Ebaaus konkurents koolitusturul

Artikkel

- Uudised
- Urve Vilk
- 25. september 2015 kell 11:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ebaaus konkurents koolitusturul
SeminarFoto: Veiko Tõkman
Koolitusturul toimub kummalisi asju. Koolitaja võib leida enda koolituskava alles turule saabunud konkurendi pakkumisest.
Toimub ideede üksteiselt ülevõtmisi ning lausa kogu infopanga kaaperdamisi endistelt tööandjatelt. Ebaausad konkurendid peaksid turult välja pressima tarbijad, usuvad koolitajad.
Koolitusfirmade edetabelis 12.–13. kohta jagava MTÜ Ulata Käsi tegevjuhi Anu Schultsi sõnul on nende klientidest üle poole töötukassa kliendid, kes saavad lapsehoidja algkoolituse. Lapsehoidja kutsekoolitusi korraldava ettevõtte ülejäänud õppuriteks on juba lapsehoidmikes sellega leiba teenivad ja täiendkoolitustel osalevad.
Schults on Eestis korraldavate hangete tingimustega rahul. “Ei saa kurta. Korraldajad on professionaalid ja meie vastame ka tingimustele, oleme tugevad tegijad,” ütleb ta.Möödunud aastal ei pidanud ettevõte teelikult ühelgi hankel osalema – tegevuse tagas olemasolev töötukassa koolituskaart.
Kui tänu sellele täituvad algkursuse kohad, siis täiendkoolitusele tulevad need, kes lapsehoidjana töötades koolitusel viimati viis aastat tagasi käisid. ”Tol ajal oli koolitus poole lühem ja ka teemasid oli palju vähem” märgib Schults. “Viie aasta jooksul on sisu ja nõudmised palju muutunud. Algkoolitus on pikk –120 auditoorset ja 80 praktilist, kokku 120 tundi. Ülevaade antakse meditsiinist, psühholoogiast ja seadusandlusest.”
TOPis esimest-teist kohta jagava OÜ Addenda tegevjuhi Virve Roosimäe sõnul ei toeta meie seadusandlus õiglast konkurentsi. “Endine koolitusloa taotlemine on andnud ainult eelise eraisikust osalenutele, kus on võimalik täienduskoolitusel osalenutel saada tagasi tulumaksu.
Mitmed avalikke koolitusi korraldavad institutsioonid ei määra koolitusele õiglast hinda, kuna kasutavad näiteks riigile kuuluvaid koolitusruume, mida pakkumistel hinnas ei arvestata,” räägib ta.
Juhid soovivad liidrioskusi arendada
OÜ DVSP Consulting juht Signe Poska
Koolitame eri taseme juhte – nii keskastme- kui ka tippjuhte. Viimasel aja uuemaks teemaks on liidrioskuste arendamise õpe, mida küsivad eelkõige tippjuhid. Tundub, et see on teatud ettevõtete puhul kriitiliseks teemaks. Just tippjuhtkonnale. Teeme oma tööd hästi ja kliendid tulevad ise, kui huvi on.
Koolitushinnad olenevad kliendist ja temaga sõlmitud vastastikustest kokkulepetest. Aga üldiselt ei saa öelda, et oleks suurt hinnamuutust varasemaga võrreldes toimunud.
Koolitusfirma spetsiifika ei luba pikki plaani ega eelarveid teha, meie koolituskalendris on täis paari järgmise kuu koolitused, koolitusplaan on olemas kevadeni ning selle abil jälgime, et käive ei langeks.
Omad “Faciod” on ka koolitusturul
Ka koolitusfirmad kaovad ja tekivad siis jälle uue nime all. “Meie pole võimelised nendega näiteks töötukassa hangetel konkureerima, mis siis, et meil on kogemused ja teadmised olemas,” märgib Roosimägi.
Tema sõnul pakutakse ebareaalset hinda, millega ei saa ettevõte minimaalseid asjugi pakkuda. “Teen parem vabatahtlikuna tasuta tööd, andes koolis tunde või õpetades tasuta seminaridel,” märgib ta.
Roosimäe sõnul pole üllatus näha iseenda koostatud kavasid n-ö alles turule saabunud koolitust pakkuva ettevõtte koolituspakkumistel, esineb ideede üksteiselt üle võtmist ning lausa kogu infopanga kaaperdamist endiselt tööandjalt. “Sellega on mõttetu võidelda, kuna see on liiga pikk protsess. Tegu on siinkohal eetiliste teemadega ja kindlasti ei tohi me seda tolereerida, seega sellist tüüpi ettevõtjaid peaksid turult välja pressima teenuse tarbijad ise,” ütleb ta.
Taolised ettevõtjad ei võta vastutust ka koolituse tulemuse eest – nad ei testi kavasid ega hinda lektoreid, mistõttu ei olda pikas perspektiivis tõsiseltvõetavaks partneriks. “Aga eks eestlaslik tagasihoilikkus ei too kõiki neid probleeme tõsiselt välja, sest teiselt poolt me innustame iga kodanikku hakkama ettevõtjaks.”
Roosimäe sõnul toimub meil liialt vähe ka koolitustulemuste hindamist. Tunnustatud ettevõtetel ja koolitusfirmadel on olemas vastavalt valdkonnale hindamissüsteemid, mis võimaldavad aru saada, mis muutus pärast koolitust inimese isiklikus arengus või organisatsiooni vaates. “Tuleb hinnata, kuidas teadmisi omandati, kui palju neid ellu rakendatakse ja millised meetodid täna paremini töötavad.”Solgitakse turgu
Ettevõtted, mis pole nõuetele vastamise osas kusagil kirjas, osalevad siiski odava hinnaga hangetel ja solgivad turgu, räägib Roosimägi. Ehkki selle aasta 1. juulist muutus täiskasvanute koolituse seadus, on tema sõnul täna veel ebaselge, kuidas järelevalve toimub, kui näiteks seadus kohustab täiendkoolitusasutuse pidajat läbi mõtlema ja avalikustama kvaliteedi tagamise kohustuse. “Meie ise hindame lektoreid ja eksperte soovitusindeksi alusel, mis võib olla avalik ja kõigile nähtav ka koolitusettevõtete veebilehtedel.”
Roosimägi soovitab ettevõtjal valida pikaajalise kogemusega koolituspartnerid, kelle kaasabil saab koostada vajadustest lähtuvad koolitusplaanid. “Ühepäevased koolitused sobivad teemadel, kus uue info maht ei ületa inimese bioloogilisi vastuvõtmise võimekusi. Ühepäevane koolitus võib olla töötajale motiveeriv aga lisaks peab arvestama, kas töötaja saab saadud teadmist rakendada enda töös või isiklikus arengus.”
Koolitusteemad muutuvad Roosimäe sõnul spetsiifilisemaks, majandusolukord sunnib ettevõtteid valima tulemuspõhiseid koolitusi, et need aitaksid organisatsiooni arengule kaasa.
Mitmed Eesti erialaliidud on kehtestanud punktisüsteeme, näiteks ei saa insenerid töötada ilma vastava kvalifikatsioonita, nad täiendavad ennast iga-aastaselt erialakoolitustel, mille kvaliteeti näitavad Inseneride Liidu poolt väljastatavad täiendõppepunktid. “Selline süsteem peab kanduma ka teistele erialadele, mis võimaldab täiendkoolituste turul teha teatavaid korrektiive,” märgib Roosimägi.
Klient leiab hea koolitaja ise üles
Tubli koolitaja eraldi reklaami ei vaja, sest suust suhu liikuva kiituse põhjal leiavad kliendid ta ise üles. Edetabelis 25.–26. kohal oleva täiskasvanute täienduskoolitust pakkuva OÜ Rõõmukiir omaniku Marge Vellesalu-Muriku sõnul jõuavad kliendid temani soovituste kaudu. Ettevõtja, kes alustas tegevust 2009. aastal, pakub koolitusi ja konsultatsioone müügi-, juhtimis-, meeskonna-, motivatsiooni- ja enesearengu teemadel.
Vellesalu-Murik töötab enda sõnul üksi. Ja reklaami ei vaja. “Ma ei vaja reklaami ega taha üldse pildil olla,” märgib ta. “Teen rätsepatööd ja seda reaalselt, mitte ainult paberil. Arvestan iga ettevõtte vajadustega.”
Vellesalu-Murik lisab, et on töös ülipõhjalik. Tänu sellele kliente jagub. “Mind otsitakse näiteks Facebookist üles. Inimesed liiguvad ja info liigub, personalijuhid suhtlevad näiteks konverentsidel omavahel ja vahetavad infot, kes on ettevõttes koolitamas käinud ja kuidas rahule jäädud,” kirjeldab ta.
Tema sõnul jõuab temani sageli inimesi, kes ütlevad, et neile on teda soovitatud. “Töö räägib enda eest. Minu koolitused on järgmise aasta veebruarini välja müüdud.”
Firma kirjutab majandusaasta aruandes, et pikaajalised koostöölepingud on sõlmitud ettevõtetega Silberauto ja Statoil Fuel&Retail Eesti, mis tagab stabiilsuse ettevõtte majandustegevuses. Klientideks on mitmed teisedki ettevõtted nagu Baltika, B&B Tools, Estravel, Rahva Raamat, Prisma Peremarket jt.
Loe pikemalt koolitusfirmade edetabelist 28. septembri kuukirjast Juhtimine.
Äripäeva edetabelid leiab aadressilt www.aripaev.ee/top
Hetkel kuum