Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Liistutootja edu võti: ole paindlik!

Osaühing Eesti Höövelliist müügidirektor Jaan Oja (vasakul) ning tootmisdirektor Kermo Toobal.Foto: Lauri Leet

Stabiilse arengu märksõnad on eksport, efektiivsus ja valmisolek toote ümberdefineerimiseks. Eesti Höövelliist suudab käia neil kõigil radadel.

Eesti Höövelliist
Asutatud 1992
Omanik Estinvest AB
Käive: 2014. a 25,14 mln; 2013. a 21,02 mln eurot
Ärikasum: 2014. a 2,25 mln; 2013. a 2,66 mln
Töötajaid 190

Sel aastal materjalitootjate edetabelis kümnendale kohale platseerunud profiilliistude tootja osaühing Eesti Höövelliist on stabiilne tegija ning oma sektori edetabelite kõrged kohad on pigem tavaline praktika: aasta varem oli ettevõte Äripäeva ehitusmaterjalide tootjate edetabelis lausa kolmas.

Seda, et finantsjuhtimine on Eesti Höövelliistus heas korras, näitab ka fakt, et eelmisel aastal oli ettevõte nende üheksa seas, keda Krediidiinfo nimetab priimusettevõtteks. Tegemist on vähestega, kes on suutnud oma krediidireitingu hoida viis aastat järjest AAA-tasemel.

Töökäsi tuleb ka Lätist

Ettevõtte juhataja Andrus Rooks räägib esmalt siiski inimestest, rõhutades, et Eesti Höövelliistu hea käekäik ja edu on töötajate teene. Mitte suure üllatusena on ka Viljandimaal head töötajad arvel ja neid ei ole lihtne leida. "Meie töötajad tulevad põhiliselt siit regioonist, Suure-Jaani ja lähivaldadest. Kuna puidutööstus on siin kandis hästi arenenud, on head tegijad tugevates ettevõtetes juba kõikjal arvel.”

See on sundinud Eesti Höövelliistu muu hulgas vaatama ka kaugemale: kasutatakse ka tööjõu rentimisteenust Lätist. Tõsi, naaberriigist pärit töötajate suhtarv ei ole suur: 190 töötajast on sealt pärit üheksa.

Kaks kolmandikku Eesti Höövelliistu toodetest on viimistletud, see tähendab värvitud või vähesel määral ka lakitud. Põhiliselt toodetakse liiste männipuidust, umbes 5% ulatuses ka eksklusiivsemast ja kallimast tammepuidust.

Kuidas olla ostjale atraktiivne

Ettevõtte müügidirektori Jaan Oja sõnul on liistuäri viimaste aastatega läinud keerulisemaks. “Lisaks konkreetsele füüsilisele tootele ja selle kvaliteedile muutub järjest olulisemaks kogu teenuse kvaliteet, selle keerukus. Toode ei ole täna enam üksi materiaalne, vaid on toode pluss teenus – tarnekindlus, kommunikatsioon, logistika. Kõik need on eduka müügi puhul olulised,” ütleb ta.

Kuidas on ettevõttes neid kõrvalteenuseid arendatud? “Tuleb uurida ja õppida tundma kliendi ootusi ja ise olla paindlik, et neile vastata. Ekspordis on meil järjest eritellimusi, mitte standardtooteid – kui suudame neid kiirelt ja hästi teha, siis see on ostjale atraktiivne,” jutustab Oja.

Soov kasvada ning oma tootmist laiendada on 2015. aasta varasügiseks kristalliseerunud lausa uue tootmisüksuse kujul. Nimelt asutas Eesti Höövelliist 2014. aastal Poolas tütarettevõtte ning poolteist aastat hiljem, nüüd juba paari kuu pärast algab seal ka tootmine.

"Poolas on ressursid – tööjõud, tooraine – lähedal, seal on strateegiliselt hea asukoht,” põhjendab Rooks otsust. Võõra keele ja kultuuriga riiki laienemine ei ole tema kinnitusel midagi ülikeerulist. “Tähtis on leida inimesed, keda usaldada, ja nendele tulebki kogu tegevus üles ehitada.”

Osavalt riske hajutanud

Puidusektori, laiemalt ehitusmaterjalitootjate lähituleviku väljavaadete kohta ütleb Rooks, et kitsamaks läheb kõigil – tööjõukulude kasvu surve ning tihenev konkurents määrab protsessi kulu. “Kes efektiivust tõsta ei suuda, sel on turul püsimine järjest raskem. Meie oleme püüdnud lisaks riske ka hajutada, mitte olla liialt sõltuv üksikutest turgudest ja klientidest.”

Eesti turul on oluline koostöös edasimüüjatega laiendada liistu sortimenti. "Käime messidel, tutvustame uusi tooteid, palume tagasisisidet. Püüame Skandinaaviast ja mujalt Euroopast tulevat kogemust ja teadmist kohandada, siia turule jagada ja jagada seda Eesti kliendile,” ütleb ettevõtte müügidirektor Oja.

Millist müügikäivet siis sellelt aastalt oodatakse? “Mida suurem ettevõte, seda raskem on iga aasta samu kasvuprotsente saavutada, aga kindlasti soovime tootmisest reserve leida, efektiivsemaks minna ja kasvada – eesmärk on 10protsendiline käibekasv,” ütleb Rooks julgelt välja.

"Äri on muutunud selliseks, et mõtlema peab pikalt ette, ent tegutsema kiirelt. Hetkel ei ole meil töös ühtegi suuremat plaani, aga see võib tekkida kiirelt, mõne nädala pärast võib olla juba valmis otsus midagi laiendada, kuhugi investeerida, tootmist ümber planeerida,” lisab ettevõtte juhataja.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.