Kuidas toetati Tallinnast eestlasest islamivõitlejat?

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 23. november 2015 kell 13:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas toetati Tallinnast eestlasest islamivõitlejat?
Terrorismi toetamises ja rahastamises süüdistatavad Ramil Khalilov (vasakul) ja Roman Manko täna Harju maakohtus. Foto: Andres Haabu
Eestlasest islamivõitleja Ivan Sazanakov suhtles Süüriast oma Eestis olnud rahastajate ja moraalsete toetajate Ramil Khalilovi ja Roman Mankoga n-ö surnud meilikonto vahendusel, mida kapo pidevalt jälgis, seisab täna alanud kohtuprotsessi süüdistuses.
„Kõik läheb ikka Allahi tahtmist mööda,“ raporteeris Süüriast sinna koos perega islamivõitlejaks läinud endine lasnamäelane Ivan Sazanakov, nüüdne Süüria elanik Abdurrahman Sazanakov.
Info liikus siseringis kasutamiseks loodud meilikonto vahendusel tema Eestis asunud rahastajale ja juhendajale Ramil Khalilovile. Raha käisid Khalilov ja Manko süüdistuse järgi küsimas isegi Riiast.
Khalilovilt pärisid äkitselt lahkunud perepoja ja venna kohta infot ka Sazanakovi ema ja õde, keda paanikas naised Tallinnas mošeesse otsima läksid. „Su õde helistab mulle pidevalt,“ luges Laura Vaik, Savisaare altkäemaksu skandaalist tuttav prokurör täna kohtus ette Khalilovi ühte paljudest e-kirjadest Sazanakovile Süüriasse. Nende rahustamiseks soovitas Khalilov Sazanakovil maha jäänud perega ise ühendust võtta.
Oma abikaasa Lolita ja kaks väikest tütart võttis 31aastane Sazanakov Süüriasse kaasa. Süürias olles sai Lolita veel Eesti riigilt lastele sotsiaaltoetustki.
Terrorikuriteo rahastamine ja toetamine
Kogu Sazanakovi suhtlus Eesti toetajatega toimus n-ö surnud meilikonto vahendusel: mehed tegid omale e-maili aadressi mail.ru keskkonda ja kirjutasid üksteisele sama postkasti sees, saates ühele ja samale aadressile, mõlemal olid paroolid. Aeg-ajalt nad igaks juhuks ka kustutasid saadetud ja loetud kirju, kuid kapo tegi iga kord postkasti sisenedes neist koopiad, mistõttu on prokurör Laura Vaigul nüüd täielik ülevaade meeste venekeelsest kirjavahetusest.
Täna astusidki Harju maakohtu ette just need kaks Eestis sündinud, kuid vene kodakondsusega Tallinna meest: 25aastane Ramil Khalilov ja 30aastane Roman Manko, keda süüdistatakse terrorikuriteo rahastamises ja toetamises. Neid võib oodata kahe kuni kümne aasta pikkune vanglakaristus. Kapo vahistas mehed tänavu aprillis.
Terrorismis osalemises süüdistatavate kohtuistungil viibis seitse politseinikku, kohtusaali uksele oli paigutatud lennujaamast tuttav turvavärav. Kumbki mees end süüdi ei tunnistanud.
Kohtuistungi pauside ajal läksid mehed kohtumaja allkorrusele privaatsesse kambrisse palvetama.
Esitatud süüdistuse järgi toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi tegevust Süüria relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kapo andmetel võitlema 2013. aasta juulis, ülejäänud pere läks järele oktoobris.
Süüdistuse järgi toetas Khalilov Sazanakovi terrorikuriteo toimepanemist alates 2013. aastast, küsides korduvalt oma tuttavatelt Sazanakovile raha, teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks.
Kiire reis Süüriasse
Khalilov käis ka ise Süürias Sazanakoviga kohtumas, kuid tema tuli sealt tagasi. 2013. aasta oktoobris andis Khalilov kapo andmeil Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha, millest osa maksis isiklikest vahenditest. 2014. aastal edastas Khalilov aga Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile püha sõja toetuseks raha.
Samuti süüdistatakse Khalilovit terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasa aitamises. Süüdistuse järgi osutas ta Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi tegevusele terroristliku ühenduse liikmena. Lisaks uurisid mehed Eestist e-kirjade teel ka igapäevaseid asju – milline on ilm Süürias ning kuidas lähevad araabia keele õpingud.
Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda. 2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, ülekanne jäi aga tema tahtest sõltumata lõpule viimata.
Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.
Kaitsjad: raha läks Sazanakovi perele
Khalilovi kaitsja Kristi Rande küsis, miks ometi pole prokuratuur võtnud ühendust Sazanakovi endaga, väites, et tema pere on Süürias täiesti kättesaadav, nendega on suhelnud isegi Eesti ajakirjanikud.
Ta lisas ka seda, et Lätist pole ei Khalilov ega Manko Sazanakovile edastamiseks raha saanud, sest Läti kapo on väidetavad rahaandjad üle kuulanud ning pole ilmnenud otseseid ega kaudseid tõendeid Manko käigust nende juurde.
Mõlema süüdistatava kaitsjad rõhutasid, et Sazanakovile antud raha oli mõeldud talle ja tema perele, mitte terrorismile kaasa aitamiseks. Nimelt jäi Sazanakov 2013. aastal töötuks ja Manko kaitsja Olavi-Jüri Luige sõnul on islami kogukonnas kombeks üksteist lihtsalt aidata. Homme lubas ta kutsuda tunnistajapinki selle tõestuseks ka Eesti islami kogukonna esindajaid, kes räägivad, kuidas üksteist toetatakse.
Asitõendiks kurjakuulutavad raamatud
Uurimise käigus on kapo konfiskeerinud süüdistavate kodude ja autode läbiotsimisel hulga asju, teiste seas Mankolt mälupulga, mis sisaldas kolme olulist vaenu õhutava sisuga raamatut. Selle peale kostis Manko kaitsja Olavi-Jüri Luik, et sama hästi oleks ta võinud esitada asitõendina ka piibli – sealgi on ju palju vägivallale üles kutsuvaid tekste, millesarnaseid esineb palju ka islami kirjanduses.
Rande märkis, et süüdistus on esitatud 2015. aasta aprillis vaid ühes episoodis ehk terroriühenduse rahastamises asjaoludel, mis olid kapole teada juba 2013. aastal, mil kuulati pealt süüdistatavate kõnesid ja jälgiti nende kirjavahetust. „Miks oodati sellega nii kaua, kui asjaolud olid teada juba kaks aastat varem?“ küsis ta.
Prokurör Vaigu sõnul oli süüdistatavate omavaheline suhtlus varjatud ja konstrueeritud, ei kasutatud mitte nimesid, vaid märksõnu. Sageli arutati ka selle üle, et Sazanakovi perekond on teadmatusest suures mures.
Täna esitati kohtus kirjalikke tõendeid, homme on kohal esimesed tunnistajad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- PROKURATUUR
- KAITSEPOLITSEIAMET
Hetkel kuum