Soome loovutas LNG terminali Eestile

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- Harry Tuul
- 2. oktoober 2015 kell 10:41
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome loovutas LNG terminali Eestile
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kinnitas, et nüüd on roheline tuli ka Eesti ettevõtjatele, kellel on äriplaan LNG terminali ehitamiseks.Foto: Veiko Tõkman, Äripäev
Soome valitsus ja riigifirma Gasum teatasid täna, et loobuvad veeldatud maagaasi terminali rajamisest. See tähendab, et LNG-terminali ehitamise õiguse saab Eesti.
Äripäev kirjutas juba juulis, et Eesti ja Soome energiakoostöö mõraneb. Toona selgus, et peaminister Taavi Rõivase mullu sügisel sõlmitud energiakoostöölepe Soomega on hakanud lagunema pärast seda, kui põhjanaabrite energiafirma Gasum loobus osalemast Balticconnectori investeerimistaotluses.
Tegu on ühe osaga mullu sügisel sõlmitud peaminister Taavi Rõivase ja Soome toonase peaministri Alexander Stubbi kokkuleppest, mille järgi ehitatakse regionaalne LNG-terminal Soome ning sellega ühendatakse läbi Balticconnectori ka Baltimaad. Balticconnecctori toppamine võib omakorda ohtu seada kogu regiooni veeldatud maagaasi (LNG) terminali projekti.
Olukord muutus
Vahetult enne jaanipäeva teatas Elering ootamatult, et esitas küll investeerimistaotluse Eesti ja Soome regulaatoritele gaasiühenduse Balticconnector rajamiseks, kuid ilma Soome koostööpartneri Gasumita. Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi selgitas, et kui algselt oli plaan, et rahastamist asuvad taotlema Elering ja Soome Gasum ühiselt, siis juuni keskel selgus, et soomlased ei tule vaatamata korduvatele läbirääkimistele arusaamatutel motiividel rahastamistaotlusega kaasa.
Nüüd on olukord muutunud. Soome valitsus otsustas täna, et ühineb eestlastega Balticconnectori taotluse esitamisel 14. oktoobril, aga ilma Soome riigi ja Gazpromi ühisfirma Gasumita. Gasumi asemele loob Soome riik uue valdusfirma, mis hakkab projekti eest vastutama. Selleks on aega kõigest 12 päeva.
Soome majandusminister Olli Rehn rõhutas, et Balticconnector on hea võimalus ühendada Soome Euroopa gaasivõrkudega ja avada Soome gaasiturg konkurentsile. Balticconnectorit ei ole aga võimalik ehitada ilma Euroopa investeeringutoetuseta. Rehn rõhutas, et soomlased esitasid Euroopa Komisjonile tingimuse, et gaasitoru rajamiseks on vajalik 75protsendiline kaasfinantseerimine.
Alexela uus võimalus
Eleringi juhi Taavi Veskimäe hinnangul on poliitilise otsusega saavutatud põhimõtteline eeldus luua ühtne Soome ja Balti gaasiturg ning see annab võimaluse nüüd juba tehnilisel tasemel kokku leppida detailid, kuidas gaasitoru ehitada. Veskimägi rõhutas, et otsus on suuresti Eesti peaministri Taavi Rõivase töö panus, mis tuleb Eleringil nüüd teoks teha.
Veskimägi tunnistas, et seni oli projekti suurim pidur Gasum, mis ei näinud võimalust ega vajadust esitada rahastamistaotlus. Elering on Veskimäe sõnul praeguseks teinud sisuliselt kogu paberitöö, et rahastamistaotlusega õigeaegselt edasi minna. „Oleksin mõõdukalt optimistlik, et jõuame teises Euroopa Liidu projektide voorus ehitamiserahastamistaotluse ära esitada,“ kinnitas ta.
Tema sõnul on nüüd roheline tuli ka Eesti ettevõtjatele, kellel on äriplaan LNG-terminali ehitamiseks. Nimelt loovutas Soome valitsus LNG-terminali ehitamise õiguse Eestile. See avab uksed näiteks perekond Hääle omanduses olevale Alexela Grupile, kes on soovinud olla LNG-terminali rajamise eestvedaja.
Alexela Group juhatuse liige Marti Hääl märkis, et teda ei üllatanud Gasumi loobumine terminali rajamisest, sest seda on asjaosalised tema sõnul juba aasta teadnud. „Mis edasi saab, see sõltub sellest, mis positsiooni Eesti riik võtab. Kuna me pole läbirääkimistesse kaasatud, siis ei oska kommenteerida. Meie oleme projektiga edasi liikunud ja muu hulgas esitanud projekti toetuse saamiseks Eesti riigile. Ma väga loodan, et me selle saame,“ ütles Hääl.
LNG-terminali maksumus on eri hinnangutel 300–500 miljonit eurot, investeering elavdaks märgatavalt asukohamaa majandust.
Kõige kaugemale on Eestis LNG-terminali rajamisel jõudnud Alexela Grupp, aga sellest on olnud huvitatud ka Vopak, mis soovis terminali rajada Muuga sadamasse. Samuti on huvitatud Elering koostöös Tallinna Sadamaga.
Balticconnector koosneb 81 km merealusest gaasi ülekandetorust, 22 km pikkusest Soome maismaal paiknevast gaasi ülekandetorust ning 47 km pikkusest Eesti maismaal paiknevast gaasi ülekandetorust koos gaasivoogusid võimaldavate kompressorjaamadega mõlemal pool Soome lahte.
Balticconnector võimaldab Eesti ja Soome ülekandevõrkude vahelisi gaasivoogusid kuni 7,2 miljonit kuupmeetrit ööpäevas.
Balticconnectori maksumuseks on kavandatud 250 miljonit eurot, millest Eesti osa oleks 130 miljonit eurot.
Eesti-Läti vahelise ühenduse tugevdamine läheb maksma 35 miljonit eurot. Ehituskulud on kavas jaotada Eesti ja Soome vahel vastavalt investeeringute geograafilisele paiknemisele.
Peaminister rahul
Peaminister Taavi Rõivas väljendas saavutatud kokkulepe üle rahulolu. Soome valitsuse otsus loobuda LNG-terminali ehitamisest Soomes ning anda ehitamise õigus Eestile loob tema sõnul võimaluse Eesti LNG-terminali arendajatele liikuda edasi veeldatud maagaasiterminali väljaehitamisega Eestis.
„Tänane soomlaste otsus tähendab seda, et aastaks 2019 on olemas regionaalne, Balti-Soome gaasiturg, mis tagab meile nii gaasivarustuskindluse kui toimiva konkurentsi erinevate gaasitarnijate vahel,” teatas Rõivas pressiteates. Ta jätkas, et lisaks regionaalsele integreeritusele tagab Leedu-Poola gaasiühendus meile juurdepääsu ka Euroopa gaasiturgudele.
Järgmise sammuna esitavad Soome ja Eesti poolsed projekti edendajad ühistaotluse Euroopa Ühendamise Rahastusest (CEF) Balticconnectori ehitamise kaasfinantseerimiseks.
Gasum peab projekti vähetulusaks
Soome gaasifirma Gasum teatas omakorda, et otsustas ise loobuda Soome ja Eesti vahelise gaasijuhtme ehk Balticconnectori ehitamisest. Samuti loobus ettevõte plaanist ehitada suur veeldatud maagaasi terminal Lõuna-Soomesse.
Gasum põhjendas otsust sellega, et nende hinnangul ei ole projekt kasumlik, sest Soomes puudub piisav nõudlus veeldatud maagaasi järele. Veeldatud maagaasi terminali plaaniti kas Inkoosse või Porvoosse. Gasum on kavandanud terminali alates 2008. aastast. Ettevõte teatas, et nende hinnangul ei ole gaas enam nii konkurentsivõimeline kui siis ning tarbimine on langenud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Terminal
- Konkurents
Hetkel kuum