Vabalt
Pille Ivask
20. september 2015 kell 7:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seitse hobi, mis teevad targemaks

SudokuFoto: epa

Kunagi uskusid inimesed, et me kõik sünnime maailma teatud intelligentsipagasiga. Ja parim, mida me oma eluga teha saame, on oma potentsiaali võimalikult oskuslikult ära kasutada, kirjutab ajakiri Entrepreneur.

Nüüdseks on teadlased kindlaks teinud, et tegelikult on inimesed võimelised oma intelligentsustaset tõstma. Mingi uue oskuse õppimine loob ajus uusi närviteid ning muudab närvitegevuse aktiivsemaks. Järgnevalt on ajakiri välja toonud seitse ideed, mida võiks ette võtta, et targemaks saada.

Mängi muusikainstrumenti. Mõne muusikariista mängimine suurendab loovust, analüütilisi, keelelisi ja matemaatilisi oskusi, parendab motoorikat jne. Mõned inimesed väidavad, et meeskonnaspordialade harrastamine on inimese jaoks täpselt sama kasulik.

Mõne pilli mängimine on teadaolevalt aga ainus, mis muudab tugevamaks mõhnkeha ehk närvijätkete kimbud, mis ühendavad ajupoolkerasid. See omakorda arendab mälu ja juhtimisoskusi ning aitab kaasa probleemide oskuslikule lahendamisele.

Loe midagi. Lugemise positiivne mõju ei sõltu raamatust või väljaandest, mida sa loed. Pole vahet, kas sul on käsil „Troonide mäng“, „Harry Potter“ või viimane Wall Street Journali väljaanne. Või hoopis Äripäev. Selgub, et lugemine vähendab stressi, mis omakorda aitab kaasa sellele, et sa tunned end hästi. Samuti arendab lugemine intelligentsuse kõiki kolme tüüpi: kristalliseerunud, muutlikku ja liikuvat intelligentsust.

Psühholoogiadoktor Aune Valk on selgitanud, et muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi, samas kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani.

Veebileht arst.ee kirjutab, et liikuv intelligentsus seisneb võimes arutleda, lahendada uusi olukordi ning mõelda abstraktsetes kategooriates. Sel on otsene seos töise ja haridusalase edukusega ja see on suures osas pärilik.

Tee regulaarselt trenni. Keha tuleb treenida pidevalt ning sellest peaks kujunema harjumus. Aeg-ajalt raskeid treeninguid ette võtta ning seejärel pikalt puhata pole kehale hea ega anna erilist efekti. Kui inimene teeb regulaarselt trenni, suurendab see BDNF valgu taset veres, mis omakorda aitab kaasa mälu parenemisele, parandab õppimisvõimet ja aitab keskenduda.

Õpi võõrkeeli. Jäta ristsõnade lahendamine korraks kõrvale ning võta hoopis käsile mõne võõrkeele õppimine. Uuringud on tõestanud, et inimesed, kes oskavad mitut võõrkeelt, on osavamad ristsõnade lahendajad, samuti on nad võimekamad vaimse töö tegijad. Siia hulka võib liigitada nii juhtimisega kui planeerimisega seotud tegevused.

Pane oma kumulatiivse õppimise võimekus proovile. Paljud ülikoolitudengid kuhjavad enne eksameid semestri materjalid kokku ning õpivad kõik testi toimumise päevaks selgeks. Sellises tegevuses peitub aga probleem – suure tõenäosusega unustab inimene need teadmised üsna kiiresti, kuna ei pea tõenäoliselt neid enam kunagi täpselt samas vormis kordama.

Seetõttu on võõrkeele õppimine teistmoodi tegevus, see nõuab kumulatiivset õppimist. Õpitud sõnavara ja grammatikat vajame me ikka ja jälle, ja paljudes erinevates vormides.

Seega võiks kumulatiivse õppimise kaasata ka oma igapäevaellu. Näiteks soovitatakse aeg-ajalt sirvida varem loetud raamatuid, samuti pidada päevikut, kuhu tasub panna kirja kõik põnevad ideed-faktid, mida sa kuuled või näed. Kumulatiivne õppimine on enesearengu seisukohalt äärmiselt oluline.

Treeni oma aju. Lahenda sudokusid, ristsõnu ning mõningaid muid mõistatusi, mängi kaardi- ja videomänge. Kõik need tegevused arendavad neuro- ehk aju plastilisust. See omakorda arendab meie võimet näha erinevaid teemasid mitme nurga alt, samuti mõista emotsioonide ning käitumise põhjuseid ning tagajärgi. Samuti on kindlaks tehtud, et kõrge neuroplastilisusega inimestel esineb vähem depressiooni ning närvilisust.

Mediteeri. Selgub, et mediteerimine aitab mõjutada ajulaineid. See tähendab, et me tegelikult oleme võimelised kontrollima oma ajulaineid ehk tundma seda, mida me tahame tunda. Näiteks võime me mõjutada end nii, et me tunneme end enne palgakõrgenduse küsimist enesekindlamana või tähtsat telefonikõnet tehes julgemana.

Kõige eelneva mõte on, et me saame oma aju arendada ning teha seda sellises suunas, nagu me heaks arvame. Erinevad tegevused stimuleerivad aju erinevaid osasid, mis tähendab, et me võime oma niigi head oskused veel paremaks muuta, samuti lihvida oma nõrgemaid oskusi.