Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Draghi rahatrükk kaevati kohtusse
Euroopa Keskpanga juht Mario DraghiFoto: Scanpix/Reuters
Saksamaa poliitikud, kelle varasemad katsed peatada kohtu kaudu Euroopa Keskpanga erakorralised rahapoliitilised meetmed euro kooshoidmiseks ja inflatsiooni elustamiseks pole vilja kandnud, on uuel katsel.
Viimase poole aasta jooksul on märtsis käivitatuid
Euroopa Keskpanga 1,1 triljoni euro suuruse
võlakirjade tugiostuprogrammi vastu esitatud kolm kohtuasja, ütles agentuurile Bloomberg Saksamaa konstitutsioonikohtu pressiesindaja Michael Allmendinger.
Hagi on esitanud ALFA partei juht Bernd Lucke koos veel kahe parlamendiliikme ja kokku 1600 kodanikuga. Samuti on hagi esitanud endine parlamendisaadik Peter Gauweiler.
„Selle eufemistlikult nimetatud kvantitatiivse lõdvendamise poliitikaga üritab Euroopa Keskpank suure rahakoguse trükkimisega inflatsiooni elustada,“ ütles Gauweiler. „See programm on majanduspoliitika, mis teenib eelkõige erapankade huvisid, kellelt Euroopa Keskpank ostab kokku probleemsed laenud. Keskpank teeb enesest Euroopa halva panga.“
Üheksandal kuul rahatrüki algusest on
inflatsioon alles kaugel optimaalseks hinnatud 2% tasemest ning keskpanga juhi
Mario Draghi sõnul
kaalutakse detsembris võimalikke lisameetmeid. Pank võib suurendada või pikendada rahatrüki programmi või langetada keskpangas hoiustamise baasintrssimäära, mis on juba miinuses, veelgi sügavamale miinusesse.
Nimetatud kaks hagi on eraldi kolmandast, mis vaidlustas kohtus Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsetehingute programmi (OMT), mida pole seni veel käiku lastud ning millele
Euroopa Liidu kohus rohelise tule andis. Saksamaa konstitutsioonikohus pole siin veel viimast sõna öelnud.
Uues hagis seab Gauweiler küsimärgi alla Mario Draghi erapooletuse. Need keskpanga otsused on aidanud oluliselt Itaaliat ja Kreekat. Draghi töötas pikalt Itaalia rahandusministeeriumis ning Gauweiler kahtlustab, et ta võib olla vastutav nii Itaalia kõrge võlakoorma tekkimise kui vangerduste eest, mis võimaldasid Itaalial rahaliiduga liituda. Hiljem töötas ta investeerimispangas Goldman Sachs, mis aitas Kreekal oma võlgu peita ja vassimisega rahaliitu pääseda.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.