Briti minister: meie ei taha tihedamat Euroopa Liitu

Eelkõige keskendus Osborne sellele, et britid ei soovi olla kursil „aina tihedama liidu“ poole ning et euroalavälised riigid vajavad kindlust, et rahaliidu tihenev koostöö nende huvisid kuidagi ei kahjusta.

„Me tahame, et Suurbritannia jääks edasi reformitud Euroopa Liitu,“ ütles Osborne Berliinis Saksa tööstuse konföderatsiooni üritusel, millest võttis osa ka Saksamaa kantsler Angela Merkel. „Kuid see peab olema Euroopa Liit, mis toimib paremini kõigi Euroopa kodanike ja ka Suurbritannia jaoks. See peab olema Euroopa, kus me ei ole osa sellest järjest tihenevast liidust, milles teie (sakslased – toim) näite ennast mugavamalt tundvat.“

Osborne'i sõnul mõistetakse Suurbritannias sellist liitu järjest tihedama poliitilise integratsioonina, millele riigis on toetajaid vaid käputäis. „Otsekoheselt öeldes – Briti rahvas ei taha olla osa järjest tihedamast liidust,“ rõhutas Osborne.

Näidete hulgas, mis Osborne tõi, oli inimeste vaba liikumine, mis selles paremas Euroopa Liidus peaks eelkõige tagama võimaluse teises riigis töötada, mitte aga vabaduse valida elukohariik kõige heldemate sotsiaaltoetuste järgi. Samuti oleks vaja suurendada rahvusparlamentide rolli, et poliitikud jätkuvalt oma tegude eest vastutust kannaksid.

Pikemalt peatus Osborne Euroopa konkurentsivõime teemal, rõhutades vajadust harvendada bürokraatiat, edendada vabakaubandust ning kõrvaldada tõkked ühisturu toimimiselt. Teise teemana rõhutas ta, et euroala riikide ja euroala väliste riikide suhted vajavad paremat korraldamist.

Aluslepingud vajavad muutmist, et euroala riigid saaksid luua sellise rahandus- ja majandusliidu, mis tagab tugevama euro. Euroalavälised riigid vajavad aga kindlust, et ühisturg ei killustu, ning tunnistamist, et euro kõrval on Euroopa Liidus olemas ka teised võrdväärsed rahaühikud.

„Teie saate eurotsooni, mis toimib paremini. Meie saame garantii, et meile ei sunnita peale ei euroala otsuseid ega kulusid,“ ütles Osborne.

Referendum Euroopa Liidus jätkamise või liidust lahkumise üle peab Suurbritannias toimuma hiljemalt 2017. aasta lõpuks.

Teised riigid on Suurbritannialt ammu oodanud selgemat nägemust, millistel tingimustel oleksid britid nõus ELis jätkama. Osborne’i tänane ettekanne oli seni üks konkreetsemaid visandeid. Lähinädalatel paneb peaminister David Cameron Suurbritannia nõudmised ka paberile ja esitab Euroopa Ülemkogu presidendile Donald Tuskile. Detsembri Ülemkogul peaksid neid nõudmisi siis arutama ELi valitsusjuhid.

YouGov Plc viimaste küsitluste järgi on Suurbritannias liidus jätkamise ja liidust lahkumise pooldajaid peaaegu võrdselt.