Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toomas Tromp: ma pole pätt ega kaabakas

    Ehitusärimehe Toomas Trompi sõnul võlgnikud temaga koostööd ikka teevad, aga ettevaatlikumalt. Foto: Andras Kralla

    Pärast mitut artiklit talle kuuluvate firmade pankrotilainest otsustas muidu raskesti tabatav ehitusärimees Toomas Tromp oma kontoriukse Äripäevale avada, et rääkida nii Faciost kui ka Luksemburgi peidetud firmast, mida ta tööõnnetuseks nimetab.

    Riito Ehituse AS

    Juhatus: Toomas Tromp ja Erik Liiv.

    Nõukogu: Ardo Ojasalu (nõukogu esimees), Alvar Ild ja Villu Reiljan.

    Omanik: Luksemburgis registreeritud Baltic Construction group S.A.

    Osanikud: Toomas Tromp ja Riho Kalve.

    Juhatuse liikmed: Toomas Tromp ja Ardo Ojasalu.

    Luksemburgis notari Carlo Wersandti juures ettevõtet registreerimas käisid viis aastat tagasi Toomas Tromp ja nüüdseks ärikeeluga Riho Kalve. Trompi sõnul on omanike ring aga viieliikmeline.

    Tallinnas Koidu 27 asub Riito Ehituse kontor. Maja seinal seisab veel ka sinine Facio logo justkui vanade aegade meelespidamiseks – see on meie taust. Kurikuulus võlgnik Facio on praeguseks samuti paljudele võlgu jäänud Riito Ehituse asutaja.
    Maja paremal küljel avanevate automaatsete uste taga võtavad meid vastu naeratavad sekretärid, kes juhatavad kitsast keerdtrepist üles. “Näete, seal, teisel korrusel, avatud uksega kabinet,” viitab üks neist ruumile, kus ootab ehitusärimees Toomas Tromp. Seni on ajakirjanikud temalt lauseid ükshaaval välja pigistanud, ühtäkki aga on ta valmis ajakirjanikke vastu võtma ja kohvigi pakkuma.
    Tema kabinet on avar, nahktugitoolide ja Pärsia vaibaga sisustatud istumisnurgaga. Tromp on sõbraliku ilmega, ent mina ei piirdu ainult sõbralike küsimustega.
    Luksemburgil kaks põhjust
    Miks on Riito, mille nõukogusse kuuluvad Villu Reiljan, Alvar Ild ja Ardo Ojasalu, tegelikud omanikud peidetud Luksemburgi firma Baltic Construction Group S.A. (BCG) taha? Tromp räägib, et keegi peale pankade pole seni otse küsinud, kes on omanikud. Hoolimata otse küsimisest ei käi ta omanike nimesid välja ka nüüd.
    Tromp räägib, et viis aastat tagasi, kui ta tõi koos äripartner Riho Kalvega (kes on praeguseks saanud ärikeelu) turule Riito Ehituse, oli firma Luksemburgi registreerimine õigustatud. Selle taga oli tema sõnul kaks aspekti.

    Ardo Ojasalu. Lisaks varjus hoitud ehitusärimehe rollile on Ardo Ojasalu ärinõustaja, maksukonsultant ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees.

    Riho Kalve. Riho Kalve sai koos äripartner Kaido Saveljeviga tänavu augustis osalise ärikeelu, mis keelab neil tegutsemise ehitusvaldkonnas juriidilise isiku ning juhtorgani liikmena kuni Facio Ehituse OÜ pankrotimenetluse lõppemiseni. See aga ei takista tal ehitusäris osalemast, kuna Kalve on Luksemburgis tegutseva ettevõtte omanik, millele kuulub Eestis tegutsev Riito Ehitus. Firmal ei ole mingeid takistusi riigihangetel osalemisel, kuna Eesti äriregistri andmetel ei ole Kalve seotud Riito Ehituse juhtorganiga. Nendeks on ametlikult Toomas Tromp ja Erik Liiv.

    Üks oli kaasata raha isikutelt, “kelle närvisüsteem Äripäeva ajakirjanikke ei kannata”. Teiseks lootsid ärimehed ka välisturul toimetama hakata. “Selles mõttes, et ta natuke on tööõnnetus, BCGst endast oleks pidanud võib-olla loobuma, sellel puudub ratsionaalne uba, miks seda teha,” nendib Tromp.
    Ta lisab, et pole varjanud ei enda ega ärikeeluga Riho Kalve seotust firmaga. Kalve keeldus enda seotust firmaga kommenteerimast.
    Tromp ei soostu avaldama, kes olid viis Eesti ärimeest, kes Riito Ehitusse stardikapitali andsid.
    Firma osaleb aga ärikeeluga omanikust sõltumata hoogsalt riigihangetel ja on viimase viie aasta jooksul teinud riigiga lausa 42 koostööprojekti. Trompi sõnul on riigihanked kõige ebamugavamad projektid ehitusturul – hind on madal ja aruandlust liiga palju.
    Võlgu peast ei tea
    Vastuseks küsimusele, kui keeruline on pidevalt võlgu jäänud Facio taustaga uusi kliente ja alltöövõtjaid ära rääkida, nendib Tromp, et kindlasti on keerulisem kui puhtalt lehelt alustades.
    “Minu vanuses inimene ütleb, et ma ei ole nii vilets mees ka, et mul ühtegi vaenlast ei ole. Aga isiklikult minu puhul, ma ei usu, et keegi võiks öelda, et sa olid pätt ja kaabakas,” pakub Tromp. Ta meenutab, et kohtus eelmisel nädalal ühe tuntud kaubandusettevõttega, kellele Facio ajal jäädi suur summa võlgu. Tromp käis rääkimas ja sai vastuseks, et koostööd ikka tehakse, küll aga ettevaatlikumalt.

    Kas Tromp on avatud läbirääkimisteks?Ingmar Pärn, Krediidikorralduse OÜ juhataja

    Toomas Tromp on läbirääkimistele avatud, loomulikult. Läbirääkimised on sellised, et ta ei soovi mitte ühtegi senti kellelegi välja maksta. Ma olen viis aastat nendega tegelenud ja tegelen ka edasi. Ma soovin neile edu läbirääkimistel. Lõpuks maksavad nad niikuinii.

    Allhankijatega on oma lood. “No kuidas ma teile vastan. Kui ma vastaksin, et üldse ei ole keeruline, siis ma valetaksin. Kui ma ütleksin, et on väga keeruline, siis ma ka valetaksin,” ütleb ta. Tromp ise allhankijaid ära rääkimas ei käi, seda teevad enamasti Riito projektijuhid.
    Tromp ei oska peast öelda, kui palju ja kellele Facio võlgu on. Ta süüdistab võlgade tekkes majanduslangust ja ütleb, et polnud enam ostjat, kes ehitatu oleks ära ostnud. Põhilised võlad olevat jäänud pankadele ja tarnijatele, mitte paljuräägitud allhankijatele. Ta lisab kohe, et ükski projekt pooleli ei jäänud ja lihtsalt põllu peale ei ehitanud Facio kunagi.
    “Kindlasti on ka vigu tehtud, aga põhiosas oli see ikkagi seotud sellega, et meil olid päris suured kohustused pankade ees. Jutt käib miljonitest, neid kohustusi ei olnud enam võimalik täita,” tunnistab Tromp. “Mina küll ei ütleks, et me oleksime kellelegi midagi mingisugusel olulisel määral võlgu.”
    Viis kohtuasja korraga
    Eelmisel nädalal kirjutas Äripäev, et Faciost välja kasvanud ehitusfirma Riito hakkab ka allamäge veerema, ainuüksi septembris on kohtule antud jahvatada neli vaidlust. Lisaks üks, milles Riigi Kinnisvara AS üritab tõendada, et Riito puhul on tegemist ettevõtte üleminekuga, mis tähendaks, et positiivse otsuse korral annaks see võimaluse Facio võlausaldajatel Riitost oma võlg välja nõuda.
    Advokaatide hinnangul on Facio, Riito ja RKASi vaheline menetlus erakordne, sest nelja aasta jooksul pole eelmenetluse staadiumist välja jõutud ja sisulise kohtuvaidlemisega algustki tehtud. Menetluses on Riito esindaja tuntud advokaat Aivar Pilv.

    Nad jäävadki nii hangetel osalemaTarmo Vatsel, OÜ Terasvai omanik

    See on juba aastaid nii olnud. Ja tundub, et eks läheb edasi. Riik võiks võtta mingisugused otsused, et sellised ei saaks enam osaleda, aga näed, riik ei suuda neid otsuseid teha. Nende (Facio ja Riito Ehituse – toim) käekäik on selline ja see jääb ka selliseks.

    Omanikele raha jätkub, töömeestele mitteMaksim Fomitš, Vestorin OÜ omanik

    Alguses maksis Riito natuke, hiljem lubas ülejäänud osa tasuda. Kui summad olid väikesed, ei olnud muresid. Probleemid hakkasid neil 2012. aastal, kui neljal objektil tööd ühele poole said. Ei ole võimalik, et kui omanik saab miljoneid dividendideks, ei suuda firma tööde eest maksta. Täielik jama jutt.

    Trompi sõnul midagi hullu lahti ei ole ja kohtumenetlused on ühes kuus seepärast, et kohtunikud on kõik korraga puhkuselt naasnud. Kõik nõuded on tema sõnul vanad. Riito on seisukohal, et nad ei pea allhankijate tehtud töö eest erinevatel põhjustel maksma, kuid allahankijad on teist meelt.
    Viie võlanõude menetluse nõue on ligikaudu 200 000 eurot. Trompi sõnul pole see suur summa ja vaidlus on pigem põhimõtteline. Üldiselt on Trompi sõnul Riito uksed aga alati avatud läbirääkimisteks. “Ma võin endale natuke tuhka pähe raputada ja öelda, et võib-olla Facio ajal päris nii ei olnud. Võib-olla me olime siis, kuidas öelda, veidi laiema haardega. Nüüd me ikkagi väga palju räägime alltöövõtjatega ja püüame aru saada,” hindab Tromp. Ta lisab, et ei saa niimoodi olla, et ainult üks pool peab kõige eest vastutama.
    Allhankijatest võlausaldajad Trompi arvamust ei jaga. Näiteks OÜ Pan Elekter omaniku Vladimir Panitševi hinnangul on kogu nende süsteem üles ehitatud nii, et inimesi petta ja võita hankeid, tehes alapakkumisi. “Kõik räägivad ehitusturul neist väga halvasti ja et nendega ei tohi töötada.”
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.