Rehe: olen kuulnud Nordeast värvikaid lugusid

Danske ja Nordea valisid erinevad strateegiad. Kriisist väljudes võib jääda kas tagasihoidlikuks või siis teha pööre ja minna agressiivseks. Nordea kasvatas oma varasid pärast kriisi enim, sai väga hea turuosa. Eks nüüd ootab omanik varadele tulusust. See tähendab ka kulude ülevaatamist. Kõige valusam on inimesed.

Ei olnud ja minu teada ei ole ka. Ametiühing tekib tavaliselt siis, kui juhtkonnal pole töötajatega normaalset dialoogi. Juht peab töötajatest ja temaatikast aru saama. Kui juht langeb töötajatega juba mingisse teravamasse diskussiooni, siis on ta juhina oma edu kaotanud. Kui tekivad pinged, siis see võtab inimeselt motivatsiooni oma tööd hästi teha.

Muidugi. Kui töötingimustes muudatusi tegime, siis käisin alati pärimas ka, kuidas on ja kuidas töötab.

Ma oleksin üritanud põhjustest aru saada. Olen töötanud organisatsioonis, kus on ametiühing, maksu- ja tolliametis näiteks.

Üks osa juhi tööst peab olema ette mõtlemine. Kui keegi tuleb selle sooviga, eks siis tuleb maha istuda ja läbi rääkida. Eks alati oli võimalus selle rakukese tekkimiseks, aga seda ei tekkinud.

Ei-ei, seda mitte! Ma olen sellistele asjadele avatud. See oleks olnud osa meie tööst ja elust. Kui juht ei leia töötajaga õiget suunda, siis kliendid kannatavad ja võivad otsustada sinu kahjuks.

Olen lugenud jah, olen kuulnud värvikaid juhtumeid sellest, mis seal toimunud on.

Mina ei teeks nii. Kui ma olin maksuametis, siis ametiühing oli meie partner, mul oli nende inimeste vastu austus. Ametiühing on normaalne osa organisatsioonist. Mida rohkem on vastuolusid, seda rohkem kannatab organisatsioon ja seda rohkem kannatavad kliendid.

Ikka olen. Minust pole väga eetiline tema kohta hinnangut anda, kuid see jõulisem suhtlemine üllatas mind natuke. Ta tuli Skandinaavia keskkonnast, kus ametiühingud on üks osa riigi elust ja seda peetakse normaalseks. Seal on ametiühingutel jõud, meil asi alles areneb. Ilmselt on juhid seal kogenud, et kui sa lähed töötajatega vastasseisu, see ei too kummalegi poolele kasu. See juhtum – vallandamine, nagu te mainisite – tundub olevat vaid üks lahing, sõda kestab ilmselt edasi.

Nii palju, kui mina Danskes olen suhelnud, siis suhtumine ja kultuur ettevõttes on igal pool kõik ühene. Töötaja töötingimused, töötasud, tööajad jms.

Kui on terve organisatsioon, siis mina arvan, et pole vaja ametiühingut luua. Meie oleme alati lahendused leidnud oma tiimis.

Väga otseselt! Oleme ju kõik inimesed. Kui inimene saab halva emotsiooni, võib see kõigile halvasti lõppeda. Kliendid tunnetavad kindlasti ära, kas organisatsioon on avatud või pinges. Kui toote näiteks meedias neid teemasid välja, siis kliendid loevad seda – see kindlasti mõjutab.

(Naerab ja vaikib). See aeg on möödas, aga põhimõtteliselt – jah. Mind on kutsutud mitmesse Eesti panka ja mitmesse suurorganisatsiooni, kuid see oli juba varem, mitte praegu. Ma tegin neile siis selgeks, et mul on missioon ja austusest selle organisatsiooni vastu, kus sa tööl oled, pead sa selle missiooni ellu viima.

Ma kahetsen küll jah, ütlesin seda ka kolleegidele. Kui oled häälestunud kasvule ja kui ootus on sellele pandud ja pööre tuleb kiiresti, siis... See eelmine pakkumine oli umbes aasta tagasi, aga kui oled end teise kaubamärgiga sidunud, siis tol hetkel ma sellele rongile ei hüpanud.

Kõigis pankades olid vahepeal uued juhid. Mina jälgin kogu aeg seda, kas ja kuidas pankurid räägivad. Kes räägib ja mida räägib – seda on oluline jälgida. Minul on põnev jälgida, kuidas kolleegid klientidega suhtlevad.

(Naerab.) Ütlesite nüüd vastuse ära. Kuidagi kiduraks on see sõnapõllumaa jäänud tõesti. Minu arvates pole see hea märk.

Mul on selle kohta oma arvamus, kuid kuna ma tunnen neid inimesi, siis see võib-olla teeb neile natuke haiget. Ma ei pea korrektseks seda öelda.