Euroopa Liit vajab Türgi abi

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 15. oktoober 2015 kell 11:49
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Liit vajab Türgi abi
Türgi president Tayyip Erdogan ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kuu algul Brüsselis.Foto: Scanpix/Reuters
Täna Brüsselis kogeneva Euroopa Liidu valitsusjuhtide Ülemkogu lõppdokumendi mustandis lubatakse Türgile, et eduka koostöö korral ELi pagulasprobleemi leevendamisel on Türgil loota kiirendust viisanõude kaotamise protsessile.
Lubatakse ka rahalist toetust - Euroopa Liidu poolt on nimetatud summat üks miljard eurot.
Pühapäeval sõidab Saksamaa kantsler Angela Merkel Istanbuli, et kohtuda Türgi liidritega. See on osa samast „missioonist“, kirjutab agentuur Bloomberg.
Euroopa Liit on otsustanud taotleda Türgi abi pagulaste probleemi leevendamisel, et saada piirid paremini pidama ning luua tingimused, et sõja jalust põgenenud inimesed Türgis asuvatest pagulaslaagritest edasi ei rändaks.
Nii püütakse parandada suhteid, mis on viimastel aastatel järjest kehvemaks läinud, kui Türgi valitsuse tegevus on õõnestanud riigi demokraatlikke institutsioone ja inimõiguste kaitset. Seda lisaks Küprose küsimusele, mis koos osa riikide skepsisega Türgi ELi vastu võtmise suhtes on takerdanud Türgi liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga. Vahepeal on vähenenud ka türklaste enda huvi, kui riigi majandusel hakkas paremini minema.
„Paljud Euroopa Liidus kahetsevad praegu oma ebakonstruktiivset hoiakut liitumisläbirääkimistel Türgiga, mis takistas edasiliikumist ja tekitas Ankaras sügavat pahameelt,“ kommenteeris Bloombergile Brüsselis asuva Euroopa Poliitika Keskuse (EPC) analüütik Amanda Paul. „Kui need oleksid kulgenud normaalselt, oleks olnud lihtsam Türgiga seda sorti kokkulepet saavutada.“
Suhted on kehvad
Piredad suhted paistsid välja, kui Türgi järjest autoritaarsemaks muutunud president Recep Tayyip Erdogan oktoobri algul Brüsselis käis, et arutada rände teema tegevuskava.
Kui Süüria kodusõda puhkes, jätsid Euroopa Liidu riigid sellest tingitud põgenike probleemi Süüria naaberriikide kanda. Euroopa ärkas alles siis, kui Türgisse oli juba jõudnud 2,2 miljonit pagulast ja need hakkasid Euroopa Liidu suunas edasi liikuma.
„Türgi kardab, et pagulasi tuleb veel, sest sõda Süürias ei näita vaibumise märke,“ ütles Angela Merkel kolmapäeval. „Sõidan pühapäeval Türgisse, et vaadata, kuidas me saame kohapeal aidata, et Türgi koormat kergendada.“
ELi liidrid loodavad ohjeldada Türgi kaudu saabuvate põgenike tulva. Nagu nimetatud – visandatakse miljardi euro eraldamist Türgile, et pakkuda varjupaika Süüriast ja Iraagist saabuvatele põgenikele.
Tihendades Erdoganiga koostööd, riskivad Euroopa Liidrid rakendada ennast presidendi valimisvankri ette. 1. novembril on Türgis üldvalimised, kus presidendi partei tahab parlamendis taastada absoluutse enamuse. Juba on Euroopa Liit edasi lükanud oma iga-aastase (ilmselt kriitilise) raporti avaldamise demokraatia standardite järgimisest Türgis.
Türgi sooviks on ka riigi lisamine ohutute riikide nimekirja, kus pärit isikute asüülitaotlusi on kergem tagasi lükata.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum