Sester: tööjõumaksud ju langevad

Valitsus kehtestas tänasel istungil töötuskindlustuse makse määrad aastateks 2016–2019, milleks on 1,6% kindlustatule ning 0,8% tööandjale. Need jäävad samale tasemele, mille valitsus kehtestas aastateks 2015–2018. Töötukassa nõukogu tegi augustis valitsusele ettepaneku töötuskindlustusmakse langetada. Valitsus lähtus otsuse tegemisel rahandusministeeriumi seisukohast, kes oli maksumäära langetamise vastu.

Rahandusminister Sven Sester selgitas, et töötuskindlustuse maksemäära muudatuse kaalumisel tuleb hinnata töötukassa kohustusi, mis on seotud tööhõivereformi tulevaste kuludega. „Järgmise aasta suvel rakenduv töövõimereform võib töötukassale tuua täiendavaid kulusid, milleks tuleks valmis olla,“ väitis Sester.

Tema sõnul kolmekordistub reformiga töötukassa klientide hulk ja laienevad pakutavad teenused ning süsteemi muutus toob aastatel 2016–2019 töötukassale lisakulu ligikaudu 76 miljoni euro ulatuses. „Tegemist on uue reformiga ja puudub võrdlusbaas ning raske on ette hinnata kõiki riske. Kuna ei saa olla kindel, et inimesed hakkavad täpselt käituma vastavalt reformi eesmärkidele, võib riskide realiseerumine kaasa tuua veel täiendavaid kulusid nii riigile kui ka töötukassale,“ rääkis Sester.

Tema sõnul on ajalugu näidanud, et töötuskindlustuskulud on raskesti prognoositavad ja välistada ei saa ootamatusi tulevikus. Näiteks kulus Sesteri andmetel 2012. aastal töötuskindlustushüvitisele 23 protsenti rohkem raha kui eelarve ette nägi, ja 2013. aastal 42 protsenti prognoositust rohkem. „Maksemäärade langetamine halvendaks töötukassa eelarvepositsiooni,“ ütles ta.

Sester lisas, et praegu pole veel põhjalikku analüüsi, mis näitaks ära, millised on töötukassa pikaajalist toimimist tagavad maksumäärad. Kui riskid on tulevikus ära hinnatud ja näeb selget töötukassa tulude-kulude vahekorda tulevikus, võib Sesteri sõnul maksemäärade alandamise juurde tagasi tulla. Ta lisas, et viimastel aastatel on valitsus maksemäärasid ka alandanud – 2013. aastal langes maksemäär 4,2 protsendilt 3 protsendile ja sel aastal 3 protsendilt 2,4 protsendile.  

„Valitsuse üldine eesmärk on maksukoormust vähendada, teeme selle nimel tööd üldisemalt, mis parandab nii tööandjate kui ka töötajate olukorda,“ lubas Sester. Tema sõnul väheneb riigikogus heakskiidetud maksumuudatustega tööjõu maksukoormus tänu maksuvaba tulu kasvule ja sotsiaalmaksu langemisele 1% võrra. „Nende muudatustega langeb maksukoormus nii füüsilistel isikutel kui ka ettevõtetel. Tööjõu maksukoormuse üldine vähenemine on ettevõtetele kahtlemata kasulik,“ märkis rahandusminister.

Sesteri sõnul oleks vastutustundlik arvestada ka välisvahendite vähenemisega tööturu teenuste rahastamises 2021. aastast alates, mis seab töötukassa eelarvele järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil lisakohustusi. „Eelkõige töövõtjate ettepanekul arutatakse tulevikus tööõnnestus- ja kutsehaiguskindlustust, milles on samuti võimalik roll töötukassal. Kõiki neid aspekte tuleb muudatuste puhul silmas pidada,“ märkis ta.

Paar kuud tagasi rääkis peagi ametist lahkuv töö- ja tervishoiuminister Rannar Vassiljev, et töövõimereform töötukassa reserve ei mõjuta – reform rahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist. Ettevalmistamise kulud sel aastal on 3,2 miljonit eurot, järgmisel aastal hinnanguliselt 9,6 miljonit eurot.