõuline panustamine Ekspress Gruppi, mis kasvatas väärtust 22%. „Ettevõtte suuromanik kinnitas kohtumisel, et ettevõte otsib Balti meediaturul aktiiivselt kasvuvõimalusi, nii geograafiliselt kui ka uutes meediavormides,“ kajastab raport Ekspress Grupi ootusi.
Aasta teiselt poolelt ootab East Capital Balti riikides sisetarbimise kasvu, mis peaks parandama ka ettevõtete tulemusi ja makronäitajaid. Edaspidi peaks kasvu toetama lisaks investeeringute kasv, uus ELi toetuste laine ja taastuvad eksporditurud.
Allikas: East Capitali Balti Fondi esimese poolaasta ülevaade
Teil on Eestiga pikk ajalugu?
Mäletan selgelt Berliini müüri langemist – see rõõmustas mind südamest ja hakkasin kohe Ida-Euroopas ringi rändama. Tahtsin näha, mis toimub. Eestisse tulin esimest korda 1989. aastal ja mäletan tänini siis valitsenud eufooriat. Eesti on mulle alati südamelähedane olnud ja mulle meeldib sellest rääkida.
Kas otsustate ka täna seda, kuhu East Capital Eestis investeerib?
Olen kursis, aga minu roll on siiski rohkem trendide jälgimine. Üksikud investeeringud on portfellijuhtide rida.
Millist motot järgite oma töös?
Ma usun inimestesse. Motiveeritud inimesed võivad luua imelisi asju! Üks parimaid asju mu töös on erinevate inimestega kohtumine, mida ma naudin täiel rinnal.
Eestis jõuab aina enam inimesi investeerimise juurde. Millist nõu annaksite esimesi samme tegevale algajale investorile?
Heaks alguspunktiks on paigutada oma raha ettevõtetesse, mida tead ja mille vastu tunned huvi. Kui sa käid Selveris, siis on sul lihtne osta Tallinna Kaubamaja aktsiat ja jälgida, kui hästi ettevõte oma tööga hakkama saab. Samasugune suhe on paljudel Tallinkiga. Nii et vaadake Tallinna börsile ja leidke firmad, mis teile tarbijatena korda lähevad.

Konverents Äriplaan 2016
Nordea Kontserdimaja, Tallinn
Mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed Eesti suuromanikud räägivad oma ootustest ja hirmudest ning eelarvest ja äriplaanist aastaks 2016.
Majanduskonverentsile Äriplaan on registreerunud 500 osalejat.
Äriplaanil astub tänavu üles VKG suuromanik Priit Piilmann: mees, kelle jaoks teiseks jäämine pole mingi tulemus. Oma 2016. aasta plaane jagab kinnisvaraettevõtja Jaanus Otsa – mees, kelle seisukohti Sa juba iga päev lehest lugeda ei saa. Põldma Kaubanduse omanik Heinar Põldma ja reklaamiettevõtja Reet Roos – tõelised Eesti kapitalistid, kes räägivad oma hirmudest ja ootustest seoses tuleva äriaastaga. Combimilli omanik Margus Kohava – mõjukas puidutööstur, kelle kogemustest sa lihtsalt pead osa saama. Ja Cityconi omanik Marcel Kokkeel – Äriplaan toob selle mõjuka ettevõtja Sulle koju kätte.
Konverentsi toetavad Danske Bank, Eesti Telekom ja Krediidiinfo.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum