10 suurt börsifirmade skandaali

Millised on väljavaated, et Volkswagen sellest paugust toibub? Kui suured trahvid võivad firmat ähvardada? Kas ja millal börsid petturitele andeks annavad?

Sellistele küsimustele vastamiseks on Rootsi majanduslehe Dagens Industri börsianalüütik Mikael Vilenius luubi alla võtnud 10 suurt skandaali, kus börsifirmad on valetanud ja vassinud või pidanud turult massiliselt tagasi võtma defektiga tooteid.

Aktsia hinna liikumist analüüsides on aluseks võetud aktsia kõrgeim hind skandaali puhkemise aastal ning vaadatud seejärel, kas ja kui kiiresti hind sellele tasemele tagasi jõudis. Volkswageni puhul on aktsia hind märtsi tipust juba poole võrra kukkunud, kuna suvel hakkasid investorid üha enam muretsema maailma suurimal autoturul Hiinas jahtuva nõudluse pärast. Nüüd kukutab Volkswageni aktsiat skandaal teadliku valetamise pärast diiselmootorite heitmenäitude kohta.

Dagens Industri vaatlusalusest 10 patuoinast on kolm edukalt toibunud, viie aktsia pole suutnud naasta varasemale tipptasemele ning kaks lõpetasid pankrotis.

Maailma suurim autotootja Toyota oli aastatel 2009-2010 sunnitud turult tagasi kutsuma kümme miljonit sõiduautot, kui selgus viga kinnikiiluva gaasipedaaliga. Analüütikud hindavad kahju suuruse Toyotale 40 miljardile Rootsi kroonile (4,25 mld eurole), mille sisse on rehkendatud ka USA aegade suurim autotootjale määratud trahv 10 miljardit Rootsi krooni (1,06 mld eurot).

Toyota aktsial, mis kukkus 43%, kulus toibumiseks ja uuele tipptasemele jõudmiseks kolm aastat.

Heitmegaasid on mürgised, ja nii on DI valimisse võtnud ka ravimitööstuse skandaalid, et heita pilk, millised kohtuasjad võiksid VWd ähvardada. Üks suurimaid patustajaid on Merck, mille müügihitiks saanud valuvaigist Vioxx kõrvaldati 2004. a müügist vaid päev enne raporti ilmumist, mis seostas 55 000 surmaga lõppenud infarkti ja insulti selle ravimi tarvitamisega. Ilmnes, et Merck oli juba enne ravimi turule toomist 1999. a võimalikest ohtlikest kõrvalmõjudest teadlik. Isegi USA ravimiamet vabandas selles skandaalis puuduliku kontrolli pärast.

Kokku esitati firma vastu 27 000 hagi, mis läksid Merckile maksma 40 miljardit Rootsi krooni (4,25 mld eurot). Firma pääses siiski suhteliselt kergelt – kedagi juhtkonnast kohtusse ei kaevatud.

Mercki aktsia kukkus skandaalis 47% ning taastus endisel tipptasemel veidi enam kui kolme aastaga.

Autotootjatel Ford ja GM on tulnud sõidukeid turult tagasi kutsuda korduvalt – USA kümnest suurimast juhtumist on mõlemad pingereas nelja juhtumiga. Üks suurimaid neist oli 1996. aastal, kui Ford kutsus turult tagasi 8 miljonit sõidukit süttimisohtliku süütesüsteemi pärast. Aktsia hind kukkus 18%, kuid toibus juba vähem kui aastaga.

„Paistab, et Ameerika autotootjad pääsevad USAs kergelt. Kas ka Saksa autotootjad,“ mõtiskleb Mikael Vilenius.

BP naftaplatvormi leke Mehhiko lahes 2010. aastal on naftatööstuse ajaloo suurim ja kalleimaks läinud õnnetus. See on BP-le tänaseks saneermiskulude ja hüvitistena maksma läinud 500 miljardit Rootsi krooni (53,2 mld eurot). Suvel jõudis BP USA ametivõimudega kokkuleppele 160 miljardi Rootsi krooni (17 mld euro) suuruse kahjuhüvituse maksmises. Firma aktsia kukkus 54% ja ei ole viis aastat pärast katastroofi veel endisel tasemel taastunud. Survet lisab nafta madal hind.

Aastatuhande alguses puhkes asbestiskandaal, mis viis USAs pankrotti ligi 100 firmat. Oma Ameerika tütarfirma Combustion Engineering vastu esitatud hagide ja kahjunõuete all kõikus pankroti äärel ka Rootsi-Šveitsi tööstuskontsern ABB. Firma pea kogu börsiväärtus pühiti ajavahemikul 2000-2002 minema ja aktsia hind ei ole tänaseks taastunud. Aktsia hind kukkus 94%.

Rehvitootja Bridgestone/Firestone sattus skandaali aastatuhande alguses, kui defekti tõttu tuli turul tagasi kutsuda üle 14 miljoni rehvi. Vigase toote tõttu, mille puudustest firmas teadlikud oldi, kaotas elu 175 inimest ja sai vigastada 7000.

Aktsia kukkus 78% ja ei ole endisel tasemel taastunud.

Jaapani Toshibat tabas raamatupidamisskandaal, kui tegevjuht tunnistas, et on seitsme aasta jooksul firma majandustulemusi ilustanud. Firma börsiväärtus kukkus 42% ja ei ole endisel tasemel taastunud.

Jaapani Takata, mis on autode turvavarustust tootva Autolivi konkurent, on skandaalis ebakvaliteetsete turvapatjade pärast. Kaheksa inimest on hukkunud, üle 100 saanud vigastusi. Selle tagajärjel on käimas suurim turvavarustuse tagasikutsumine turult kogu autotööstuse ajaloos. Firmale pole see esimene kord vigase tootega skandaali sattud – kakskümmend aastat tagasi tuli välja vahetada kaheksa miljonit turvavööd. Firma aktsia on kukkunud 66%.

Üks on Worldcom, USA telekommunikatsioonifirma, mis oli kaasatud raamatupidamispettusesse kõige kõrgemal tasemel. Skandaaliga lendas tuulde üle 500 miljardi Rootsi krooni (53,2 mld eurot) ning tegevjuht Bernard Ebbers mõisteti 25 aastaks vangi.

Teine on Enron, USA toorme, energia- ja teenuste firma, mille juhtkond pettis pikka aega firma aktsionäre, töötajaid, pensionifonde ja meediat. Firma võlad kanditi bilansist välja. Firma kollaps tõmbas kaasa ka audiitorfirma Arthur Anderseni. Tegevjuht Jeff Skilling läks 24 aastaks vangi.

Mikael Vilenius leiab, et nende aktsiate käekäigu põhjal võib välja tuua paar järeldust. Keskmiselt kukkusid skandaali kistud firmade aktsiad tipust 64% - nii oleks VW aktsial veel ca 10% minna. Aktsiate langus on väldanud keskmiselt seitse kuud, kuid sellest toibumine on nõudnud pikemat aega. Ford, BP ja Takata tulid toime alla 10 kuuga, teistel läks aega vähemalt 20 kuud.

Autotööstuse aktsiad on skandaalide järel toibunud, kuid Volkswageni puhul on tegemist tahtliku pettusega ning reeglid on vahepeal karmistunud. Nii prognoosib Vilenius VW aktsiale lähiajal pigem langust kui tõusu.