Uue lennufirma juhid pakatasid energiast

Eesti uue lennufirma juhid lubasid oma esimesel pressikonverentsil ajakirjanikele, et nende korraldatud lennud toimuvad ja neil on päriselt plaan kasumliku lennuettevõtte üles ehitamiseks.

Esimene lend väljus täna hommikul kell 6.50 Amsterdami. Eile õhtuks polnud Adria Airwaysi piletimüügi platvormi kaudu sellele lennule veel ühtegi piletit müüdud, reisijad on pardal Estonian Airi asenduspiletitega. Pardal teenindab reisijaid ingliskeelne personal, sest Nordic Aviation rendib lennukid välismaalt koos meeskondadega.

Lennufirma juhatusse kuuluvad Tallinna lennujaama endine turundusjuht Erik Sakkov, Infortari endised juhid Jaan Tamm ja Ahto Pärl ning nõukogu esimees on Peeter Tohver. Tänavu 25. septembril loodud Nordic Aviationis töötab juba 24 inimest ning firma pakub lende kaheksasse sihtkohta Euroopas:  Amsterdam, Brüssel, Kopenhaagen, Kiiev, Stockholm, München, Oslo, Trondheim ja Vilnius. Seni Estonian Airi sihtkohtade valikusse kuulunud kohtade hulgast on puudu näiteks London, Berliin, Milano, Moskva ja Peterburi.

Jaan Tamm selgitas, et Nordic Aviation pole veel päris lennuettevõte, vaid on lende korraldav ettevõte, mis tähendab, et nad toetuvad lendude korraldamisel oma partnerettevõtetele – lennufirmadele, kellel on olemas liiniload ja lennukid koos meeskondadega.  „Aasta pärast võime rääkida juba selgetest isiklikest tulevikusihtidest,“ lubas Tamm.

Sakkovi sõnul on Nordic Aviationi peamine partner on Star Alliance’i liige, lennufirma nimega Adria Airways, kelle piletimüügi süsteemi nad kasutavad. Nordic Aviationit teenindavad Adria Airways’i platvormi kaudu pileti ostnutele Euroopa lennufirmad BMI, Intersky, NextJet, Carpatair oma lennukitega.

Adria Airways on Sloveenia lennufirma ning Tamme selgitusel on Sloveenia suuruselt ja turu poolest võrreldav Eestiga ning see lennufirma on just selline, mille sarnaseks saamiseks püüdleb ka Nordic Aviation.

Tamm kinnitas, et lepingud kaheksale liinile Tallinnast erinevatesse Euroopa linnadesse on nende lennufirmadega erineva pikkusega, kuid väga paindlikud. See tähendab, et liinilepingu lõppedes pikeneb see vajadusel kohe automaatselt edasi.

Ta selgitas, et näiteks Moskvasse ei lenda nad esialgu sellepärast, et Nordic Aviationil pole endal veel lennulitsentsi ja liinilube, sest tegemist on vaid lende korraldava ettevõttega. Paraku ei kuulu Venemaa Euroopa vabasse õhuruumi ja selline firma, kes pole veel otseselt lennufirma, ei tohi Venemaale lennata.

Uue lennuettevõtte kasutatavasse lennukiparki kuuluvad Embraer Jet, kaks Fokker 100 ja kaks Turbopropi. Tamm ütles, et kuigi need pole nii uued ja mugavad, kui meile harjumuspäraseks muutunud Estonian Airi Bombardierid ja Boeingud, on need siiski täiesti korralikud lennukid, mis suudavad reisijad Eestist mööda Euroopat laiali ja ka tagasi vedada.

Estonian Airi lennukid on praegu OÜ Transpordi Varahalduse (lennundusgrupi moodustamiseks koos Nordic Aviationiga asutatud riigifirma – toim) käes ning firma loodab hakata minema üle nende kasutamisele järgmisel aastal, rääkis Sakkov.

Firma edasi arenedes võiks olla normaalne lennukipargi laiendamise tempo Sakkovi hinnangul üks lennuk aastas.

Tamme sõnul oli tema juhitud firmal Infortar mullu huvi siseneda investorina toimivasse lennufirmasse Estonian Air, kuid see plaan kahjuks ei õnnestunud.

 „Uue ettevõtte kasuks räägib see, et olin Infortaris pea kaks aastat palgal, omandasin seal kogemusi ja nüüd olen riigiettevõtte Nordic Aviationi palgal. Ain Hanschmidt (Infortari üks omanik - toim) on avaldanud huvi Nordic Aviationisse siiski investeerida ja meie ülesanne on teha see firma nii heaks, et see sisenemine oleks talle ikka päris kallis," ütles Tamm. Nii Tamm kui Sakkov kinnitasid, et nende vastu on erainvestorid juba huvi tundnud, kuid riigiettevõttena soovitasid küsida täpsemaid küsimusi potentsiaalsete investorite lisandumise kohta riigi käest.

Eesti riik on panustanud Nordic Aviationisse seni 40 miljonit eurot, mis on firma loojate ja esimeste juhtide sõnul piisav summa lennufirma alustamiseks ja üles ehitamiseks. „Meil pole kiiret, et peaksime erainvestorite otsimisega rapsima. Tulevikus oleksid nad meile toeks,“ märkis Tamm.

„Kui me tahaksime kasumit teenida, asutaksime me panga. Kasum peab olema lennufirmas loogiline ja orgaaniline lõpptulemus tehtud tööle. See tuleb siis, kui suudame pakkuda eestimaalastele sellist teenust, nagu nad tahavad. Siis tuleb ka majanduslik edu. See on väga raske. Me pole mingi imeettevõte, kes kohe kõik probleemid hetkega ära lahendab,“ lausus Sakkov.

Nordic Aviation ei saa olema Tamme sõnul odavlennufirma, sest sellel poleks lihtsalt mõtet. Vaid hinna peale mängimine pole tänapäeval enam mõistlik turundusargument, lisas ta. “airBalticu tänased hinnad pole lihtsalt jätkusuutlikud.“

Samas on Nordic Aviationi eesmärk hommikuti Tallinnast varakult väljuda, et jõuda mõistlikul kellaajal järgmisele lennule ümber istumiseks Kesk-Euroopasse n-ö esimesse lainesse. Neid maandumiskellaaegu pole aga suurtes Euroopa lennujaamades lihtne välja võidelda. N-ö halbadel kellaaegadel aga lendavad odavlennufirmad, mille sarnast hinda Nordic Aviation ei paku, seega ei suudaks nad ka nendega konkureerida ning sellised kellaajad pole ka uue firma huvides.