Riik alustas ehitusregistri korrastamist

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 4. oktoober 2015 kell 8:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik alustas ehitusregistri korrastamist
Pindi kinnisvarabüroo partner Peep Sooman julgustab inimesi omavalitsuse ehitusnõuniku poole pöörduma, et oma dokumendid korda ajada. Foto: Raul Mee, Äripäev
Eestis on tuhandeid hooneid, mille andmed ehitusregistris on valed. Nüüd on kavas need korda saada. Kuidas?
Majandusmisteeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda sõnul saab registrist puudu olevate objektide puhul tugineda maa-ameti ortofotode alusel antud hinnangu ja ehitisregistri andmete võrdlusele.
“Selle võrdluse alusel on tuvastatud, et registrist võib mai lõpu seisuga puudu olla kuni 120 000 hoonet, millest ligi 32 000 on elukondlikud hooned,” valgustas Ruuda probleemi ulatust. “Nõue, et ehitisel peavad olema nii ehitus- kui kasutusluba, tuleneb juba eelnevalt kehtinud ehitusseadusest. Sellest hoolimata on jäänud paljud ehitised registrisesse kandmata. Ehitisregistri andmete korrastamise käigus kantakse sinna seni kandmata hooned,” selgitas Ruuda.
Kuidas saab ehitusregister korda?
Ehitusaeg. Olukorras, kus ehitise ehitamiseks või kasutamiseks on õiguslik alus, nagu maakasutusõigus, ehitusluba, riikliku vastuvõtukomisjoni akt või mõnu muu dokument, kuid dokumentide olemasolu kohta on jäetud registrikanne tegemata, tuleb jälgida, kas ehitis on ehitatud enne 2003. aasta algust või enne ehitusseadustiku jõustumist enne esimest juulit sel aastal. Ebaseaduslik on ehitis, mis ehitati ilma ehitusloata olukorras, kus luba pidi olema.
Seaduslikkus. Kui inimene avastab, et tema hooneid ei ole ehitisregistris registreeritud, tuleks kõigepealt kontrollida, kas tema enda valduses või arhiivides on dokumente, mis näitavad ehitise püstitamise seaduslikkust ja mis on mingil põhjusel jäänud registrile esitamata. Tasub konsulteerida ka kohaliku omavalitsuse vastava ametnikuga. Kui on teada, et tegemist on ilma maakasutusõiguse ja ehitusloata püstitatud ehitisega, tuleks alustada vastavate loamenetlustega.
Dokumendid. Juhul kui ehitised on ehitisregistrisse kandmata, tuleks kõigepealt kontrollida, kas ei ole olemas dokumente, mis näitavad ehitise püstitamise seaduslikkust või sellise ehitise püstitamise aega. Selliste dokumentide olemasolul saab ehitised kanda registrisse ja sellise kande tegemise eest riigilõivu tasuda ei tule. Kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on ehitatud pärast ehitusseadustiku jõustumist.
Kontroll. Kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, täiendava kontrolli vajadus puudub ja ehitis kantakse ehitisregistrisse.
Kohustus. Enne 01.01.2003. aastat registreerisid hoonete andmed hooneregistrid ning hoonete sinna kandmine oli omaniku kohustus. Juhul kui tollane omanik hoonet registrisse ei kandnud, see registrisse ei jõudnud, ja tuleb sinna kanda ehitisregistri andmete korrastamise käigus.
Vastutus. Ehitisregistri andmete korrastamise eest vastutab haldusorgan, kes oli kohustatud tegema registrikandeid ehitiste õiguslike aluste kohta ehk valdavalt siis kohalik omavalitsus.
Ortofotod. Ehitisregistri andmete korrastamise käigus võetakse aluseks ajakohased ortofotod. Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid. Seega saab ortofotode alusel kanda andmeid registrisse minimaalsete andmete alusel.
Järelevalve. Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli ehk ehitusjärelevalve vajadus. Täiendava kontrolli tegemine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.
Arhiivid. Isikud, kelle ehitis on registrisse kandmata, saavad otsida arhiividest erinevaid dokumente, sealhulgas näiteks maareformi käigus koostatud dokumente. Esitatud dokumentide alusel võib kohalik omavalitsus kõiki asjaolusid kaaludes jõuda teatud juhul ka järeldusele, et täiendava kontrolli vajadus puudub, ning ehitise olemasolevate dokumentide alusel registrisse kanda.
Allikas: majandus ja kommunikasioonimisteerium
Võta spetsialist appi
Pindi kinnisvarabüroo partneri Peep Soomani sõnul algab paberimajanduse kordategemine kohaliku omavalitsuse ehitusnõuniku poole pöördumisest. “Nad on kaasa mõtlevad inimesed, mitte bürokraadid,” julgustas Sooman inimesi tegutsema ja ametnikke mitte kartma.
Kuna paberite kordaajamisel võib ampluaa olla lai, spetsialistiga konsulteerimisest pääsu pole. “Iga juhtum on erinev. Siin võib olla lõputu arv eri olukordi,” märkis Sooman.
“Paberimajanduse kordaajamine lihtsamaks ei lähe,” lisas Sooman tuleviku kohta. Kui praegu kasutusloata majas elamine otseselt problemaatiline pole, võib tulevikus Soomani sõnul pank sellise maja ostu mitte finantseerida. Ka muutub paberite kordaajamine ajaga keerulisemaks.
Sauga valla ehitusnõunik Merike Raudsepp soovitas alustuseks üles otsida kõik dokumendid, mis hoonete ja kinnistuga seotud, mapp kaenlasse võtta ja omavalitsuse ehitusnõuniku poole pöörduda. “Kuigi nõuded on igal pool sarnased, on inimestel hoonete kohta väga erinevaid dokumente,” selgitas ta ja märkis, et ühest skeemi, kuidas paberimajandus korda saada, pole. “Mõnel on alles ehitusload, mõnda hoonet ei leia ühestki registrist,” lausus ta. “Näiteks on suvilakooperatiividele antud terve kooperatiivi peale üks luba jne. Vaatame dokumendid koos üle ja otsustame, kuidas on mõistlikum edasi tegutseda,” selgitas Raudsepp.
Tarvis rohkem selgitustööd
Sobivad näiteks erastamisdokumendid, maa ostu-müügi paberid, täitevkomiteede tõendid. “Vaja on ametlikku paberit, et maja on ehitatud,” täpsustas Raudsepp ja lisas, et need võivad olla väga erinevad.
Tema sõnul on asjatult paanikat tekitatud ja seetõttu on ka selgitustööd rohkem vaja. “Küll ajaga loksub kõik paika. Ja see korrastamise töö oleks ükskord nagunii ära teha tulnud,” ei näe ta põhjust asjatult muretseda.
Ka ei tasu tema sõnul paaniliselt trahve karta, kuid paberimajandus tasub siiski korda ajada. “Mõnel juhul saab paberid korda kümne minutiga, teinekord on vaja lisamõõdistusi ja kulub paar kuud,” selgitas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Peep Sooman
- MAA-AMET
Hetkel kuum