Ligi hoiab erakoolidelt kokku miljoneid

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 12. oktoober 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi hoiab erakoolidelt kokku miljoneid
Tallinna Kesklinna Põhikooli lastevanemate kogu liige Kalev Roosiväli ja esimees Ave Laas peavad erakooliseaduse eelnõu pealiskaudseks.Foto: Andres Haabu
Haridusminister Jürgen Ligi jätab erakooliseaduse muudatusega poolsada erakooli ilma seni makstud tegevustoetusest, millega üritab kokku hoida ministeeriumi eelarvest vähemalt 6,3 miljonit eurot aastas.
Erakoolidele tegevustoetuse maksmine
2010 võttis riigikogu vastu erakooliseaduse muudatuse, millega kohustas osalema kohalikku omavalitsust (KOVi) erakooli tegevuskulude (koolihoonete ülalpidamiskulude) katmises.
Nii hakkasid erakoolid võrdsetel alustel munitsipaalkoolidega saama lisaks pearahale ka tegevustoetust. Eesmärk oli parandada haridusvõimaluste kättesaadavust õpilaste jaoks majanduslikust aspektist.
Seadus hakkas kehtima 2011. a 1. septembril.
Tallinna linn keeldus nimetatud toetust välja maksmast, kuna riik ei eraldanud selleks vahendeid. Linn kaebas riigi kohtusse. Lisaks esitasid mitmed teised kohalikud omavalitsused rahalised nõuded riigi vastu.
28. oktoobril 2014 jõustus riigikohtu otsus, mille kohaselt ei saa riik kohustada kohalikku omavalitsust erakoole rahastama.
Praeguse seaduseelnõuga lahendab riik vastukäiva olukorra ja annab KOVile võimaluse osaleda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises, kui see on KOVi hinnangul vajalik.
Eelnõu jõustumisel ei osale riik ega KOV sarnaselt enne 2011. a kehtinud olukorrale erakooli tegevuskulude katmises.
Seadus peaks hakkama kehtima 1. septembril 2016.
Allikas: erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Tuleva aasta 1. septembril kehtima hakkav uus seadus puudutab praeguse arvestuse kohaselt vähemalt 6000 eri suunitlusega erakoolis õppivat last, mis on umbes 4% kõigist õpilastest. Seejuures kulutused erakoolidele on pidevalt kasvanud. Ainuüksi erakoolide haridustoetus on kasvanud kolmel viimasel aastal 4 miljoni euro võrra ja kasvab ministeeriumi hinnangul tõenäoliselt ka edasi.
Peagi riigikokku jõudva erakooliseaduse eelnõu seletuskirjas oleva prognoosi järgi peaks kujunema kokkuhoid erakoolide tegevustoetustelt järgnevatel aastatel veelgi suuremaks. Kui ministeerium jätkaks aina kasvavatele erakoolidele tegevustoetuse maksmist, siis oleks juba nelja aasta pärast vastav kulu aastas praegusest viie miljoni euro võrra suurem.
Kui kehtiva seaduse järgi oli pandud tegevustoetuse maksmise kohustus kohalikele omavalitsustele (KOVidele), mille aga riigikohus möödunud aasta lõpul tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks, siis uus seadus teeb selle KOVidele vabatahtlikuks. Ja kui KOV peaks finantseerimisest loobuma, siis uus seadus annab erakoolidele võimaluse tõsta õppemaksu seni kehtestatud 10% piirmäära asemel vastavalt vajadusele, kas või 100%. Haridustoetuse ehk nn pearaha maksmine erakoolides õppivatele lastele jääb alles.
Vanemad nördinud
„Erakooliseaduse eelnõu on väga pealiskaudne, kuna lähtutakse tõestamata eeldustest ja puuduvad mõjuanalüüsid,“ on Tallinna Kesklinna Põhikooli lastevanemate kogu esimees Ave Laas rutakalt tehtud seaduseelnõust nördinud. „Seaduse järgi lahterdatakse kõik erakoolis õppivad pered üle keskmise jõukaks. Ükski lapsevanem ei ole pannud oma last erakooli seetõttu, et tal on liiga palju raha,“ lisas ta.
Erakoolidel puudub selge suundMihhail Kõlvart, Tallinna abilinnapea
Põhiseaduse alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada kõigile õpilastele tasuta koolikoht munitsipaalkoolis ning seda Tallinn ka teeb, pidades ülal 60 üldhariduskooli.
Tuleb silmas pidada asjaolu, et erakoolid eksisteerisid ka enne 2010. aastat. See, et riik lõi tookord erakoolidele täiendava tuluallika seadusemuudatusena, ei omanud mõju lapsevanemate rahakotile, sest õppemaks jäi suuremas osas erakoolides samaks.
Probleem seisneb tegelikult selles, et riik ei ole suutnud sõnastada, millist haridust ta erakoolidelt ootab. Seega selle asemel, et erakoolide majandamiskulude rahastamine lihtsalt lõpetada, tuleks haridus- ja teadusministeeriumil töötada välja erakoolide riikliku rahastamise korrektsed põhimõtted.
Kui Tallinn võtab arutamiseks erakoolide vabatahtliku finantseerimise, siis eelkõige lähtudes vajadusest luua lisavõimalusi hariduslike erivajadustega lastele. Seda vaatamata sellele, et seaduse kohaselt on hariduslike erivajadustega lastele õpitingimuste tagamine tegelikult riiklik ülesanne, millele Tallinnal on kulunud miljoneid eurosid ning mille kättesaamiseks on linn olnud sunnitud jälle käima kohtuteed.
Ühtlasi pidades silmas meie ühiskonna kultuurilist tausta võiks mõelda ka selle peale, et toetada kristlikke erakoole.
Laas uskus, et erakoolide rahastamismudeli muutmisel suudavad tõenäoliselt ellu jääda pigem suuremad erakoolid, kes hakkavad tõstma õppemaksu, mis aga suurendab hariduslikku kihistumist, kuna paljud pered ei suuda tõusuga kaasa minna. Samas väiksemad erakoolid ei pruugi üldse enam elus püsida.
„Siin ei ole muud varianti, kui see toob kaasa õppemaksu tõusu,“ nentis Tallinna Kesklinna Põhikooli direktor Jaana Roht erakooliseaduseelnõust rääkides. Ta nägi õppemaksu tõstmist praegu ainsa variandina, kuna hoone juurdeehituseks tehtud investeeringud on vaja tasa teenida. Roht kahtles Tallinna linna soovis jätkata tegevustoetuse maksmist.
Tema hinnangul rikutakse uue seadusega lapsevanemate õigustatud ootust, kuna vanem on arvestanud lapse kooli panemisel seadusest tulenevalt 10%se maksimaalse õppemaksu tõusuga. Sama kehtib tema sõnul ka erakooli asutamise puhul, kui seadusega on tegevustoetus kas riigi või KOVi määratud, siis ka koolipidaja on sellega arvestanud tulevikku silmas pidades.
Kooli direktori hinnangul lahendab riik probleemi valest otsast. „Mida tugevamaks munitsipaalkoolid lähevad, seda keerulisem on erakoolidel. See peaks pigem olema riigi eesmärk, mitte vastupidi, et võtame erakoolide võimalused ära ja lahendame munitsipaalkoolide probleemi selliselt,“ toonitas ta.
Haridusminister Ligi ei ole nõus, et seaduseelnõuga oleks rikutud erakoolide õiguspärast ootust. „Omavalitsustel on kohustus koole üleval pidada ja tasuta haridust anda, mida eraomanikul ei ole. Seepärast kehtib õiguspärane ootus – saada tasuta haridust ja kooli sulgemisest anda teada mõistlikku aja jagu ette - ainult munitsipaalkoolide suhtes,“ leidis haridusminister.
Erakoolide õppemaks viie aastaga tõusnud
Enne 2010. a 1. septembrit oli õppemaks suuremate õpilaste arvuga erakoolides 317-2275 eurot aastas.
2014/2015 õppeaastal oli õppemaks 650-2355 eurot aastas, mis teeb kõige madalamaks õppemaksuks kuus 54 eurot ja kõige kõrgemaks 196 eurot.
Allikas: erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Liiga palju erakoole
Ligi ei näe probleemi, kui mõni kool peaks oma uksed sulgema, kuna seda tehakse pidevalt, sest neid ei ole puudu, vaid üle. „Riik koos omavalitsustega pingutab ja kulutab selle nimel, et oma koolivõrku kokku tõmmata. Ei saa olla nii, et seejuures pole meil mingit võimalust kaaluda, kas eraalgatusi täismahus rahastada või mitte,“ märkis ta.
Ligi uskus, et reaalses elus on omavalitsused valmis erakoolide ees vastutust kandma ja jätkama nende toetamist, ehkki pole nende pidajad, kuigi varasem riigikogu tahtis 2011. aastal kehtima hakanud seadusega nad seda tegema panna. „Seadusemuudatus näebki omavalitsusele ette kaalutluse, mitte ei võta kelleltki raha ära,“ ütles Ligi, lükates sellega vastutuse riigi õlgadelt omavalituse õlgadele.
„Süsteemi, kus riik ja omavalitsus peavad täielikult üleval erakoole, mis lisaks õppemaksu tohivad korjata, ei ole kusagil maailmas, sest see tõrjub välja kvaliteetse tasuta hariduse ja viib hariduse kihistumisele,“ toonitas Ligi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum