Euroopa otsib rahaliidule töötavat lahendust

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 21. oktoober 2015 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa otsib rahaliidule töötavat lahendust
Euro tähis FrakfurdisFoto: EPA
Euroopat tabanud pagulaskriisi varjus on jätkunud arutelud rahaliidu reformist, mille vigane ülesehitus kriisis selgelt välja tuli.
Ühisest nägemusest, kuhu ja kuidas edasi, on asi kaugel. Kuid juba täna tuleb Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kes vastutab rahaliidu reformi eest, välja uute ettepanekutega. Nende aluseks on juuni alguses avalikustatud viie presidendi raport, mis märkis maha rahaliidu reformi võimaliku teekaardi.
Raporti avaldamisest peale on debatt euroala liikmesriikides jätkunud erineva agarusega. Üks aktiivsemaid ja metoodilisemaid arutlejaid on olnud Soome, kus rahandusministeeriumis valminud 90 lehekülje pikkuse analüüsi eessõnas viidatakse veel vähemalt kuuele käsitlusele, mida ministeeriumid ja mõttekojad on koostanud.
Eestis on rahaliidu tulevikule pühendatud paar lehekülge praegu avalikul arutelul olevas Eesti Euroopa Liidu poliitika raamdokumendis aastateks 2015-2019. Peamine seisukoht on, et esmalt tuleb keskenduda juba olemasolevate eelarve ja majanduspoliitikate koordineerimise reeglite täitmisele.
Riigikantselei nõuniku Meelis Laube sõnul kujundatakse seisukohti rahandusministrite ja valitsusjuhtide kohtumiseks jooksvalt, võttes aluseks selliste rahvusvaheliste mõttekodade analüüse nagu Bruegel või Delors Institute.
Viie presidendi raport on visioon rahaliidu reformist, mille autoriteks on viis Euroopa Liidu presidenti – Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker, Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ja Eurogrupi president Jeroen Dijsselbloem
Raportis on visandatud rahaliidu arendamine erinevates etappides, millest kõige varasemad ELi aluslepingute muutust ei eelda.
Oma eelarve ja parlament
Mitmed suured liikmesriigid on tulnud välja oma ettepanekutega. Prantsusmaa president Francois Hollande ja majandusminister Emmanuel Macron tahavad euroala riikidele oma majandusvalitsust, eelarvet ja parlamenti. Macroni visioonis on euroalal oma ühiskassa ja rahandusminister.
Itaalia rahandusminister Carlo Padoan pani aga oktoobri algul lauale ettepaneku euroalale ühise töötuskindlustuse süsteemi loomiseks. „See tagab ajutist leevendust riikidele, kus mingi šoki tagajärjel on töötuse määr talumatult kõrgele tõusnud,“ ütles Padoan ajalehele Financial Times. „Seejärel toetus lõpeb.“
Itaalia ei jaga kriitikat, et taoline toetus võtaks poliitikutelt isu vajalikke reforme teha. Väidetakse just vastupidi, et tsükliliste šokkide pehmendamine loob reformideks paremad eeldused.
Reeglid kõigepealt
Saksamaa kantslerit Angela Merkelit nõustava majandusekspertidest koosneva tarkade meeste nõukogu viiest liikmest neli on Prantsusmaa ja Itaalia ettepaneku maha laitnud. Need on naiivsed, on nõukogu liikme Lars Feldi arvamus. Saksamaa väide on, et sellised ettepanekud ei too suuremat stabiilsust, pigem vastupidi, sest liikmesriikide enda vastutus hajub. Nii on Saksamaa jätkanud nõudmist, et kõigepealt tuleb hakata reeglitest kinni pidama. Siis saab vaadata edasi.
„Peame rahaliidu institutsioone tugevdama sammhaaval,“ ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble möödunud kuul Berliinis toimunud konverentsil. „Kuid kõik peab toimuma õiges järjekorras ja kindlasti ei tohi see viia selleni, et mõned riigid kasutavad suurema solidaarsuse nõuet ettekäändeks, et mitte täita oma lubadusi.“
Prantsusmaa pole seitse aastat suutnud eelarve defitsiiti rahaliidu normi saada.
Soome on sammhaaval mineku kujundist kinni võtnud ja rõhutanud, et ka sellisel juhul peaks teada olema, milline on lõppsiht. Kas tsentraliseeritud rahaliit, kus rohkem otsustust läheb euroala tasandile, või pigem turudistsipliinile lootev ühendus, millisel juhul tuleb kindlasti luua ka mehhanism riikide maksejõuetuse puhuks. Sihist sõltuvad komponendid, millest mõned, näiteks pangandusliit, on vajalikud mõlemal puhul. Viimases on olulise komponendina puudu veel ühtne hoiusekindlustus, kus Saksamaa on vastu isegi kompromissina välja pakutud edasikindlustuse süsteemile.
Tegelikult ei ole ühist arusaama isegi kriisi põhjustest. Oli see osa riikide üle jõu elamine ja palgakulude kiire tõus, mis õigustab kasinuskuuri, või kontrollimatult kasvada lastud erasektori võlg koos Saksamaa palgapoliitikaga, mis teeb jooksevkonto defitsiidiga riikidele konkurentsivõime taastamise väga raskeks.
Sammhaaval edasi
Euroopa Komisjon astub viie presidendi raportis visandatud rada mööda sammhaaval edasi. Sest suuremaid samme ei soosi ka poliitiline õhkkond. Täna on oodata ettepanekut riiklike konkurentsivõime asutuste ja Euroopa eelarvenõukogu loomiseks, millega sisuliselt lisataks veel üks koordineerimise ja nõustamise kiht. Konkurentsivõime asutus peaks silma eriti teravalt peal hoidma palkadega toimuval, et need tootlikkuse tõusuga sammu peaksid ega riigi peamistest konkurentidest liialt ette ei läheks. Euroopa eelarvenõukogu aga jälgima eelarvete alal toimuvat kõrgemalt Euroopa kontekstist lähtuvalt.
Eesti seisukoht on skeptiline. „Näeme ohtu, et need tekitavad pigem uut bürokraatiat kui lihtsustavad koordinatsiooni ja tegelikku reformide ellu viimist riikides,“ kommenteeris rahandusministeeriumi ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas. Konkreetsem seisukoht kujundatakse täpsema ettepaneku baasil.
Põhjalikumalt peaks rahaliidu reform arutusele tulema ELi valitsusjuhtide tippkohtumisel detsembris.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Konkurents
- Euroopa Komisjon
Hetkel kuum