Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sinisalu ei välista Kohveri jätkamist kapos

    Kapo peadirektor Arnold Sinisalu.Foto: Eiko Kink

    Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu ütles tänasel pressikonverentsil, et ta ei näe põhjust, miks Kohver ei võiks jätkata kapo teenistuses, see on eelkõige tema enda otsustada.

    “Kui Eston on puhkuselt naasnud, siis toimub ka täpsem vestlus tema edasise teenistuse kohta,” ütles siseminister Hanno Pevkur. “Kõige õnnelikum pole täna ilmselt mitte peaminister, kellel on sünnipäev, vaid ikka Estoni pere,” lisas ta.
    Sinisalu ütles, et Eston Kohveri esimene mure tagasi jõudes oli saada teada, kuidas tema perel läheb.
    “Tagasi jõudes informeeris ta esimesena oma abikaasat, et on nüüd tagasi. Tegelesime praktiliste küsimustega, kuidas on tema tervis ja enesetunne. Uurisime, kas tal on tahtmist ja jõudu täna siia ajakirjanike ette tulla. Eks ta jõuab hiljem meile pajatada, kuidas elu vanglas oli. Jõudsime selle lühikese paari tunni jooksul selgitada, mida tähendab meedia ette minek. Ta jõudis ka villase nalja visata, et vanglas oli kergem istuda, kui avalikkuse ees ajakirjanikele esineda,” rääkis Sinisalu.
    Vahetus toimus ilma kolmandate riikideta
    Pevkur selgitas, et käisid pikad läbirääkimised, mille tulemusel vabanes Eesti vanglast Aleksei Dressen ja Venemaa vanglast vabanes Eston Kohver. Mõlemad kirjutasid presidentidele armuandmispalved – Dressen Toomas Hendrik Ilvesele ja Kohver Vladimir Putinile. Ilma selleta poleks saanud nad vabaneda.
    Kapo ei avaldanud, millal Kohver enda väljavahetamisest teada sai, kuid kinnitati, et täna hommikul oli ta vahetusest teadlik. Ühtlasi kinnitas Pevkur, et vahetusoperatsiooni viimane faas toimus ilma kolmandate riikide osaluseta, kuigi Eesti lähemad ja kaugemad partnerid toetasid meid.
    “Avaliku elu tegelastest olin mina läbirääkimistega seotud, samamoodi kaitsepolitsei peadirektor, teisi asjaosalisi või detaile me ei avalda. Huvi läbirääkimisi pidada oli muidugi meiepoolne, läbirääkimised olid väga pikaajalised, kuid millal need algasid, neid detaile ärge küsige,” ütles Pevkur.
    Kohver oli teel Tartusse taas kinnitanud kapo ametnikele, et vangla elutingimustele ja toidule tal suuri etteheiteid pole. “Eston oli Eston, endale tavapäraselt tagasihoidlik ja muhe, viskas pisut ka nalja,” ütles Sinisalu.
    Kohveri turvalisus sõltub avalikkusest
    See, kas Eston Kohveril on Eestis ohutu olla, sõltub Pevkuri sõnul ajakirjanikest ja Eesti rahvast. Seda, kas Kohverile on praegu ka lisajulgeolek tagatud, Pevkur ei kommenteerinud, kuid kinnitas, et ta on koos oma perega ja ta on kaitstud. “Kohveri ainus palve oli, et ta ei taha olla avaliku elu tegelane,” lisas ta.
    Seda, miks Kohver loobus Eesti riigi pakutud advokaatidest, Pevkur ja Sinisalu ei kommenteerinud, öeldes, et sel pole täna mitte mingit tähtsust. “Pole mõtet hakata arvustama Kohveri otsuseid, ju ta tundis, et nii on õige,” ütles Pevkur.
    Dressen tahtis ise Venemaale
    Seda, miks Vene pool tahtis vahetada Eston Kohveri just Dresseni vastu, peaks küsima Sinisalu sõnul Vene poolelt. Ta kinnitas aga, et Dressen oli nõus ise Venemaale minema, muidu poleks saanud sellist vahetust toimuda.
    Kas Dressen kujutab praegu Eestile täiendavat julgeolekuohtu, on Sinisalu sõnul spekulatsioon. “Iga reetur on halb, ka süüdi mõistetud. Me ei saa kunagi kindlad olla, et ta on nüüd ohutu. Me ju teame, mida ta on rääkinud ja teinud,” sõnas ta.
    Sinisalu sõnul on teada, et Dresseni samuti süüdi mõistetud abikaasa Viktoria Dressen liigub aeg-ajalt Eesti ja Venemaa vahet, kuid ta ei öelnud, kummas riigis Dresseni abikaasa praegu viibib.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.