Estlink 2 kaablirike seni elektrihinda kergitanud pole

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 22. september 2015 kell 9:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Estlink 2 kaablirike seni elektrihinda kergitanud pole
Ida-Virumaal Püssis avati 2014. a märtsis Eesti ja Soome elektrivahetuseks Estlink2. Foto: Andres Haabu
Juulis Soome poolel tekkinud Estlink 2 kaablirike seni elektrihinda Eestis kergitanud pole.
Kaabli kuumenemise tõttu on alates juulist osaliselt piiratud mereühenduse Estlink 2 töö, mistõttu ei ole Eesti-Soome ja Soome-Eesti suunal kättesaadav 60 megavatti võimsust. Kuupäevad rikke kõrvaldamisest on pidevalt edasi lükkunud. Estlink 2 töö osaline häiritus peaks praeguse seisuga kestma oktoobri keskpaigani. Varem on öeldud, et väiksem läbilaskevõimsus võib elektri tarbimise suurenedes tõsta Eestis elektri hinda.
„Eesti ja Soome hinnad on septembris erinenud kokku ainult neljal tunnil 528 tunnist, seega võib öelda, et Estlink 2 piirang ei ole sisuliselt hinda mõjutanud,“ ütles Eleringi kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer.
Klemmer pidas paratamatuks, et Estlink 2 kaabli töös esineb rikkeid. Tema sõnul toimivad energiaturud tehnilise infrastruktuuri põhiselt ja tehnikaga kaasneb rikkeid. „Isegi Skype on globaalselt maas. Kuna tegemist on uue seadmega, siis selliste esmaste rikete kõrvaldamiseks on seadmetele ette nähtud garantiiperiood, et kõik sellised lapsehaigused nii kaabli kui ka konverterite osas välja tuleks,“ kommenteeris Klemmer.
Kas on eetiline, et kaablirikkega kaasneva hinnatõusu maksab kinni tarbija?
Klemmeri sõnul peame regionaalse elektrituru puhul mõistma, et nii nagu Eesti-Soome vahel on hoolduste tõttu piirangud, on sama ka Eesti-Läti suunalistel liinidel, mis mõjuvad Eesti tarbija elektrihinnale jällegi soodsamalt, st hind on madalam. „Kas siis nendel tundidel peaks tarbija maksma selle tagasi? Ja kellele?“ esitas ta vastuküsimused.
„Tarbija vastas turul on elektritootja. Kui hind on madal, võidab siinne tarbija, kui hind on kõrgem, saab kasu kohalik tootja,“ lisas ta. Hind kujuneb regionaalse nõudluse ja pakkumise tulemusena ning infrastruktuuri olemasolu ja selle kasutamine on hinda sisse kirjutatud.
Estlink 2 on ehitanud oma ala tippfirmad Siemens ja Nexans ning nende ehituskvaliteeti võib pidada Klemmeri sõnul vastava tehnoloogiaga saadaolevast parima vääriliseks. „Kui tahta saavutada 100% lähedast kasutatavust mõnele ühendusele, siis tuleb sinna kõrvale reservi ehitada teine kaabel. Ja isegi sel juhul ei saa keegi tagada 100% töökindlust,“ märkis ta.
Investeering kahe kaabli ehitusse, et vältida näiteks neljatunnist hinnaerinevust kuus, nagu see oli septembris, ei tasuks kommunikatsioonispetsialisti hinnangul elektritarbijale ära. „See on majanduslikult rumal ja selle asemel võetakse risk, et mingi osa ajast on riikidevahelised ülekandevõimsused piiratud, mitte ei ehitata kõik ühendused igaks juhuks suurema võimsusega kui normaalolukorras tarvis,“ põhjendas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum