Tööstus ja ehitus kiduvad

Paremini läheb jaekaubandusel ja teenindussektoril.

Tööstusbaromeeter (kindlustundeindikaator -3) püsis oktoobris endiselt miinuspoolel ja oli madalam ka pikaajalisest keskmisest (+4). Põhjuseks madal nõudlus toodangule nii sise- kui ka välisturul. Ebapiisavat nõudlust märkis peamise toodangu kasvu pidurdava tegurina ligi 2/3 ettevõtteid. Ettevõttejuhtide koondhinnangul pole eelseisval 3 kuul toodangu mahu kasvu oodata (saldo -6). Positiivselt eristuvad selles osas mööbli- ja tekstiilitööstus ning toiduainete tootmine.

Ehitusbaromeeter (kindlustundeindikaator -18) näitab oktoobris, et niigi kehva aasta parimad kuud hakkavad mööda saama. Ettevõtteid, kellel tööde maht viimasel 3 kuul suurenes, on järgi jäänud veel vaid 19% (juunis oli neid 40%). Tellimuste portfell on endiselt alla tavapärast, kuid võrreldes aastatagusega siiski natuke parem (saldo nüüd -26, oli -35). Ehitustööde maht eelseisval 3 kuul liigub langustrendil (saldo -21). Teistest ehitajatest paremini läheb elamuehitajatel.

Jaekaubandusbaromeeter (kindlustundeindikaator +9) püsib selgelt plusspoolel, nagu ka selle aasta varasematel kuudel (välja arvatud jaanuar). Müük viimasel 3 kuul suurenes 40% kauplustel (saldo +21) ja sama palju kauplusi (40%) ootab müügi kasvu ka eelseisval 3 kuul. Ettevõttejuhtide koondhinnangul püsib ärikonjunktuur lähikuudel tervikuna rahuldav.

Teenindusbaromeeter tõusis oktoobris üle mitme kuu taas plusspoolele (kindlustundeindikaator on nüüd 1) ja seda eelkõige IT-sektori paranenud konjunktuuri toel. Paljude teenindusharude arengut aga pidurdab jätkuvalt kehv välisnõudlus, mille all on kannatanud kõige enam hotellid, restoranid, turismisektor ja logistika. Logistika ja transpordisektori nõudluse prognoos on viimaste kuudega siiski paranenud – ees seisab töömahukam aastavahetus.

Tarbijabaromeeter püsib pikaajalise keskmise suhtes positiivsel poolel (-6, pikaajaline keskmine -9) ja tõusis viimase kuuga 1 punkti võrra. Tarbijate kindlustunnet soodustavad perede paranenud majanduslik olukord, madalad inflatsiooniootused, säästmisvõime kasv. Iga neljas pere plaanib järgneva 12 kuu jooksul suuremaid kulutusi oma elamispinna remondiks. Autot osta plaanib järgneva aasta jooksul 14% peredest ja kinnisvara ostmisele või ehitamisele mõtleb 8% vastanutest.