Miks otsustas riik uue lennufirma kasuks?

Estonian Airi lõpetamise järel oli võimalus teha mitte midagi, korraldada liinihanked, võtta vastu airBalticu pakkumine või alustada uus ettevõte. Allpool on toodud majandusministeeriumi saadetud lühiselgitused iga variandi kohta, et aru saada, miks selline valik tehti.

1. Teha mitte midagi

• Tallinna Lennujaamaga seotud reisijaliikluse mõju majandusele 3,2% ehk 624 mln eurot. Estonian Airi mõju majandusele kuni 0,9%. Eesti SKP aastal 2014 19,5 mld eurot, EA mõju majandusele 2014 176 mln eurot. (Maris Lauri, 2013)

• Hanke saab teha lennuliinidele, mida lennatakse vähem kui kaks korda päevas

Liinihangete riskid

Protsess on kohmakas ja aeglane. Hanke korraldamise aeg on pikk ning vaidlustuste korral ei ole võimalik prognoosida tulemust.

Hanke moonutamise võimalus. Hanke tingimusi on keeruline üheselt mõistetavalt sõnastada, sest lennunduse arengud on raskesti prognoositavad, näiteks ei saa adekvaatselt anda hinnanguid mahtude suurustele.

Kulustruktuuri muutused lepinguperioodil. Olenevalt lennunduse arengutest, võib tekkida vajadus lisafinantseerimise või liini opereerimise põhikriteeriumite ülevaatamise järele (lennupiletite hinnad, sagedused jm) või ebasoodsate tegurite puhul ka lepingu/liini peatamise järele.

Liini opereerimise tingimuste seadmine ja kontrolli keerukus. Näiteks ei pruugi odavlennufirmad, kes küll kvalifitseeruvad hankes osalema, pakkuda vajalikke jätkuühendusi. Täpsed kriteeriumid tuleks seada lennuki suurusele, teenuse kvaliteedile, ümberistumise võimalustele, hinnatasemele jms, mida turumuutuste puhul on keeruline muuta.

Konkurentsi moonutamine. Kui sisse ostetakse nn ümberistumisjaamadeliine (nt Tallinn-Amsterdam), võib see kaasa tuua konkureerivate liinide sulgemised (Tallinn-Frankfurt) või kaebused komisjonile.

Liinide jätkusuutlikkus. Lepingu lõppedes kaob ka liin ning seda hiljem kommertsalustel taasavada on tõenäoliselt võimatu.

3. airBalticu pakkumine 2015. a

• Tegevus Eestist 2 propeller- ja 1 reaktiivlennukiga.

• Lisaks airBalticu praegustele sihtkohtadele Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, 1x päevas Brüssel, Oslo, Kiiev.

• Eeldatakse, et Eesti riik asutab teenust telliva ettevõtte, mille kaudu ostetakse airBalticult teenust sisse.

• Riik maksaks teenuse eest 1,5 aasta jooksul 14,5 mln eurot.

4. Uue ettevõtte alustamine

• Ettevõtte äriplaan on koostatud konservatiivsetel eeldustel.

• Äriplaanis on eeldatud, et osaletakse erinevatel teiste lennuettevõtete tootmishangetel, mis toob lisatulu ning kulude mastaabisäästu.

• Käivitamise faasis on arvestatud täituvusega alla 50%, hiljem keskmiseks täituvuseks arvestatud 72%, mis jääb 10% alla turu keskmisele. Kütuse hinnaks on planeeritud senisest tasemest kõrgem hind.

• Täpsema ülevaate annab oma äriplaanistuus ettevõte ise.

Riigiabi

Uue ettevõtte alustamine. Uue ettevõtte alustamiseks ei ole vaja Euroopa Komisjoni kooskõlastust.Riigi osalemisel ettevõtte kapitalis rakendatakse erainvestori põhimõtet market economy investor principle ehk MEIP. St igal riigi investeeringul on kaasas äriplaan, millest nähtub investeeringust loodetav tulu või muu majanduslik kasutegur.

Äri ülekandumine. Uus ettevõte on loodud turutingimustel ja olemasoleva ettevõtte äri üle ei võeta, vaid NAG (Nordic Aviation Group - toim) kasutab ära EAst vabanevat turupositsiooni. Ekspertide koostatud ja hinnatud äriplaan on konservatiivne ja erineb EA äriplaanist. Uus ettevõtte värbab töötajad, neid ei võeta üle ja ka juhtkond on uus. Lennukeid wet-leasitakse turutingimustel sisse. Ei toimu varade ülevõtmist.