Savisaare poliitetendus üheksas pildis

Eesti poliitelu absoluutsesse tippu, laulva revolutsiooni üheks juhiks tõi Savisaare aga 1988. a kevadel Eesti Televisiooni saatesarjas „Mõtleme veel“ välja käidud idee moodustada Eestis perestroika toetuseks Rahvarinne.

Samal ajal liikus tema karjäär ülesmäge ka veel kehtivas nõukogude võimu süsteemis. 1989. aastal määrati ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks.

„Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!“ palus peaminister Savisaar Eesti Raadio otse-eetris rahvast appi, kui sama aasta 15. mail tungisid impeeriumimeelsed Interrinde tegelased Toompea lossi hoovi. Intrite väljaastumiste ajend oli Eesti Ülemnõukogu 8. mai otsus lõpetada ENSV lipu, vapi ja hümni kasutamine ning hakata uuesti kasutama ametliku nimetusena Eesti Vabariiki.

Savisaar juhtis valitsust ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel ning Nõukogude Liidu lagunemisel, kuid 1992. a jaanuaris astus ta ametist tagasi ning peaministriks sai senine transpordiminister Tiit Vähi.

Ehkki Savisaar on kogu oma edaspidise poliitilise karjääri jooksul kõigest hingest püüelnud, ei ole ta rohkem peaministriametisse pääsenud.

Küll on ta kahel korral olnud minister, esimesel korral küll ainult pool aastat. 12. aprillist kuni 10. oktoobrini 1995. a oli Savisaar Tiit Vähi teises valitsuses siseminister. Ministriameti aeg jäi aga lühikeseks, sest lindiskandaali tõttu valitsuskoalitsioon lagunes. „Praegu on tegemist mitte ainult ühe poliitiku eetilise kriisiga, vaid ilmselt mitme poliitiku eetilise kriisiga,” märkis Vähi toona. Savisaart süüdistati Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega peetud poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus.

Möödus kümme aastat. „Mulle meeldiks, kui Edgar Savisaar tuleks valitsusse,” ütles peaministrikandidaat Andrus Ansip 2005. a aprillis. Savisaarest saigi majandusminister, sellel kohal oli ta kaks aastat.

Juba samal suvel puhkes skandaal, kui selgus, et Savisaarele kuuluv osaühing Fixor Holding omandas Keila-Joal kinnistu tunduvalt odavamalt turuhinnast. Müüja oli ärimees Oliver Kruudaga seotud ettevõte Kalev REC.

Riigikogu liikmete arupärimisele "kingituse" kohta vastas peaminister Ansip, et kuna uurimine ei tõestanud Savisaare Keila-Joa majaostus kuritegelikku käitumist, siis järelikult seda ka pole.

Alates 5. aprillist 2007. a on Savisaar Tallinna linnapea ametis. Kahel viimasel kohalike omavalitsuste valimistel on tema juhitud Keskerakond saanud Tallinnas valijate enamuse toetuse.

Savisaare üha suurenevat populaarsust näitavad ka riigikogu valimistulemused. 2015. a toimunud riigikogu valimistel kogus Savisaar rekordilised 25 072 häält. Neli aastat varem oli tema häältesaak 23 000.

Et suurim toetus on Savisaarel venekeelsete valijate hulgas, ongi ta taktikalistel kaalutlustel valinud juba aastaid kandideerimiseks üle 100 000 elanikuga Lasnamäe.

Savisaar elab Lääne-Virumaal Vihula vallas Hundisilma talus. Ta on olnud kolm korda abielus ning tal on neli last. Esimesest abielust poeg Erki (sündinud 1978), teisest tütar Maria (1981) ja poeg Edgar (1989) ning abielust Vilja Savisaarega tütar Rosina (1990).

Pärit on Savisaar Lõuna-Eestist, kuigi sünnikohaks 31. mail 1950. a oli Harku vangla, kus tema ema Marie Savisaar karistust kandis. Nimelt mõistis Võnnu jaoskonna rahvakohus 1949. a septembris Edgari isa Elmar Savisaare 15 aastaks vangilaagrisse süüdistatuna ühiskondliku vara korduvas riisumises, maksustatava vara varjamises ja aktivistide löömises. Marie Savisaarele mõisteti viis aastat vangistust, kuid ta vabanes 1950. a sügisel amnestia alusel ning ta naasis koos väikese Edgariga Vastse-Kuustesse.

1968.a lõpetas Edgar Savisaar Tartu Kaugõppekeskkooli, samal ajal töötas ta Vabariiklikus Kliinilises haiglas Tartus.

Järgmisel aastal sai temast juba ELKNÜ (Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee) Tartu linnakomitee instruktor.

1970-1973. a töötas Savisaar arhivaarina Eesti NSV Riiklikus Ajalooarhiivis ning 1973. a lõpetas ta ka Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloolasena.

Järgmised kolm aastat oli Savisaar Ahja keskkoolis õpetaja, kuni 1976. a sai temast ELKNÜ KK Eesti Õpilasmaleva rühmaülema asetäitja ning aastatel 1977-1979 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemias aspirantuuris.

Savisaar oli 1980-1985. a Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees ja Mererajooni RSN TK esimehe asetäitja ning aastatel 1985-1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja.

Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar ja Kommunistliku partei liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna.

Konsultatsioonifirma Mainori teadusdirektorina töötas Savisaar aastatel 1988-1989 ning sealt edasi võimegi rääkida temast kui ühest viimaste aastakümnete väljapaistvamast ja vastuolulisemast Eesti poliitikust.

Savisaart on peetud üsna tujukaks poliitikuks, kelle juurest on aastate jooksul lahkunud paljud võitluskaaslased alates Rahvarinde aegadest kuni viimaste aastateni. Hiljutine suurem lahkumine Keskerakonnast toimus 2012. a kevadel. Nii teatas näiteks Savisaare pikaajaline usaldusisik Ain Seppik oma lahkumist põhjendades, et tema arvates on erakonna juht viimastel aastatel oluliselt muutunud, ning halvemuse poole. „Ta pere on lagunenud, ta on kõik sillad põletanud. Ta ei mängi enam malet, vaid pigem harrastab nuiaga pähe tagumist ja seda sporti ei taha mina temaga koos teha,“ kinnitas Seppik toona Postimehele.

Eesti Keskerakond asutati Savisaare algatusel 1991. a ning kui üks pooleaastane periood lindiskandaali järel välja jätta, mil parteid juhtis Andra Veidemann, on Savisaar kogu aeg ka erakonna esimees olnud.

Lisaks juba märgitud lindi- ja suvilaskandaalile on Savisaare poliitikukarjääri saatnud rida teisi suuremaid ja väiksemaid skandaale.

„Kuid ühiskond peab mõistma – Keskerakonnal on keerulisem Eestit aidata, kui Ligi-sugused pistrikud ja Gräzini-taolised argpüksid lasevad valitsusel kindlal käel juhtida niigi kriisis Eestit veel suurema kriisi rüppe,“ teatas Savisaar 2007. a aprillis pronksiöö rahutuste ajal.

Praegune teiste Eesti parteijuhtide ning eriti just Reformierakonna juhtide antipaatia ja usaldamatus Savisaare vastu pärinevadki suuresti  2007. a aprillirahutuste ajast. 2010. a lõpul lahvatanud idarahaskandaal ainult võimendas riigi tasandil koostöö välistamist Keskerakonnaga, kuni selle juht on Savisaar.

Usaldust teiste parteide silmis ei suurenda kindlasti ka 2004. a Keskerakonna ja Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa vahel sõlmitud koostööleping. Ühtse Venemaa esindajad on hiljem teatanud, et ootavad Keskerakonna võimuletulekut.

„Praegusel kaikameeste diktaadi järgi moodustatud Ukraina valitsusel pole aga paraku mandaati ega ka võimekust isegi vabade valimiste läbiviimiseks. Rääkimata muudest riigi ees seisvate põhiliste küsimuste lahendamisest,“ leidis Savisaar eelmise aasta märtsis Postimehele Ukraina sündmusi kommenteerides.

1997. a asutati Šveitsis perekonnafond (saksa keeles Familienstiftung) Arsai Investments, mida seostatakse Edgar Savisaarega. Selliseid fonde kasutavad jõukad perekonnad, kes soovivad raha koguda näiteks laste õpinguteks või teisteks spetsiifilisteks kuludeks. Fondi osanikud saavad olla üksnes pereliikmed, kuid nende andmed ei kajastu avalikes registrites ja Šveitsi riigil puudub nende kohta ülevaade.

Kes ja kui palju sinna fondi raha enne 2007. aastat maksis, teavad vaid asjaosalised. Tänu Šveitsi kohtuotsusele on avalikkuse ette jõudnud info, kuidas 2007. a augustis kandis ärimees Alexander Kofkin Arsai Investmenti ühes Šveitsi privaatpangas asuvale kontole kokku 191 570 eurot.

Kaks aastat hiljem oli Savisaarel pooleli abielulahutus Vilja Savisaarest ning varade jagamiseks võis tal tekkida vajadus kiiresti fondist osa raha kätte saada. Selleks nuputati skeem, milles osalesid Savisaare tollase võitluskaaslase Ain Seppiku poegade  Siim ja Sulev Seppiku Eesti, Briti Neitsisaarte ja Antigua firmad ning Liechtensteini advokaadi Peter Kaiseri Panama ettevõte.

Savisaare majanduslike huvide deklaratsioonist on selgunud, et Kaiseri äriühing Pipa Business Corporation on loobunud nõudeõigusest Savisaare vastu, sest võlausaldaja lunastas laenukohustust tagava tšeki.

Tagatise laenule seadis Savisaare raamatute väljaandmist finantseeriv Arsai Investments. "Savisaar võttis laenu varaliste kohustuste täitmiseks abieluvaralepingu järgi ning tasus laenu töise tegevuse ehk raamatute kirjutamise eest saadud honorariga. Seega on nõudeõigusest loobumise sisuliseks põhjuseks Savisaare poolt oma kohustuste täitmine võlausaldaja ees ning tegemist ei ole kingitusega," on seda käiku kommenteerinud Savisaare advokaat Oliver Nääs.

Savisaar on varem rääkinud perekonnafondi Arsai Investments kohta, et see aitas tutvustada tsentristlikku maailmavaadet ning selle kaudu kirjastatakse tema raamatut „Tõde Eestist“, mis on ilmunud erinevates keeltes. Šveitsi kohtuotsusest nähtuvalt oli fondi kontol ligi pool miljonit eurot. Ühe versiooni järgi pidi see 470 000 eurot minema kirjastamise ja Keskerakonna kulude katteks. Mitu Keskerakonna juhatuse liiget tunnistas 2013. a kevadel Äripäevas fondi kohta ilmunud loo järel, et ei teadnud erakonna esimehega seostatud Šveitsi fondist mitte midagi ja see tuli neile täieliku üllatusena.

Mäletatavasti oli ka Savisaarte Nõmme maja ostja Šveitsis peidus. Ajavahemikul 2001-2005. a oli maja omanik AS Domex Kinnisvara, ettevõtte nõukogusse kuulusid tollase advokaadibüroo HETA advokaadid Üllar Talviste, Urmas Ustav ja Tambet Mullari. Domex Kinnisvara juhatuse liige oli Edgar Savisaare hilisem äripartner, pankrotihaldur Martin Krupp. Ettevõtte omanik oli Simoon Real Estate INC, mille ainus kontakt oli Šveitsis Zürichi linnas asuv postkast. Selle salapärase aktsionäri kaudu tuli Domex Kinnisvarasse kolm miljonit krooni, millega osteti Savisaartelt Nõmmel asunud maja. Pärast maja müüki jäi Vilja Savisaar sellesse edasi elama ning tema kasuks seati kinnistule kahe miljoni krooni suurune hüpoteek. Maja müügist saadud rahast maksis Edgar Savisaar ära väliseestlaselt Ervin Hopilt võetud üle miljoni krooni suuruse laenu. Äripäevale on öeldud, et Hopilt saadud laenu võis Savisaar kasutada Hundisilmal kinnistu soetamiseks ja/või korrastamiseks.

Nõmme kinnistu liikus aga Domex Kinnisvaralt 2005. a tagasi Vilja Savisaare nimele ja SEB panga kasuks seati kinnistule ligi 4,3 miljoni kroonine hüpoteek.

Kofkin finantseeris Edgar Savisaare esimesest abielust sündinud poja, äsja riigikogusse valitud Erki Savisaare korteriostu. 2000. a sügisel soetas Erki Savisaar Pirital Udeselja tänava alguses äsjavalminud kortermajas ligi 95 ruutmeetrise korteri. Ostu finantseeris Kofkinile kuuluv osaühing Capital Investment Group, kelle kasuks seati hüpoteek summas 775 000 krooni. 2004. a seati hüpoteek SEB panga kasuks. 22korterilise maja arendaja oli Capital Investment Groupi tütarfirma OÜ Laanepüü.

Erki Savisaar on ka Edgar Savisaare firma Fixor Holding juhatuse liige.

Edgar Savisaar deklareeris mullu majandushuvide registris, et tal on endiselt üleval ärimees Aleksander Kofkinilt võetud 28 000 euro suurune laen.

Kofkini äripartner Peter Ziegler annetas 2009. a Keskerakonnale 42 210 eurot (660 450 krooni).

Tänavu 22. septembri hommikul esitas kaitsepolitsei Savisaarele kahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises. Kahtlustuse järgi võttis Edgar Savisaar 2014. ja 2015. aastal korduvalt altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka kolmanda isiku kasuks kokku mõnesaja tuhande euro väärtuses. Peale Savisaare said kahtlustuse altkäemaksuga seonduvas ettevõtjad Vello Kunman, Aleksander Kofkin, Hillar Teder, Aivar Tuulberg, poliitik Kalev Kallo ja eksminister Villu Reiljan. Tuulbergi, Kofkinit, Kunmani ja Tederit kahtlustatakse altkäemaksu andmises, Kallot altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaaasaaitamises ja Reiljani altkäemaksu vahendamises. Kapo korraldas samal päeval läbiotsimise Hundisilma talus.

Järgmisel päeval andis Savisaar lühikese pressikonverentsi, kus kinnitas, et on puhas nagu prillikivi ja kõige taga on IRL. 30. septembril tagandas kohus Savisaare Tallinna linnapea kohalt, kuid sisuliselt pole ta sellelt toolilt lahkunud. Uurimine käib.