Halb enne: Eesti töösturite masendus süveneb

Töösturite kindlustunde vähenemise (kindlustundeindikaator novembris -10, oktoobris -9) põhjuseks on toodangu nõrk nõudlus nii sise- kui ka välisturul. 26,5%-l tööstusettevõtetest on tellimusi alla tavalise taseme ja sellest tulenevalt teatas kolmandik ettevõtteid, et eelseisval kolmel kuul nende toodangu maht väheneb. Toodangu mahu suurenemist ootab vaid 17% tööstustest. Positiivselt eristusid aga tekstiili-, rõiva-, masina- ja joogitootjad.

Ka jaekaupmeeste kindlustunne on langustrendis, selgub 120 jaekaubandusettevõtte küsitlemise tulemustest.

Novembris püsis jaekaubandusbaromeeter küll endiselt plusspoolel (kindlustundeindikaator +6), kuid võrreldes oktoobriga oli jaekaupmeeste kindlustunne madalamal tasemel (oktoobris +9). Samuti oli aasta tagasi jaekaupmeeste kindlustunne kõrgemal tasemel.

Kaupmeeste hulgas on suurenenud nende ettevõtete osa, kel müük viimasel kolmel kuul vähenes. Selliseid ettevõtteid oli oktoobris 19%, novembris aga juba 29%. Ettevõtete koondhinnangul on kaupmeeste ärikonjunktuur praegu rahuldav ja eeldatavalt kuue kuu pärast pigem praegusest parem.

Novembris langes miinusesse ka teenindusbaromeeter (kindlustundeindikaator -5), olles halvem pikaajalisest keskmisest. Teenindusettevõtteid on Eesti Konjunktuuriinstituudi valimis 280.

Teenindusharudest andsid languseks kõige enam põhjust hotellid, restoranid ja turismisektor (kindlustundeindikaatorid vastavalt -46, -25 ja -30).

Probleem on endine – ebapiisav nõudlus ning valgust tunneli lõpus ei paista, sest eelseisvad kolm kuud tervikuna teenindussektorile muudatust ei too. Olulist nõudluse vähenemist näevad ette hotellid, turismiagentuurid ja maanteetransport.

Lähikuude nõudluse suhtes on endiselt positiivsed vaid infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtted.

Erinevalt töösturitest, kaupmeestest ja teenindusfirmadest olid ehitusettevõtjad novembris varasemast positiivsemalt meelestatud. Ehitusbaromeeter (kindlustundeindikaator -15) tõusis novembris kolme punkti võrra ning näitab nüüd paremat seisu kui aasta tagasi, siis oli kindlustunne -23).

Võrreldes oktoobriga oli novembris rohkem neid ehitusettevõtteid, kes teatasid toodangu suurenemisest viimasel kolmel kuul (oktoobris oli neid 18,6%, novembris 27,8%).

Eelseisval kolmel kuul ootavad ehitusettevõtjad küll tööde mahu vähenemist, aga see on tingitud ehitustöödeks ebasobivast aastaajast. Eelmise aastaga võrreldes on näiteks sel aastal ehitusettevõtjate ootused talvekuudeks positiivsemad. Keskmisest paremini läheb praegu elamuehitajatel.

Tarbijate kindlustunne novembris märkimisväärselt ei muutunud - tarbijabaromeeter püsib pikaajalise keskmise suhtes positiivsel poolel (-7, pikaajaline keskmine -9) ja langes oktoobriga võrreldes vaid 1 punkti võrra.

Perede kindlustundeindikaatorit on alandanud arvamus tööturu ja säästmise võimaluste kohta.

Hinnang oma pere rahandusliku olukorra kohta pole inimestel aga viimase kuuga muutunud. Säästa suudab 45% vastanutest ning 49% kulutab ära kõik mis teenib. 3% vastanutest kulutab varasemaid sääste ja 3% on hädas võlgadega. Perede ootused majandusolukorra kohta 12 kuu pärast on positiivsed (+4), riigi väljavaadete suhtes ollakse mõnevõrra skeptilisemad (saldo 0).

Tarbijate paneelis on kokku 1600 peret.