Äri algus teadus- ja loomelinnakus

Artikkel

- Uudised
- 23. september 2015 kell 14:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äri algus teadus- ja loomelinnakus
Telliskivi Loomelinnaku tegevjuht ja asutaja Jaanus Juss valib “mängukaaslasteks” eelkõige loomevaldkonnaga seotud ettevõtteid. foto: eiko kinkFoto: Eiko Kink, Äripev
Teadus- ja loomelinnakud aitavad asukatel ettevõtlusega hoogu võttes sünergiat luua ning teevad tihedat koostööd ülikoolide ja rahvusvaheliste tugiorganisatsioonidega.
Ülemiste City arendaja AS Technopolis Ülemiste kuulub Technopolise kontserni. Arendajal on rahvusvaheline kinnisvaraarenduse ja lisateenuste pakkumise kogemus – ettevõttel on lisaks Ülemistele linnakud Soome linnades Helsingist Ouluni ja Venemaal Peterburis, Norra pealinnas Oslos ning Leedu pealinnas Vilniuses.
“Toetame ettevõtteid seminaride ja kontaktüritustega. Start-up-ettevõtteid oleme lisaks toetanud Ajujahi konkursil, seda võistluse algusest alates,” rääkis ASi Technopolis Ülemiste turundusjuht ja teenuste koordinaator Tõnis Pechter. Kõige tähtsamad üritused on Technopolis Business Breakfast ja Technopolis Business Meetup.
Linnaku plussideks on Pechteri sõnul terviklik keskkond koos lisateenustega, laienemisvõimalused ja lennujaama vahetu lähedus. “Meie asukad on enamasti suunatud rahvusvahelistele turgudele, mistõttu on lennujaama lähedus meie puhul suur eelis,” märkis Pechter.
Tema sõnul on idufirmal Ülemiste Citys kasvades võimalik saada linnakus sobiva suurusega kontoripind. “Nii et ei pea suuremaks kasvades kohe kibekähku kolimise peale mõtlema hakkama,” ütles Pechter.
Linnak tõmbab ligi uusi asukaid
Urmas Peiker, Telliskivi Loomelinnaku asukas, OÜ Funderbeam
Kokku oleme olnud Telliskivis kolmes erinevas ruumis. Keskkond oma miljöö poolest tundus algusest peale just selline, kus tahaks olla ja kus garaažile alternatiivselt üks start-up saaks edukalt alustada.
Meie ajalugu Telliskivis ongi meie ajalugu. Alustasime kaks aastat tagasi väikesest toakesest, kust kasvasime mööda koridori paarkümmend meetrit eemale endise Kinobussi ruumidesse, kus olid punased seinad, kollased kapid ja laes tööstusrelsid.
Ühel hetkel oli selge, et me ei saa jääda Telliskivi-turistideks, vaid tuleks end siia korralikult sisse seada. Meie tänane pesa Kivi Paber Kääride kohal sündis nullist, meie ja omaniku koostöös. Otsustasime, et kui suureks või edukaks me ka ei kasva, jätame oma juured ikka Telliskivisse. See koht on meid oma karuse, loova, tolmuse ja maitsva õhkkonnaga hoidnud ja me hoiame teda vastu.
Nii saavutasime vabaduse “fafafaa-kontoritest” iseloomututes hoonetes. Ning privileegi olla kasvavas keskkonnas, kus on alati põnev. Hipsterid, turistid, velosoofid, disain ja kaasüürnikega jagatud köök, kus puhkeruum on sotsiaalne punkt. Kõik see, mis start-up’i nähtamatult toidab ja hoiab meid endid liiga tõsiselt võtmast.
Telliskivi Loomelinnak pole ettemääratud paramatus. Et ta selliseks on saanud, on juhuste, ägedate inimeste, ajaloo ja võimaliku põhjakäimise rägastiku tagajärg. Ning loodetavasti ei tardu see niipea, vaid jätkab mainstream’ist erinevat tuksumist.
Omanik on suutnud teadlikult hoida linnakul joont, mis inspireerib vanu olijaid jääma ja tõmbab uusi kasvava hooga ligi. Kakofooniline sünergia. Justkui juhuslikult, kuid peenmehhaanika täpsusega ning järejekindlusega valitud asunikud koos suurepäraste toitlustuskohtadega on päeval töö ja õhtu saabudes sotsiaalse evimise sõlmpunkt.Paljulubav endine industriaalala
Keiti Kljavin, MTÜ Linnalabor juhatuse liige
Oleme ühed esimesed Telliskivi Loomelinnaku rentnikest ja meil on olnud rõõm ja privileeg nende nelja aasta jooksul jälgida linnaku arengut. Tõenäoliselt erialasest huvist ja teadmisest oskasime hinnata endise industriaalala potentsiaali.
Mõni meist tuletavb endiselt meelde aega enne F-hoonet, mil loomelinnaku moodustas vaid üks soojaringi lülitatud koridor – olukord, mis erineb totaalselt sellest, mida nüüd Telliskivis näha võime. Linnaku asukate profiil on enamasti loomevaldkonnaga seotud ja nii on jäänud alates 2009. aastast.
Telliskivi areng on olnud võrdlemisi kiire – kuue aastaga on endine industriaalala ruum enamikus aktiivses kasutuses, osaliselt on hooneid ka rekonstrueeritud, näiteks Vaba Lava. Telliskivi ankur-asukaks oli PÖFF, mille järel tekkis huvi ja usaldus ka teistel. Praegu on linnak koht, kus põhimõtteliselt puudub veel vaid majutusteenus, kõik muu on olemas.
Kuna see ei ole klassikaline spin, kust lendu tõusta, vaid aktiivne kogukond erinevate profiilidega asukatest, on reegel pigem see, et siia tullakse, et jääda. Kuna haldajal on privileeg rentikke ka valida, on võimalik väga täpselt kavandada loomelinnaku tulevikku. .
Loomelinnak loob sünergiat
Loomemajanduskeskus Telliskivi Loomelinnak aitab asukatel ettevõtlusega hoogu võttes sünergiat luua. “Enamik meie linnaku asukatest on seotud loomevaldkonnaga: audio- ja videolooming, kunst, disain, arhitektuur, muusikaproduktsioon ja muud loovteenused,” rääkis linnaku tegevjuht Jaanus Juss.
“Eelistame selgelt loomingu ja loomevaldkonna ning kultuuriga seotud ettevõtteid ning ühiskonda paremaks muutva sihiga vabaühendusi. Niinimetatud inseneriteadusest lähtuvaid tehnoloogiafirmasid võtame ka aeg-ajalt kampa, et tekiks veel parem sünergia asukate vahel,” täiendas Juss.
Juss toonitas, et mida rohkem toetab linnaku omanik-vedaja selle rentnike sünergiat, koostööd ja arenguvõimalusi, seda püsivamad on rentnikud ja suurem eeldus edukaks innovatsiooniks ja arenguks.
Telliskivi Loomelinnak ei paku inkubaatoritele omast standardpaketti. “Pakume mõistliku hinnaga ja loova õhkkonnaga rendipinda, aga ennekõike pakume kogukonda, mis on ehk suurim kapital,” rääkis Juss.

Eestis on eristumas kaks tööstuslinnakute tüüpi:
Tehnoloogialinnakud, kus fookus on üht- või teistpidi seotud ITga.Tehnopol, Mektory, Garage48, Tehnopolis, Gamefounders jne.
Loomeettevõtteid koondavad keskused.Telliskivi Loomelinnak, Tallinna Loomeinkubaator, Niine 11, Aparaaditehas Tartus, Kultuurikatel, Standardi maja.
Allikas: Jaanus Juss
Tehnopark suurtootjaid vastu ei võta
Sünergiale ja innovaatiliste mõtete tekkele aitavad Jussi sõnul kaasa linnaku asukate regulaarsed kohtumised ning kogukonnasisene suhtus. “Usume, et meil on kõige terviklikum linnak – tervislik segu, kus peafookus on loomeettevõtetel, kvaliteetsel meelelahutusel ja vaimu edendamise võimalustel, mida täiendab ühiskondlik ja sotsiaalne pool MTÜde ja start-up’idega,” rääkis Juss.
Mõni kuu tagasi kirjutas Äripäev Muhu saarel alustanud ettevõttest OÜ Muhu Leib, mis laiendas tootmist mandrile ja valis pagaritöökojale sobivaks tootmiskohaks Tallinnas asuva Telliskivi Loomelinnaku.
Muhu Leib OÜ juhatuse liige Martin Sepping rääkis, et ühel hetkel võeti ettevõttes vastu otsus, et töökoda tuleb just loomelinnakusse või see jääb üldse tegemata. Sepping põhjendas, et tegelikult oli olukord üpris keeruline, sest linnaku ruumid ei olnud avalikul pakkumisel.“Telliskivi Loomelinnaku nõusse rääkimine võttis aega mitu kuud. Tuli teha lobitööd ja jätta endast mulje kui atraktiivsest ja linnakusse sobivast partnerist,” meenutas Sepping.
Tehnopark suurtootjaid vastu ei võta
Mõigu Tehnopark pakub ettevõtetele müügiks kas äritegevuseks sobilikku maad, mis on varustatud vajaliku taristuga, või siis valmishooneid, mida on võimalik kasutada üürilepingu alusel.
OÜ IK Investment Group juhatuse liige ja Mõigu Tehnopargi juht Jaan Keits märkis, et nende pargis ei ole kindlat fookust asukasettevõtete valikul. “Ainus piirang on asukoht,” ütles Tallinna–Tartu maantee kuuendal kilomeetril paikneva ettevõtte juht.
“Meil pesitsevate ettevõtete tegevusalad on vägagi erinevad, palju on lihtsalt üürihooneid ja laomajandust,” selgitas Keits. “Meie puhul ongi suurim väärtus asukoht ja võimalus siin oma tegevust arendada,” lisas ta.
Üks kriteerium asukate valikul on Keitsi sõnul siiski see, et ettevõte ei tohiks olla suurtootja. “See vajaks palju ressursse ja eraldaks suuri koguseid jääkaineid,” põhjendas Keits. “Ehk põlevkivi ümbertöötlev tehas siia ei sobi,” lisas ta.
Millal on aeg pesalt lendu tõusta?
Telliskivi Loomelinnakus ei ole seatud ajalisi piiranguid, millal ettevõte peaks linnakust lahkuma. “See tähendab sisuliselt, et me ei ole kiirendi ega inkubaator,” märkis Juss. “Tihti võib aga juhtuda siiski see, et ettevõte kasvab meie tiiva all nii hästi ja kiiresti, et tal on vaja suuremaid ruume, mida meil pole pakkuda,” rääkis Juss.
Ka Mõigu Tehnopark ei ole oma asukatele seadnud ajalisi piiranguid. “Pigem on iga huviline teretulnud,” ütles Keits.
Linnak valib ise üürnikud
Telliskivi Loomelinnak on tegevjuhi ja asutaja Jaanus Jussi sõnul seisus, kus neil on võimalik valida koostööpartnereid. “Esimene eeldus on, et ettevõtte tegevusvaldkond haakuks meie linnakuga, selle olemuse ja väärtustega. Iga uus rentnik võiks ülejäänud asukatele midagi juurde anda,” ütles Juss.
Juss on enda sõnul sageli näinud rentnikevahelise sünergia teket, kuid see eeldab omavahelist suhtlust. “On naiivne loota, et ühes linnakus asumisest piisab, et tekiks kohe tugev äriline koostöö. On tekkinud ja tekib edaspidigi, aga meie otseselt igapäevaselt ärikontakte ja müügidiile ei vahenda,” märkis ta.
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum