Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Justiitsminister jättis koolide investeeringuid puudutava seaduse kooskõlastamata

Justiitsminister Urmas Reinsalu.Foto: Raul Mee

Justiitsminister Urmas Reinsalu jättis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamata.

Põhikooli - ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu Eelnõuga seatakse riikliku haridustoetuse selgeks prioriteediks õpetajate töötasu kasv.Riigi toetust koolivõrgu korrastamiseks plaanitakse järgmisel kuuel aastal anda keskmiselt enamkui 40 miljonit eurot aastas. Seetõttu suunatakse haridustoetuses keskmiselt umbes 2,6 miljoni eurone investeeringukomponent Eesti hariduse ühte olulisemasse strateegilisse prioriteeti – õpetajate töötasu kasvu.Eesti strateegiline eesmärk on viia aastaks 2020 õpetajate keskmine palk kõrgharidusega töötaja keskmise tasuni ehk 120%ni riigi keskmisest palgast.Omavalitsustele jagatav haridustoetus sisaldab praegu toetust õpetajate, õppealajuhatajate ja koolijuhtide palkadeks ning täienduskoolituseks, investeeringuteks, õppekirjanduseks ja koolilõunaks.

Reinsalu põhjendab kaks päeva tagasi haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile saadetud kirjas seaduse kooskõlastamata jätmist mitme punktiga. Eelkõige avaldab ta kahtlust, kas nimetatud seaduseelnõus ette nähtud jõustumistähtaeg on kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega ning tagab mõistliku kohanemisaja. Seadus jõustub eelnõu kohaselt 2016. aasta 1. jaanuaril.

Tõik, et eelnõu kohaselt langevad ära riigieelarvest sihtotstarbelised toetused erakoolide investeeringute toetuseks, samas kui munitsipaalkoolidele tagatakse nimetatud rahastus tõukefondide kaudu, omab kindlasti märkimisväärset mõju erakoolipidajatele, kirjutab Reinsalu.

Erakooliseaduse kohaselt on erakoolidel koolitusloa saamiseks vajalik koostada arengukava, mis koostatakse valdavalt viieks aastaks, ja milles peavad muu hulgas sisalduma andmed finantsressursside olemasolu või nende saamise allika kohta ning tegevuskava kolmeks aastaks. Arvestades, et selle aasta märtsist on kehtinud regulatsioon, mille kohaselt erakoolid saavad investeeringuteks riigieelarvest toetust, siis on erakoolipidajatel tekkinud õiguspärane ootus, et nimetatud regulatsioon jääb ka püsima.

Riigikohus on leidnud, et mõistlik kohanemisaeg tähendab lisaks sellele, et ettevõtja saaks oma majandustegevuse ümber korraldada tegevuse jätkamiseks, ka seda, et ettevõtjal oleks soovi korral võimalik turult normaalsetel tingimustel lahkuda. Seejuures tuleb arvestada ka olukorraga, kus ettevõtja püüab esmalt leida võimalusi uutele nõuetele vastamiseks, kuid võimaluste leidmata jäämisel otsustab turult lahkuda. Seega peab õiguspärane ootus võimaldama leida täiendavad vahendid.

Reinsalu hinnangul tuleb kindlasti ka analüüsida, kas tegevustoetuse lõpetamist kohaliku omavalitsuse eelarvest puudutava eelnõuga kavandatavad muudatused ei lähe vastuollu põhiseaduse südametunnistuse-, usu ja mõttevabaduse punktiga. Olukorras, kus erakoolid jäävad ilma neile ette nähtud toetustest, võib see kaasa tuua nende sulgemise ning piirata seeläbi lapsevanemate südametunnistuse vabadust. Näiteks on erakoolid Eestis hetkel ainus võimalus vanematel tagada oma lastele kristlik haridus.

Hetkel ootabki erakooliseaduse muutmise eelnõu justiitsminstri kooskõlastust, mis puudutab erakoolide tegevustoetust.

Arvestades, et seletuskirjast ei nähtu, kui suuri ümberkorraldusi peavad kohalikud omavalitsused ja erakoolipidajad kavandatavatest muudatustest tulenevalt tegema, on mõistlikku kohanemisaja piisavust keeruline hinnata.

Puuduvad mõjuanalüüsid

Veel toob Reinsalu välja, et seletuskirja mõjude kohta ei ole analüüsitud üldse kahte muudatust. Esiteks, kuidas mõjutab investeeringuteks ette nähtud summade suunamine õpetajate töötasu tõstmisesse õpetajaid ja hariduskvaliteeti üldiselt, ning teiseks, kuidas mõjutab koolipidajaid (sealhulgas ka erakoolipidajaid) riigieelarvest investeeringuteks ettenähtud sihtotstarbelistest toetustest ilmajäämine.

Jääb selgusetuks mõjude osa seotus eelnõu peamise eesmärgiga, milleks on tõsta õpetajate töötasu. Viimasega seoses tuleks ka täpsustada, kui suur on tänu muudatusele saavutatav võimalik palgatõus õpetaja kohta.

Seletuskirja kohaselt on eelnõu saadetud kooskõlastamiseks ka Eraüldhariduskoolide Ühendusele, kuid arvestades kooskõlastamiseks antud tähtaega, mis oli üks päev, ei saa eeldada, et ühendus suudab nii üürikese tähtajaga koondada koolide seisukohad, seega ei ole eelnõu puhul järgitud ka kaasamise head tava. Sama tähelepanek kehtib ka teiste huvigruppide suhtes. Seletuskirjast ei nähtu, et kavandatavad muudatused oleks huvigruppidega eelnevalt läbi arutatud.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.