Söödatootjatel kliendid kadunud

Artikkel

- Uudised
- 18. november 2015 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Söödatootjatel kliendid kadunud
Järjest populaarsemaks on muutunud loomasööda tootmine mobiilse söödamiksriga, mille eelis suure söödatehase ees on paindlikkus ning odavam hind.Foto: Baltic Agro
Olukord loomakasvatuses on mõjutanud ka loomasööda tootjate tegevust. Nii on näiteks sigadele mõeldud sööda tootjatest paljud uksed sulgenud, need, kel endal loomad, jätkavad oma tarbeks tootmisega, kirjutab 19. novembri Äripäev põllumajanduse rubriigis.
eASi Baltic Agro arendusjuhi ning loomasööda valdkonna eest vastutava Argo Bogdanovi sõnul on globaalsel tasandil loomasööda tootmises marginaalid iga aastaga vähenenud, mis omakorda on põhjustanud viimastel aastatel kogu maailmas söödatootmise konsolideerumise. "Oluline on omada parimaid söötmisalaseid lahendusi ja tehnoloogiaid ning olla samal ajal võimalikult efektiivne,“ märkis ta.
Samasugused trendid kehtivad Bogdanovi sõnul ka söödatarbijate puhul. "Farmid muutuvad suuremaks ja omavad aina paremat teavet söötmise kohta,“ möönis Bogdanov.
Odavam hinna tagab mobiilne söödamikser
Kodumaise söödatootmise puhul on Bogdanovi sõnul kõige olulisemad know-how ja kvaliteet. Näiteks valib nende klient oma loomadele võimalikult täpselt sobivat sööta ja tahab, et see oleks alati kvaliteetne ning õigel ajal saadaval. "Järjest populaarsemaks on saanud loomasööda tootmine meie mobiilse söödamikseriga, mille eelis suure söödatehase ees on paindlikkus ning odavam hind."
Ettevõte pakub söödatootmisteenust viie mobiilse söödamikseri abil, neist üks on mõeldud ainult mahesööda tootmiseks. Ühes kuus toodetakse pea kuus tonni sööta. "Toodang läheb peamiselt kohalikele veisekasvatajatele,“ sõnas Bogdanov.
Söödamiksri eelisena märkis Bogdanov selle segamistäpsust ja paindlikkust. "Saame toodetud sööda kliendile tarnida. Kuid saame valmistada sööta ka kliendi juures farmis, kasutades loomakasvatajal endal olemas olevaid komponente, lisades ainult puuduvad komponendid,“ rääkis Bogdanov. Ettevõtte söötmisnõustaja aitab vajadusel koostada farmile vajalikud söödaratsioonid ja loomadele sobiva sööda retsepti.
Ettevõtted tõmbavad tegevust koomale
See aasta on Bogdanovi sõnul loomakasvatajatele väga raske. Põhjused on kõigile teada - sigade Aafrika katku levik Eesti territooriumile ja teisalt väga madal piimahind. Bogdanov lisas, et loomad tahavad samas igal ajal süüa ja farmerid peavad ka kriisi ajal suutma neid korralikult toita.
Selle aasta märksõnaks võib Bogdanovi sõnul lugeda rahavoogu. "Niivõrd madala piimahinna juures on farmidel väga raske hoida ettevõtte rahavooge positiivsena,“ lausus ta.
Kureoja Jõusöödatehase omaniku Urmas Lahe sõnul ei ole põllumajanduses toimuva tõttu löögi all mitte üksnes põllumajandusharud, vaid kaasa on tõmmatud ka sellega kaasnevad valdkonnad. "Olulisim mõjur selles on Aafrika sigade katk, kuid ka üldine majanduslik seis, mis on viinud olukorrani, et näiteks meie kliendid suudavad vaevu oma arveid tasuda.“
Nii peab mistahes põllumajanduslik tööstus iga päev oma arveid ja laekumisi taga ajama, millele kulub nii palju auru, et nii mõnigi ettevõte tõmbab oma tegevust koomale. "Nii nüüdseks ka meie,“ lisas Laht.
Ebakvaliteetse sööda kasutamisel võivad olla katastroofilised tagajärjedHeino Lõiveke, Eesti Taimekasvatuse Instituut
Põllumehe vana tarkus kinnitab, et lehm lüpsab suust, kana muneb nokast. Ehk teisisõnu toodangu hulk ja kvaliteet sõltub sellest, kuidas ja millega loomi või linde sööta.
Ebakvaliteetse sööda kasutamise tagajärjed võivad linnu-ja loomakasvatustele olla katastroofiliste tulemustega. Nii hukkus Suurbritannias 1960. aastatel üle 100 000 kalkuni mükotoksiine sisaldava sööda tõttu, nõukogude perioodil surid Venemaa lõunapoolsetes oblastites nuumsead mükotoksiiine sisaldava sööda tõttu kombinaatide kaupa.
Söödakvaliteedi kõige ohtlikumad rikkujad ongi mikroseente ja bakterite tekitatud toksiinid, vähemohtlik on sööda toiteväärtuse alanemine, mis ei põhjusta loomadele akuutseid tervisehäireid ja surma. Müko- ja bakteritoksiinide esinemine söötades põhjustab kroonilisi või akuutseid tervisehäireid, eelkõige maksa, neerude ja vereloome häireid. Halveneb loomade söödakasutus, tervis, produktiivsus ja sigivus, tekitavad abordid jne.
Paljud toksiinid kanduvad ka toodngusse - piima, võisse, juustu, lihasse, munadesse. Algtoodangu töötlemisel termiliselt, pastöriseerimisel või fermenteerimisel toksiinid lagunevad vaid vähesel määral, kui üldse. Seega jõuavad ohtlikud ained ka inimese toidulauale ja tema organismi, kus kutsuvad esile eelloetletud ja muid tervisehäireid.
Kui sööt on mikrobioloogiliselt ohutu, kuid vähese toiteväärtusega, kulub seda tootmises rohkem ja puudujäävate komponentide osa tuleb korvata nn jõusööda ja mineraalsete söötadega, mis tõstab vastavalt toodangu omahinda. Seega majanduslik külg kannatab, kui söötade kasvatamisel või valmistamise protsessis (teravilja kuivatamine, silo valmistamine) ei ole kinni peetud vajalikest nõuetest. Tehnoloogiliste nõuete eiramine - näiteks jäetakse koristatud vili kauaks eelpuhastamata ja kuivatamata - tekitab hallitust ja isekuumenemist.
Kui silomass ei ole korralikult tihendatud, arenevad hallitusseened ja nende toksiinid, süsivesikute vähesusel tekib piimhappelise käärimise asemel võihappeline käärimine, mis on põhjus, miks teraviljas või silos toksiine esineb. Üldteada on fakt, et ebakvaliteetse sööda kasutamisel piimast head juustu ei saa.
On ilmne, et praegu on hilja üritada olemasolevate söötade kvaliteeti parandada, küll aga tuleb teha kõik, et söötade säilitamise perioodil õigeaegselt avastada nende kvaliteedi ja ohutuse langus ning vastavad meetmed tarvitusele võtta, et vältida selliste söötade kasutamist loomakasvatuses.
Lahe sõnul ei tasu söödatootmine end enam ära - marginaalid on minimaalsed ja tuleb pingutada, et kuidagi ots otsaga toime tulla. Tema sõnul pole riik sisuliselt mingeid samme astunud, et kriitiline olukord paraneks, nii et kõik kriisi tõttu tekkinud kulud jäävad ettevõtjate kanda. "Eks jõusööda ostjad võtavad meiega tänaseni ühendust, kuid me ei võta enam tellimusi vastu,“ märkis Laht. "Edaspidi toodame sööta vaid oma sigalale."
Lahe hinnangul on parem olukord neis riikides, kus farme riiklike meetmetega toetatakse. "Näiteks Läti, Leedu, Soome ja Rootsi,“ loetles ta. "Neis riikides pääsevad ka seotud harud krahhist ning tagasilöögid ei ole nii suured kui meil,“ ütles ta.
Investeeringud lennutatud tuulde
Lahe sõnul tõmbab ka mitu teist loomasööda tootjat oma tegevust kokku, paljud lausa sulgevad uksi. "Need, kel on endal farm ning kes tootsid loomasööta varem nii endale kui ka müügiks, toodavad seda nüüd vaid endale, sest müüa pole enam suurt kellelegi,“ lausus Laht, kellele kuulub lisaks loomasööda tootmisele ka sigala.
Aastas toodab Kureoja jõusöödatehas 8000 tonni loomasööta, eelmisel aastal oli tootmismaht 14 000 tonni. "Kahanemine on kestnud aasta algusest peale," sõnas Laht.
Peamine loomasöödaks kasutatav vili on teravili. "Kõik tootmiseks vajaliku ostame kohe välja, selline ärimudel on praegu kõikjal väga tavaline, oma raha ei taheta pikemalt kinni panna, mis on top-up toetuste ärajäämise tulemus, “ selgitas Laht.
Tema hinnangul oleks 20 miljonit, mis oleks kogusummas toetustena muidu välja jagatud, jäänud sektorisse. "Nüüd aga soovivad viljakasvatajad seda puudujäävat raha tööstustelt ning tarbijatelt kohe kätte saada. Puhas lumepalliefekt,“ märkis ta, lisades, et see vaid süvendab kriisi.
Tänavu esitas PRIA-le sektorist väljamineku toetuse taotluse kaheksasajast väike-seakasvatusest 15, neist seitse rahuldati, summas 120 000 eurot. "Näib, et meil tegeletakse asjadega, mis tegelikult farmereid ei aita. Näiteks oleks meil vaja hoopis emise toetust põhikarja säilitamiseks, loomade arvu säilitamiseks,“ märkis ta.
Aastaga on Lahe sõnul vähenenud emiste arv mullusega võrreldes 35%. "Pea pool karjast on hävitatud, ei jätkugi sõnu, et seda kommenteerida,“ lausus ta.
Lahe sõnul on tegemist varem tehtud investeeringute tuulde laskmisega – seakasvatusse on pandud farmerite ja ELi rahad. "Kasutasime seda ressurssi mõttetult, sest kõik need farmid on nüüdseks tühjad, paljudel pole enam tööd,“ rääkis Laht.
Kvaliteetset sööta ostetakse ka raskel ajal
OÜ Pro Grupp Invest juhatuse liikme Tanel Kurvitsa sõnul hakkab loomasööda tootmises üha enam lugema individuaalne lähenemine. "Sööda tootmine ei ole enam põlve otsas tegevus, vaid kõik toimub vastavalt kliendi vajadusele,“ märkis ta.
Kurvitsa sõnul on praegu turul mitu väiksemat söödatootjat, kes osutavad teenust mobiilsete seadmetega, paljudel on ka oma isiklik lokaalne söödaveski.
Ettevõte toodab sööta nii seakasvatustele, piimatootjatele kui ka kanakasvatajatele. "Meil on võimalused toota ka kalakasvatusele,"märkis Kurvits
Kurvits ei nõustunud küll tootmismahtusid avalikustama, kuid märkis, et loomasööda tootmine tasub end ära ka praegusel ajal, juhul kui tegemist on kvaliteetse toodanguga. Möödunud aastal pea 4 miljonit müügitulu teeninud ettevõttel valmis aasta lõpul söödatehas Jõgevamaal Kantkülas, kus tootmine käivitus selle aasta algul.
See aasta on ettevõttel kulgenud plaanipäraselt. "Oleme küll lootnud plaanide ületamist, aga kuna põllumajanduses on rasked ajad, siis loomulikult mõjutab see ka meid,“ ütles Kurvits.
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum