Rootsi peatab pagulastele alalise elamisloa andmise

Kokkuleppe üks punkt on lõpetada ajutiselt Rootsis pagulastele alalise elamisloa andmine. See on olnud üks tegur, mis on teinud Rootsist atraktiivse sihtriigi.

Muudatuse järel saavad alalise elamisloa vaid lapsed ja lastega pered, ülejäänutele antakse ajutine elamisluba. Kui ajutise elamisloa tähtaeg saab täis ja inimesel on ette näidata sissetulek, millelt ta riigile makse maksab, saab pagulane Rootsis alalise elamisloa ka siis, kui olukord koduriigis on paranenud ja ta põhimõtteliselt ka naasta võiks. Kui aga kodumaalt põgenemise põhjused püsivad, saab pagulane kolme aasta möödudes Rootsis alalise elamisloa.

Tingimuste karmistamist alalise elamisloa saamiseks on Rootsis pagulasteema debatis nõudnud mitmed parteid, et pagulastel oleks rohkem motivatsiooni ühiskonda integreeruda ning et nendega seotud kulud oleksid väiksemad. Rootsi keele õpe algab kokkuleppe järgi juba asüüliotsust oodates.

Kokkuleppes on hulk meetmeid, mis peaksid lihtsustama pagulaste tööturule sisenemist. Laiendatakse lihtsamate tööde maksusoodustusi, lisatakse praktikakohti ning leevendatakse reegleid, mis võimaldavad edaspidi pagulasi tööle võtta ka väikeettevõtetel. Siin olid seni takistuseks Rootsi kollektiivlepingute reeglid. Samuti on plaanis leevendada planeerimis- ja ehitusreegleid, et kiirkorras lahendada akuutset elamispindade probleemi. 

Kohalikud omavalitsused, kes kõik peavad osalema pagulaste ümberpaigutamisel, saavad lisaraha. Tänane kokkulepe nimetab summat 10 miljardit Rootsi krooni.

Külma dušina tuli neljapäeval Rootsi migratsiooniameti värske prognoos, mille järgi tegelik Rootsi saabuvate pagulaste tulv võib algsetest prognoosidest kordades suurem olla. Rootsi võib tänavu jõuda kuni 190 000 asüülitaotlejat ning tuleval aastal kuni 170 000. Täpselt prognoosida on aga võimatu ning palju sõltub ka teiste Euroopa Liidu riikide tegevusest.

Tänase kokkuleppe ühe osana tahab Rootsi taotleda võimalust osa riiki saabunud pagulastest teistesse ELi riikidesse ümber paigutada, nii nagu seda plaanitakse Kreeka ja Itaalia puhul. Ka Rootsi leiab, et on erakorralise surve all.

Rootsi riigile tähendab migratsiooniameti värske prognoos aastatel 2015-2017 77 miljardi Rootsi krooni suuruse lisakulu.

Kulude kasv ei saa samal moel jätkuda, ütles eile Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson. Veel enne aasta lõppu võtab valitsus vastu lisaeelarve.

Tänast kokkulepet tutvustades rõhutasid Rootsi poliitiliste parteide esindajad, et tegemist on n.ö parteiplokkide ülese kompromissiga, milleks sundis riigis tekkinud erakorraline olukord. Poliitiliste punktide skoorimine jäeti kõrvale. Ühegi partei esindaja ei öelnud, et Rootsi uksed tuleb pagulaste ees kinni panna. Rõhutati vajadust olukord kontrolli alla saada, et tagada pagulastele inimväärsed tingimused.

„Pagulased peavad saama Rootsis kaitset,“ ütles Rootsi rändeminister Ylva Johansson, rõhutades samas, et ka teised Euroopa riigid peavad praeguse kriisi lahendusse suurema panuse andma.

Rootsi parteide täna avaldatud kokkuleppest jäid kõrvale Rootsi Vasakpartei ning sisserände vastane Rootsi Demokraatide partei.