Kes on tulnud elama Euroopa Liitu?

Kuigi tänavu on Euroopa Liitu saabujate pildi segamini löönud põgenikekriis, vaatame, kuidas jagati liidus elamislube möödunud aastal ja millised riigid on olnud mujalt tulijate lemmikud.

Kõige suurema hulga elamislube andis eelmisel aastal välja Suurbritannia, aga kui võrrelda antud elamislube elanikkonna arvuga, siis kerkib esikohale hoopis Malta, kus anti tuhande elaniku kohta mullu välja 23 elamisluba kolmandatest riikidest tulijatele.

Kõige suuremal hulgal elamisloa saajatel oli selleks perekondlik põhjus, selliseid inimesi oli 680 000.

Ukraina oli riik, mille kodanikud said kõige rohkem elamislube, neid tuli siia kokku ligikaudu 300 000 inimest ja see number on 28 protsenti suurem kui aasta tagasi. Suur osa neist saabus tööle Poola. Poola oli ka riik, kus kõige suurem osa elamisloa saajatest saabus tööle. Perekondlikud põhjused olid peamine argument elamisloa saamisel Itaalias ja Hispaanias.

Nagu ka varem, oli Suurbritannia see Euroopa riik, kuhu saabus kõige rohkem õppureid, eelmisel aastal ligikaudu 177 000.

Ukrainlaste järel on Euroopa Liidu elamislube saanud USA kodanikud – 199 000, hiinlased 170 000, indialased 135 000 ja marokolased 96 000 inimest. Nende viie riigi peale jaguneb 40 protsenti elamislubadest.

Seda, millisesse riiki erinevatest riikidest tulijad elama asuda soovivad, sõltub mitmest asjaolust. Üks nendest on keelesidemed, nii näiteks saabub Suurbritanniasse hulgaliselt USA kodanikke. Mõjutab ka geograafiline asukoht, mis on üks põhjusi, miks nii palju ukrainlasi siirdub Poola. Ajalooliste sidemega saab põhjendada seda, miks alžeerlased valivad sihtriigiks Prantsusmaa, ja eesootavad kogukonnad selgitavad seda, miks türklased eelistavad Saksamaad.

Saabumispõhjused on ka päritoluriigiti erinevad. Nii saabuvad marokolased ja indialased Euroopa Liitu peamiselt perekondlikel põhjustel. Hiinlased, USA kodanikud ja brasiillased on jälle need riigid, kust tulijate saabumise eesmärk on õpingud. Ukrainlaste saabumise peaeesmärk on töö.