Rumeenia investeerimisfond valis pankrotitoimkonna

Artikkel

- Uudised
- Alyona Stadnik
- 28. oktoober 2015 kell 14:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rumeenia investeerimisfond valis pankrotitoimkonna
Nord Hill Land Portfolio võlausaldajate esimene koosolek Harju maakohtus Foto: Andres Haabu
Täna toimus Harju maakohtus Rumeenias kinnistustesse investeerinud ning pankrotistunud Nord Hill Land Portfolio esimene võlausaldajate koosolek, kus valiti pankrotoimkond, mis on osa investorite esindaja vandeadvokaadi Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul võlakirjainvestorite eksitamise ja hämamise etapi lõpp.
"Tänase võlausaldajate üldkoosolekuga saab lugeda lõppenuks aastaid kestnud võlakirjainvestorite eksitamise ja hämamise etapi," ütles osa Swedbanki kliente esindav vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. „Ametisse kinnitatud pankrotihaldur ja toimkond saavad alustada objektiivse tõe väljaselgitamist, nõuda dokumentide üleandmist ja asjakohaseid seletusi võlgniku tegevuse kohta otsuseid vastu võtnud isikutelt. Kuna kohus on pidanud maksejõuetuse põhjuseks rasket juhtimisviga, siis seab haldurile kohustuse selgitada välja süüdlased ja kasutada vajalikke õiguskaitsevahendeid.“
Ta lisas, et investorite huvide kaitseks kaalub advokaat nõuete esitamist võlgnikuga solidaarselt vastutavate isikute vastu. Investorid näevad praegu kohustatud isikutena eeskätt neid, kes omasid tegelikku kontrolli investeerimisprogrammi juhtimise üle. Emissioonitingimuste kohaselt oli peamiste küsimuste otsustamine emaettevõtja nõukogu pädevuses.
Esimesele võlausaldajate koosolekule oli tulnud kümmekond võlausaldajat ja nende esindajat. Kohal oli vandadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, kes esindas 7911 häält, Bond Recovery, kuhu alla on koondunud Swedbanki privaatpanganduse kliendid ja kes esindas 6005 häält, kohal oli ka Swedbanki esindaja, kes esindas 1374 häält.
Pankrotihalduri Peeter Sepperi sõnul oli temale 22. oktoobri seisuga laekunud võlausaldajatelt nõudeid 12,8 miljoni euro ulatuses. „Tervendamise võimalust ma ei näe ja kompromissettepanekut ei ole võlgnik esindanud,“ märkis Sepper.
Võlausaldajad tundsid koosolekul huvi selle vastu, kuidas plaanib haldur kinnistute väärtust hinnata. Sepperi sõnul on Rumeenias isikud, kes on nende maadega tegelenud ja need maad on olnud ka müügis. Tema sõnul on üks variant, kui on raha, tellida maade hindamine. "Seda selleks, et kõik võlausaldajad oleksid rahul," põhjendas ta.
2010. aasta aktis on Sepperi sõnul kirjas, et maad maksavad 1,3 miljonit eurot. Ta lisas, et tema on huvitatud sellest, et nende maade hindamine toimuks, kuid selle otsuse taga on pankrotitoimkond.
Maria Mägi-Rohtmets ütles, et maade hindamine on kõikide soov. „Seda oleks pidanud ammu tegema ja nüüd saab seda teha pankrotimenetluse käigus,“ sõnas ta.
Võlausaldajate koosolekul valiti kolmeliikmeline pankrotitoimkond: Bond Recovery finantsnõustaja Glen Madis, Tallinna volikogu liige Kaupo Nõlvak ja Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid jurist Erki Siht. Otsustati ka nõude suurus, milleks on 50 000 eurot ehk võlausaldaja, kelle nõue on 50 000 või väiksem, saab oma nõude pankrotitoimkonnale esitada.
Toimkond kohtub esimest korda 3. novembril. Siis valitakse toimkonna esimees, kuulatakse halduri pakutud tegevuskava ning toimub arutelu. "Kindlasti on üks eesmärk, et haldurile antakse üle võimalikult kiiresti kogu Nord Hill Land Portfolioga seotud dokumentatsioon, et selgitada välja kõik osapooled, kes on olnud kohtu kinnitatud raske juhtimisvea osalised," ütles Madis.
Nord Hill Land Portfolio
Kinnisvarafond, mille asutaja oli pankrotistunud Peep Aviksoo.
Emiteeris 2007. aastal 8,47 miljoni euro eest võlakirju sihiga omandada spekulatiivse tulu eesmärgil maad Rumeenias.
Kokku omandati Rumeenias 10 maatükki kogupindalaga 46,3 ha ning maksumusega 8 miljonit eurot, s.o keskmiselt hinnaga 172 000 eurot/ha.
Valdavalt põllumajandusliku sihtotstarbega maatükke omandati keskmisest turuhinnast kordades kõrgema hinnaga. Pankrotihaldur on hinnanud ettevõtte varade väärtuseks praegu mitte rohkem kui 400 000 eurot.
Fondi lõpptähtajaks seati 14. jaanuar 2011.
2012. aastal otsustas nõukogu, et ettevõtte jätkamiseks tuleb võtta laenu 30% aastaintressiga, millele lisandub 30% viivist aastas, kui tasumine viibib. Laenuraha kulutati võlgade maksmiseks.
12. oktoobril kuulutati fond pankrotistunuks.
Swedbank: pankrotimenetlus tekitab muret
Swedbank avaldab muret, et pankrotitoimkonnas saavutab kontrolli liiga kitsas ring investoreid.
„Piiriülene pankrot tekitab alati väga suuri riske seoses vara müügiga, mida oleks saanud selgelt vältida projekti kontrollitud lõpetamisega, kuna maade väärtus on võimalik rahulikult realiseerida eelkõige juhul, kui kogu protsessi kontrollitakse läbi kogu ettevõtte struktuuri erinevate jurisdiktsioonide vahel,“ kommenteeris Swedbanki investeerimise ja kindlustuse divisjoni juht ja endine Nord Hill Land Portfolio nõukogu liige Rasmus Pikkani. „Lisaks on Bond Recovery millegipärast esitlenud oma klientidele maade väärtust madalamana viimastest sõltumatutest hinnangutest.“
Suvel saatis Swedbank võlakirjaettevõtte juhatajale Kaie Trumbile kirja, kus sooviti taas pankrotti mitte välja kuulutada. Swedbanki hinnangul ei ole pankrot ettevõttele kasulik. Pank tegi suvel ettepaneku võlakirju pikendada ja kui investorid on sellega nõus, vahetada ära ka projektijuht. „Uue projektijuhi tulekuga oleks avanenud võimalus restruktureerida ja pikendada senine kallis laen,“ sõnas Pikkani. „Olime teadlikud ja tõime välja, et kui investoritelt vajalikku toetust võlakirjade tähtaja pikendamiseks ei saada, on ainuke lahendus pankrotiavaldus esitada.“
Swedbank on siiamaani veendunud, et pankrot ei ole investorite seisukohast mõistlik lahendus ja paremaid tulemusi andnuks ettevõtte rahulik likvideerimine ning maade müümine väljaspool pankrotimenetlust.
Kui pankrotihalduri hinnangul on ettevõtte maksujõuetu alates 2007. aastast, siis Swedbanki hinnangul muutus ettevõte püsivalt maksejõuetuks hetkel, kui kuulutati välja pankrot. „Selleni viis omakorda otsus jätta võlakirjad pikendamata – see tähendaski sisuliselt paratamatut pankroti väljakuulutamist,“ lausus Pikkani. „Selle hetkeni oli olemas ettevõtte rahastamise plaan järgmiseks kaheks aastaks ning samuti oli olemas inimene, kes oli valmis võtma üle ettevõtte juhtimise, et varad rahulikult müüa.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum