Vaata, kuidas muudaks Talsinki tunnel Tallinna

Arhitekt Yoko Alender tutvustas visiooni, mille järgi oleksid Tallinnas sarnaselt muude suurlinnadega n-ö Tallinn North ja Tallinn South jaamad. Esimene neist asuks sadama kandis ja teine Ülemiste terminalis, ühest teise saaks liigelda mugavalt trammiga. Teistpidi trammiliin kulgeks läbi linna läänest itta, selleks saab kasutada olemasolevat Lasnamäele planeeritud trammikoridori.

Roheline vöönd ümber tunnelisuudme

Viimsi elanikud on muretsenud, et kui tunnelist tulev rong ei peatugi Viimsis, pole nende piirkonnale tunnelist kasu. Arhitektid Lauri Laisaar ja Armin Valter Novarc Groupist ning Soome arhitektid Hilla Raudanko ja Laura Suominen aga jõudsid järeldusele, et tunnel toob Viimsisse kindlasti töökohti juurde ja kasvatab piirkonda veel suuremaks, seega ei lenda tunnelist tulev tulu Viimsist lihtsalt üle.

Arhitektid tõid esile, et tunnelisuudmeks on praegu valitud Äigrumäel tühjana hoitud rohumaa, kus ristuks tunneliga Rail Baltica raudteetrass, mis suundub tunnelist paremale Muuga sadama poole. „Rail Baltica arenduses pole arutatud ühildumist tunnelisuudmega, need projektid on täiesti eraldiseisvad. Kõige loogilisem ja odavam viis nende ühendamiseks pole aga väga ilus – tunnelist välja sõites tuleb edasi sõita ja siis Rail Balticale saamiseks teha tagasipööre. See edasi liikumine peaks olema aga kompaktne ja loogiline,“ selgitas Raudanko.

Seega pakkusid arhitektid välja mitmetasandilise ristmiku, kus tunnel läheb maa alla ja Rail Baltica on tõstetud kõrgemale, kuigi see oleks nende hinnangul meeletu infrastruktuuri ehitamine. Teine variant oleks teha tunnelisuue sügavamale maismaale, see välistaks mitmetasandilised ristmikud, kuid siis muutuks tunneli maa-alune osa 4-5 kilomeetrit pikemaks. Tunnel kulgeks peaaegu paralleelselt Pärnamäe teega, vahepeale jääb Äigrumäe elamuala ning teisele poole tunneli ja Muuga sadama vahele ärimaa.

Tunnelisuudme ümber oleks n-ö roheline vöönd, kust tõuseks tee mitmetasandilisele ristmikule, nii et üks tasand läheb Muuga poole, teine Peterburi teele. Nad rõhutasid, et ülejäänud raudtee planeerimine on palju olulisem kui tunnelisuue ise, sest Viimsis tuleb tegeleda potentsiaalse müra ja vibratsiooni probleemiga.

Jalgratturite kiirtee

Riika Kuittinen ja Virve Väisänen büroost LUO Arkkitehdit ning Ahti Kooskora ja Juhan Kangilaski Sweco Projektist märkisid, et linna kõrgeima piirkonnana on Ülemistel praegu väga tuuline, seal domineerivad autod ning suure liikluskoormuse tõttu on ala ka väga mürarikas. Nad märkisid aga, et suur osa linnast on mugava jalgrattasõidu kaugusel, kesklinna neli kilomeetrit ja läbi Pae ja Kadrioru pargi mere äärde vaid kolm kilomeetrit.