SEB: majandus on tardumas

Nädal oli majandusuudiste poolest tihe. Ebameeldiva üllatuse pakkus kolmapäeval avaldatud kolmanda kvartali SKP number, mille kohaselt kasvas Eesti majandus aastavõrdluses vaid 0,5%. Kui teise kvartali 2% kasv oli ootusi ehk isegi grammi võrra ületav, siis kolmas kvartal jäi oodatule selgelt alla.

Varasemad kuud on toonud negatiivseid sõnumeid ennekõike tööstusest, kus toodangumahud on märkimisväärselt kahanenud. Eelkõige vedas kolmandas kvartalis tööstuse kasvu alla Põhjamaade odava elektri tõttu vähenenud energiatootmine ja väiksem nõudlus telekommunikatsiooni-elektroonika järele, kuid mahud on kahanenud ka paljudes teistes sektorites. Et majanduskasv on aeglane pea kogu Euroopas, sh mitme meie ekspordipartneri juures, on ettevõtete konkurents oma kauba müümisel tihe ja leppida tuleb väikeste mahtude ja madalate hindadega.

Üllatavalt oli statistikaameti pressiteate kohaselt kolmandas kvartalis pea nullkasvuga ka kaubandussektoris loodud lisandväärtus. Tööstustoodangu kahanemise kõrval on jaekaubanduses toimunud kiire kasv – jaemüügi mahud kasvasid kolmandas kvartalis lausa 8%. Kaubanduse lisandväärtuse kahanemine viitab asjaolule, et hoolimata tulude kasvust on kulude kasv olnud kiirem.

Esialgne kiirhinnang SKP kasvule avaldatakse vaid pressiteate vormis, mistõttu ei ole võimalik aeglase kasvu põhjuseid lähemalt analüüsida. Põhjalikumad andmed ilmuvad detsembri alguses, kui avaldatakse ettevõtlussektori kolmanda kvartali majandustulemuste statistika.

SKP arvestuse puhul tuleb arvesse võtta, et esialgsed hinnangud ei pruugi olla kuigi täpsed ja hiljem numbreid korrigeeritakse. Näitena, kui suured võivad erinevused olla, korrigeeriti hiljuti Eesti 2014. aasta 2,1% majanduskasv üles lausa 2,9%ni – pea protsendise vahe väärtus on miljonid eurod.

Loodetavasti oli kolmanda kvartali SKP number siiski viimane kehv tulemus ja Euroopa kasvav majanduskindlus avab võimalusi ka Eesti eksportiva tööstuse jaoks.

Ekspordi tugev langus juulis ja augustis hoogustus septembris veelgi – ekspordikäive kukkus eelmise aasta septembriga võrreldes lausa 10%. Kokku vähenes Eesti eksport kolmandas kvartalis seega jooksevhindades pea 7%.

Septembris mõjutas ekspordilangust tugevalt eelmise aasta kõrge võrdlusbaas Venemaa-suunalises kaupade väljaveos. Mäletatavasti oli september esimene kuu pärast sanktsioonide kehtestamist toiduainetele ja tundub, et kartes piirangute laiendamist, otsustasid ettevõtjad kõik pooleli olevad tehingud võimalikult kiiresti lõpule viia.

Septembri eksporti kahandas tugevalt ka Rootsi viidavate elektrimasinate ja –seadmete (peamiselt telekommunikatsiooniseadmed) 40% langus, mis hoolimata Rootsi-suunalise mööbliekspordi kahekordistumisest kogueksporti tugevalt miinusesse vedas. Rootsi ja Venemaa arvestusest välja jättes oleks Eesti eksport kolmandas kvartalis olnud nullis.

Kolmandas kvartalis langes tublisti ka Eesti eksport Lätti, kahanedes 9% võrra. Läti-suunalist eksporti pidurdas oluliselt väiksem elektrienergiaeksport, kuid ka 40% vähenenud masinate ja seadmete väljavedu.

Tähtsatest ekspordipartneritest suurenes kaupade väljavedu kolmandas kvartalis sellel aastal esmakordselt Soome suunal, kuid vaid napi protsendi jagu. Üllatavalt suurenes eksport Leetu (+5%) ja Norrasse (+13%), kuigi mõlema riigi majandust on sellel aastal tabanud oodatust suuremad probleemid. 2% võrra suurenes kolmandas kvartalis ka Eesti eksport Saksamaale, mis on ahvatleva sihtriigina sihikul paljudel ettevõtetel ja riikidel.

Kaubagruppide lõikes oli kolmas kvartal nõrk Eesti peamise ekspordiartikli, masinate ja seadmete väljaveo poolest. Peamiselt panustas sellesse juba mainitud telekommunikatsioonseadmete ekspordi vähenemine Rootsi suunal. Suurtest kaubagruppidest kasvas kõige kiiremini aga muude tööstustoodete alla liigitatavate kaupade eksport, kus domineerivad kokkupandavad ehitised ja mööbel.

Suvekuud olid senisest edukamad turismisektori jaoks. Vene turistide kadumise tõttu vähenes nii esimeses kui teises kvartalis majutatud külastajate arv aastavõrdluses 2%. Kolmas kvartal tõi aga pöörde, kui majutusasutustes peatus 3% rohkem inimesi kui eelmisel aastal. Olulise panuse andis sellesse asjaolu, et peatumine kodumaistes majutusasutustes on muutunud oluliselt populaarsemaks meie oma inimeste seas. Majutatud eestlaste arv kasvas võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 8%.

Ehk isegi olulisemaks läbimurdeks võib pidada välisturistide arvu suurenemist, kuigi vaid napi protsendi võrra. Viimati kasvas välisturistide arv 2014. aasta teises kvartalis. Välisturistide arvu aitas taas kasvama panna lähinaabrite huvi Eestit külastada. Üle pika aja suurenes kolmandas kvartalis Soome turistide arv (+2%), kuid märkimisväärselt on kasvanud lätlaste ja leedulaste ööbimisega reiside arv Eestisse, vastavalt 13% ja 14%.