Pant ärist Taist: vaja palju kannatust ja närvi!

„Ametlik asjaajamine on Tais keeruline ja bürokraatlik. Tasub kohalik advokaat võtta äriajamiseks seal, on lihtsam. Samuti tuleb varuda palju kannatust ja närvi minna ei tohi, muidu midagi ei juhtu,“ jagas Pant Eesti Kaubanduskoja hommikuseminaril nõuandeid. „Ükski kuupäev või tähtaeg pole päris see – kõik võib muutuda ja varieeruda,“ nentis Pant, kes ise veedab Tais aega pigem puhates ja ärilist huvi tal seal ei ole. "Mõnikord Tallinki juhtkonnaga sõidame koos peredega Taisse," märkis Pant ja lisas, et see on nagu preemia eest.

„Kui Tais inimestega liiga omaks lähed, siis nad istuvad sulle pähe,“ lausus Pant. Tema sõnul on korruptsioon Tais igapäevane nähtus. Seal on tavaline näiteks see, et politsei sõidab iga päev kõik kauplused-ettevõtted läbi ja võtab sealt oma „teenustasu“, mis on keskelt läbi paar eurot. Teistpidi on neil seal olemas ka eraldi korruptsioonipolitsei ja turistipolitsei.

Tai majandusel läheb Pandi sõnul hästi, Tai oli kunagi suurim riistootja, kuid Vietnam on neist mööda põrutanud. Samas on Tai nüüd suurim kanalihaeksportija maailmas.

„Turismisektor on Tais kõige huvitavam ilmselt. Et sinna müüa midagi - me oleme liiga väikesed, mahud on väikesed. Võtame kas või Baltika kompleksi, kui sa toodad 100 miljoni eest, siis sul ei saa olla 100 poodi, ühe poe käive on miljon – nii ei jõuagi ju kasumisse,“ ilmestas Pant oma juttu näitega Eestist

Lisaks mahtude väiksusele on Taisse müümisel suureks takistuseks ka transpordi keerukus. „Eviani vesi on Taisse toodud näiteks läbi Austraalia. Kuidagi viiakse see Prantsusmaalt Austraaliasse ja sealt liigub Taisse. Et sinna müük ära tasuks, peaksid kogused olema väga suured. Alati võib muidugi proovida,“ rääkis Pant.

Teine asi, mis näiteks Bangkokis hästi läheb, on luksuskaupade müük. „Jõukaid inimesi on just Bangkokis palju. Jõukaid hiinlasi on seal näiteks. Luksuskaupade müük läheb seal hästi,“ märkis Pant.

Turgu võib Tais olla ka IT valdkonnas. „Nad on ise seal ITst ka väga huvitatud. Nad toodavad seal ise vist kõike. Endisel valitsusel oli programm, et iga Tai koolilaps peab omama Tai-iPadi, need maksvad seal ca 80eurot, sellised algelisemad masinad,“ rääkis Pant ja lisas, et see käik meenutas talle veidi Eestis „Tiigrihüppe“ programmi.

Tai on eestlastele viisavaba 30 päeva, pikemaks ajaks on vaja viisat. Ning äriviisa tuleb taotleda samuti eraldi. „Enne nende Eesti tüdrukute tegu oli Tai Eesti jaoks viisavaba, pärast seda pandi viisa peale. Need tüdrukud tegid palju paha,“ lausus Pant vihjates kahele eestlannale, kes mõnda aega tagasi Tais narkootikumide smuugeldamisega vahele võeti.

Välisministeeriumi kultuuri ja äridiplomaatia büroo nõuniku Meelis Ojassoo sõnul Tais majandus kasvab. „Meie eksport Taisse on praegu kuskil 13 miljonit eurot, eelmisel aastal oli natuke alla 7 miljoni. Tuleb edukas aasta!“ lausus Ojassoo. Ta lisas, et Tais valmistatakse kohapeal erinevaid elektrilisi seadmeid. Kuid Taisse eksportimisel on suurim takistus transpordi maksumus. Tema sõnul on peamised ekspordikaubagrupid Taisse kemikaalid, piimatooted, masinad ja seadmed.

Eesti Välisministeeriumi poliitikaosakonna nõunik Kagu-Aasia ja Okeaania suunal Anneli Vares lisas, et tulenevalt eelmise aasta riigipöördest Tais, mis päädis riigi militaarse sekkumisega, on EL peatanud sealse valitsusega kontaktid. „Tulenevalt nende riigipöördest eelmise aasta aprillis võeti Euroopa Liidus seisukoht, et see pole demokraatlik ja EL on peatanud Tai militaarse valitsusega kontakti,“ lausus Vares. Kuid lisas, et eks sellise sekkumisega hoiti tegelikult ära üks suurem verevalamine.