Venemaa salastas välismaise omandi

Nii ei ole nimekiri Venemaale kuuluvast kinnisvarast ja maast enam tavainimestele ega ajakirjanikele kättesaadav, selgus RBK ajakirjanike päringust. Tõsi, ametlikku dokumenti salastamise kohta ajakirjanikud ei leidnud, kuid ametnikud keeldusid andmete väljastamisest, põhjendades seda rea riikide ebasõbraliku poliitikaga.

Seaduse kohaselt peaks Venemaa Föderatsioonile kuuluv vara nii kodumaal kui ka võõrsil olema kantud föderaalsesse registrisse ning avalikustatud Rosimuštšestvo kodulehel. Välismaal asuvat vara kokku lugedes avastasid aga ajakirjanikud, et seda pole sinna kantud. Samuti pole vara märgitud Goszagransobsvennosti saidil, mis haldab välismaal asuvat kinnisvara. Märgitud oli üksnes neli kultuuriobjekti: kirikud Prantsusmaal ja Itaalias, muuseum Palestiinas ja kultuurikeskus Iisraelis.

„Rahvusliku julgeoleku kaalutlustel, sealhulgas rea riikide ebasõbraliku poliitika tõttu, ei avaldata infot välismaal asuvast föderaalvarast Rosimuštšestvo internetilehel. Samadel põhjustel loetakse ebasoovitavaks sama informatsiooni jagamine meediakanalitele,“ seisab ametlikus kirjas RBK-le, mille allkirjastas Rosimuštšestvo asejuht Aleksei Tšubar.

Majandusministrile Aleksei Uljukajevile, kelle haldusalasse kuulub Rosimuštšestvo, ja esimesele asepeaministrile Igor Šuvalovile saadetud küsimus, mille alusel on piirang kehtestatud, jäi vastuseta. „Küsimus on väga tundlik, vastuseid võite mitte oodata,“ hoiatas RBKd valitsusele lähedal seisev allikas.

RBK seostab salastamist näiteks Jukose endiste aktsionäridega, kes saavutasid Haagi kohtus 18. juulil 2014 kohtuvõidu, mille alusel peab Venemaa kompenseerima aktsionäridele 50 miljardit dollarit. Nii Prantsuse kui ka Belgia kohtutäiturid on seetõttu arestinud Venemaale kuuluvat vara, aga ka arveid.

Viimasest aruandest, mis pärineb 2012. aastast, nähtub, et registris oli 973 välismaal asuvat objekti, nende hulgas 166 maatükki ja 807 hoonet.