Mis hoiab koos Rikaste TOPi edukaid ärirakendeid?

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 17. november 2015 kell 6:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mis hoiab koos Rikaste TOPi edukaid ärirakendeid?
ASi Toode omanikud Mati Kitt (vasakul) ja Aivo Rosenberg on kunagised klassivennad, kes asutasid oma ettevõtte 1991. aastal.Foto: Andras Kralla
Paljuski tagab koos tegutsemine ühise eesmärgi nimel äri edu – hiljuti avaldatud Äripäeva Rikaste TOPi persoonidest teeb iga kolmas edukat äri üksinda, kolmest kaks koos kompanjoni(de)ga.
Eesti 500 jõukama inimese edetabelis on ligi 150 neid, kes on oma eduka(te) firma(de) ainuomanik. Veidi üle 70 inimese tegutseb pere- või lähisugulastega seotud firmades. Ja ülejäänud ettevõtjad on osanikud firmades, kus on lisaks veel vähemalt üks kompanjon. Rikaste TOPis näpuga järge vedades võib kokku lugeda ligi 140 firmat, mille omanikud või osa omanikest pääsesid edetabelisse.
On ohtralt näiteid, kus pikka aega on aetud ühisäri kahe, kolme, nelja, viie ja isegi kuuekesi. Kusjuures üksjagu sageli on osalused kompanjonide vahel võrdsed. Mis on aidanud äriosanikel ühist vankrit vedada? Milles seisneb retsept, kuidas jõuda ühiste otsusteni?
„Retsept on lihtne: eesmärk on saavutada parim lahendus ning ei ole oluline, kes selle välja pakub,“ ütleb Lääne-Virumaal tegutseva puidutööstusfirma ASi Aru Grupp juhataja Juhan Viise. 1993. aastal asutatud Aru Grupi teine võrdne aktsionär on Andres Lindam. „Oleme sarnaste väärtushinnangutega ja sarnaselt panustajad,“ lisab Viise.
Lapsepõlvesõprusest ühiste ärideniAren Põder, Agrilandi osanik (Rikaste TOPi 351. koht), jagab võrdselt osalust Indrek Lindsaarega (409. koht)
Meil pole ühtegi suuremat lahkheli olnud. Eriarvamusi on ikka, aga oleme need alati läbi argumenteerinud ja leidnud ühise keele. Oleme Indrekuga ka lapsepõlvesõbrad. Tunneme üksteist juba ajast enne kooliminekut. Eks meil ole ühiseid ärisid ka teiste inimesega, aga siis oleme ka alati sõbralikult läbi saanud.
Meil on olnud vahel juttu, et võib-olla koos midagi ära müüa, aga mitte üksteistelt. Aga kes teab – vanus tuleb peale, vaatame, kuidas tervis on, võib-olla tulevikus tuleb jutuks. Praegu siit (Melmilkist) ei saa ju kedagi välja lasta, kahjumit on vaja ikka kõigil kanda (naerab). Kõige lihtsam oleks viia teisele võti, et tegele ise selle jamaga – ma tegelen edasi sellega, millega on võimalik raha ka teenida. Piimandus kindlasti see ei ole.
Kompromisside kunst
Sauel teraskatuseid ja vihmaveesüsteeme tootva ASi Toode juhataja Mati Kiti sõnul on kõige olulisem teine osanik ära kuulata. „Ei ole mõtet oma ego ega oma tahtmist peale suruda,“ soovitab Kitt. „Pead kuulama ja mõtlema, mida teine arvab, ja tegema kompromisse.“ Kiti kompanjon on Aivo Rosenberg. Klassivendadest sõbrad asutasid ettevõtte 1991. aastal.
Ka toiduainetööstuse kontserni ASi Maag Grupp kolm omanikku Roland Lepp, Aivar Saarma ja Toomas Juhani tunnevad üksteist kaua. Lepp ja Saarma asutasid ettevõtte 1991. aastal. Neile mõlemale kuulub Maag Grupist 37,50 protsenti ning Toomas Juhani on 25 protsendi omanik.
„Tom ühines meiega mõni aasta hiljem, aga teda tean ma veel kauem, lapsepõlvest,“ täpsustab Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp. „Meil on olnud see õnn, et kokku said enam-vähem ühtemoodi mõtlevad inimesed. Kuna me kõik kolmekesi oleme toiduäris nii kaua sees olnud, siis valdame seda teemat. See on nagu abielus, et sa tegelikult tead kaks sammu ette, mida teine mõtleb või ütleb.“
Lepa sõnul mõjutab kompanjonide läbisaamist kindlasti see, kui firmal läheb hästi. „Meil on enamikus asjades väga hästi läinud. Suured tülid tulevad tavaliselt ju siis, kui ettevõttel hakkab halvasti minema või kui midagi ei suudeta õiglaselt ära jagada.“
Nagu ühise nabanööri otsas
Pärnus jaekinnisvara arendava OÜ Port Artur juhatuse liige Kaido Kruusoja peab kõige olulisemaks konsensust. „Kui kaasettevõtjaga üksmeelele ei jõua, siis ei tule asjast midagi välja,“ seletab ta. „Sa annad endale väga selgesti aru, et lõppkokkuvõttes istud ühe nabanööri otsas. Kui sa oled mingit asja ehitanud koos ja pikalt, siis lihtsalt kõike hävitada on ju ka nõme.“ Kruusoja kompanjon Viljo Vettik on ettevõtte juhatuse esimees. Koos on äri tehtud alates 1995. aastast, kaubanduskeskus Port Artur avas Pärnus uksed 1997. aastal.
„Mõnes mõttes on võrdse osalusega firma halb, aga teistpidi hea,“ räägib Kruusoja. „Selline ettevõte pole võib-olla nii hästi juhitav, aga samal ajal pead saavutama konsensuse. Meil on paljud otsused jäänud tegemata, sest me pole konsensuseni jõudnud.“ Kruusoja peab kolme võrdse osalusega ettevõtet hullemaks variandiks. „Seal on väga suur oht, et otsuse nimel võidakse ühele nii-öelda ära teha,“ põhjendab ta.
Kolme aktsionäriga Maag Grupis on sellise olukorra vältimiseks raudne põhimõte. „Me ei otsusta mitte enamusega, vaid me otsustame kolmekesi,“ selgitab Roland Lepp. „Kui üks on vastu, siis me ei lähe seda teed. Näiteks oleme arutanud mõningate ettevõtete ülevõtmisi ja kui keegi on jäänud eriarvamusele, siis oleme kohe otsustanud, et okei, me ei tee seda ja läheme oma eluga edasi.“ Lepp lisab, et loomulikult nad omavahel vaidlevad ja on olnud ka erimeelsusi, kuid karvupidi kokku pole nad kunagi läinud.
Vabadus hoiab ära patiseisud
Juhan Viise sõnul on ettevõtlus eelkõige vabadus otsustada. „Kui partnerid on tihedas koostöös ja täiendavad pidevalt teineteist, saavutatakse mingil ajahetkel võrdne oskuste tase ning siis võivad tekkida erimeelsused,“ lausub ta. „On hea ühised toimetamised enne erimeelsuste tekkimist selliselt üles ehitada, et äripartneritel säiliks vabadus ise oma asju korraldada. Sellisel juhul ei teki patiseise.“
Ka Mati Kitt on seda meelt, et patiseisu tuleks vältida. „Omanikena me mõlemad ju mõtleme, et firmal läheks hästi. Kui on üks suund ja üks siht, siis kõik toimib,“ märgib ta. „Muidugi on erinevaid asju, piltlikult öeldes üks tahab sinist ja teine rohelist, aga kui me hindame, kuidas see asi turul toimib, tekib eeldus võtta koos vastu õige otsus.“
Samas Kaido Kruusoja tunnistab, et paarikümne aasta jooksul on neil kompanjoniga patiseise tekkinud. Samuti on ta vahel mõlgutanud mõtet astuda mängust välja ja oma osalus müüa. „Eks inimesel tekib tüdimus ja mingil hetkel on tunne, et enam ei viitsi,“ lausub Kruusoja. „See võib tekkida omavahelisest suhtlusest, aga pigem on see tekkinud tundest, et jooksed peaga vastu süsteemi. Olgu see siis poliitiline süsteem või õigussüsteem või hoopis mingid majandusasjad. Vahel on küll selline tunne, et saadaks kõik kus kurat, pakiks asjad kokku, istuks mootorratta selga ja läheks teeks maakerale tiiru peale.“
Seevastu Mati Kitt kinnitab, et tema pole kunagi mõelnud võimaluse peale müüa oma osa kaasaktsionärile või vastupidi, osta kaasaktsionär välja. „Osalus ei saa olla eesmärk omaette, see ei vii elu edasi ega edenda ettevõtet,“ ütleb ta. „Kui sa kiivalt protsendi peale hakkad mõtlema, siis see võib pigem hakata pidurdama. Edukas võib olla ka ettevõte, kus ühel on 80 ja teisel 20 protsenti. Küsimus on kokkuleppes.“
Metsaäritandemi edu nipp: me ei lähe kunagi isiklikuks
Kompanjoniga aru pidades ära muutu kunagi isiklikuks ning ole valmis tunnistama enda ekslikkust, toonitab metsandusfirma OÜ Metsagrupp juht Urmas Rahnel.
Rahnel ja tema kaasettevõtja Toomas Aab on metsanduses koos tegutsenud paarkümmend aastat. 1996. aastal asutatud Metsagrupp tegeleb metsakinnistute ostmise, metsa ülestöötamise ning ümarpuidu müügiga. Aab oli tänavuses Rikaste TOPis 194. kohal ja Rahnel 197. kohal.
Küsimustele vastab OÜ Metsagrupp juhatuse esimees Urmas Rahnel.
Mis on aidanud nii kaua ärivankrit koos vedada?
Esiteks oleme sõbrad, kes on alati teineteise eest väljas. Teiseks me usaldame teineteist. Selles leppisime kunagi päris äri alguses kokku ja seni pole pettuma pidanud. Mulle meeldib asja teha pigem kellegagi koos kui üksi. Ilmselt on see sobinud ka Toomasele. See ehk ongi põhiline, et inimesed tahavad koos teha. Kui väga ei taha, siis hakkavad ebakõlad tulema.
Kuigi oleme välimuselt ja temperamendilt väga erinevad, on meil enamiku asjade kohta väga sarnased seisukohad. Super on see, et suudame arutada ükskõik missugusel teemal nii, et ei lähe tülli. Ei muutu isiklikuks. Ja oleme kumbki valmis tunnistama enda ekslikkust.
Kuna oleme koostööd teinud juba pikalt, siis praegu on ilmselt oma osa ka harjumusel.
Kuidas jõuda ühisotsusteni?
Kõigepealt peab olema soov ühiselt otsuseni jõuda. Meie jõuame ühiste otsusteni rääkides. Aruteluks aega varudes ning kaaludes kõiki külgi. Mõnikord teeme ka selliseid otsuseid, mis pole ehk kõige tulusamad, aga meile sobivad.
Kas olete vahel mõelnud, et panustate kompanjonist rohkem?
Pigem olen mõelnud, et panustan vähem kui Toomas. Oleme sellel teemal ka rääkinud. Üldiselt oleme leppinud kokku, et teeme nii palju ja nii kaua, kui kummalegi meeldib. Kui üldse enam ei meeldi, siis vaatame, mis saab.
Meedias on korduvalt kõlanud väide, et 50:50 osalus pole kõige parem variant. Olete väitega nõus või mitte?
Eks ta ehk on kehvem variant, kui peaksid tekkima probleemid, või kui ei taheta enam koos äri ajada. Kuni on soov koos teha, siis on see kõige pingevabam variant. Samas peaks omavahelised suhted ja otsused ka korrektselt vormistama. Siis ei saa tekkida ootamatuid ebameeldivusi.
Ilmselt on teil olnud pika koostöö ajal erimeelsusi ja võib-olla patiseisegi. Kuidas selliseid olukordi lahendada?
Otseseid patiseise polegi olnud, vähemalt mina pole märganud. Me oskame arutada probleeme puhtalt probleemi seisukohast. Nii arutades saab patiseis tekkida ainult siis, kui on kaks võrdset lahendust ja sellisel juhul pole ju vahet, kumba neist valida. Mulle pole tähtis, kummale jääb õigus.
Pane tähele!Tähistame Eesti ettevõtete saavutusi lõppeval aastal Edukate Ettevõtete TOP 100 auhinnagala ja balliga 25. novembril Tallinnas, Mustpeade Majas (Pikk tn 26). Autasustame 2015 aasta edukamaid, ballikülalistele on varuks meelelahutust, kingitusi ja head seltskonda. Õhtut juhib Karl-Erik Taukar, klassikalist ja kaasaegset tantsumuusikat mängib XXI Sajandi Orkester.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum