Laupäev 27. august 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ossinovski huvide heitlus

Koit Brinkmann 27. november 2015, 07:00
Oleg Ossinovski vari paistab Jevgeni Ossinovski tagant.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski pidurdas seadusemuudatuse, mis võib tema miljonärist isa Oleg Ossinovski äri käekäiku mõjutada.

Sotsiaalministeeriumi nimel jättis tervise- ja tööminister Ossinovski kooskõlastamata majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kooskõlastusringile saadetud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Ossinovskile ei meeldinud, et Eesti Energia saaks Narva elektrijaamades puidu põletamise eest toetust ning need puidu põletamise mõjud on läbi analüüsimata. Samuti on Ossinovski hinnangul eelnõu põhjendamatult diskrimineeriv tuuleenergia suhtes, kuna toetuste saamisel säilib 600 GWh aastane mahupiirang.

Sisuliselt on Ossinovski jutt refereering Eesti Taastuvenergia Koja sarnasest viiel leheküljel eelnõule esitatud tagasisidest. Pole saladuseks, et sotsidel on olnud juba aastaid tihe side taastuvenergia tootjatega ning nende katus- ja lobiorganisatsiooni Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist on ligi 20aastase staažiga sotsiaaldemokraatliku erakonna liige. Ka on mitu tuulest energiat püüdvat ärimeest teinud sotsidele viimastel aastatel kopsakaid annetusi.

Kuid Ossinovski reageeringu tuuleenergia diskrimineerimist muudab pikantsemaks fakt, et ka tema miljonärist isal ja erakonna suursponsoril Oleg Ossinovskil on ärihuvid Läänemaal Hanila vallas asuva 12 MW võimsusega tuuleparki omavas Skinest Energias. Skinest Grupi kaudu kuulub Oleg Ossinovskile Skinest Energias 36,7protsendiline osalus ning ta on ka ettevõtte nõukogu liige. 

Jevgeni Ossinovski kinnitusel ei ole selles kirjas esitatud seisukohad mitte kuidagi mõjutatud isa osalusest tuuleenergia äris ning ta ei ole ka kunagi arutanud isaga seaduseelnõu võimalikke mõjusid. Tegemist on erakonna programmiliste väärtuspõhimõtetega, mida erakonna esimees on edasi andnud.

„Sotsiaaldemokraatliku erakonna seisukohad põhinevad meie valimisprogrammil ja ühel varasemal juhatuse otsusel, kus juhatus toetas „Taastuvenergia 100 protsenti“ programmi. See on programm, mille Taastuvenergia Koda ja teised taastuvenergia organisatsioonid paar aastat tagasi esitasid. Meie erakond asus seisukohale, et neid põhimõtteid me toetame,“ selgitas Ossinovski.

Põrkuvad huvid

Eriti tugevalt on sotsid vastu Eesti Energia põlevkivikateldes puidu põletamisele, kuna see on nende hinnangul väheefektiivne ning tõstab oluliselt küttepuu ja puiduhakke hinda. Ossinovski viitab ka, et toetustega soovitakse lappida Auvere jaama tehtud ebamõistlikku investeeringut.

Samas teatakse rääkida, et sotside eelmine majandusminister Urve Palo polevat sugugi olnud nii kategoorilistel taastuvenergia tootjate seisukohtadega sarnasel arvamusel. Sotside oponendid ütlevad, et puidu põletamine põlevkivikateldes on kõige odavam ja elektritarbijaid kõige vähem taastuvenergia tasu maksmise kaudu koormav viis taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks. Juttu puidu hinna tõusust räägivad sotsid aga selleks, et graanuliärimeestele see hinnatõus kindlasti ei meeldiks.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar pahandas septembris oma blogis, et millegipärast ei soovita kehtivat taastuvenergia toetuste regulatsiooni teha selliseks, et peamisteks taastuvenergia toetuste saajateks oleksid ikkagi eelkõige just need tootjad, kes suudavad kõige ökonoomsemalt ehk kulude mõttes kõige säästlikumalt taastuvenergiat toota. Selliseks kõige efektiivsemaks taastuvenergia tootjaks oleks Savisaare hinnangul Eesti Energia.

„Pigem soovitakse valitsuskoalitsiooni poliitikute poolt Eesti kõige ulatuslikumat taastuvenergia tootjat nendest toetustest ilma jätta ning suunata kõigilt elektri tarbijatelt kohustuslikus korras kogutavad kümned miljonid eurod hoopis enda erakondade sponsorite energiafirmadele,“ heitis Savisaar ette.

Vana poliitrebane Savisaar teab, kust valitsuskoalitsioonil king pigistab. Elektrituruseaduse muudatus on kindlasti koht, milles kompromissi leidmine saab olema väga keeruline.

Ossinovski: esindan erakonda, mitte isa

Intervjuu Jevgeni Ossinovskiga

Millest tuli selline üsna kategooriline eelnõu mittekoos­kõlastamine?

Siin ma andsin seisukoha Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena. See eelnõu ei vasta koalitsioonilepingule ja see on juba pikem, nii-öelda habemega lugu. Põlevkivikateldes puidu põletamine on kõige ebaefektiivsem viis taastuvenergia tootmiseks ja see toob kaasa ka puidu hinna kallinemise.

Sama punkti, kas lubada Narva jaamades puitu põletada või mitte, arutati koalitsioonikõnelustel mitu-mitu päeva. Saavutatud kokkulepe oli, et me oleme nõus puidu põletamisega Balti Elektrijaama 11. plokis, mis läheb koostootmisse Narva Soojusega. Meie programmiline positsioon on, et me ei luba Narvas üldse puitu põletada, sest see ei ole efektiivne. Kompromissiks oligi 11. plokk. Nüüd tuli eelnõu, mis sisuliselt läheb vastuollu sellega, mida me kokku leppisime. Milleks me neid koalitsiooni­läbirääkimisi peame, kui eelnõusid selliselt kirjutatakse?

Kas teile riigile kuuluva ­Eesti Energia toetamine ei meeldi ning olete ühes paadis taastuvenergia tootjatega?

Ei, absoluutselt mitte. Kui Eesti Energia tahab teha uue tuulikupargi, siis saavad nad samamoodi toetust nagu kõik teised. Aga meil ei ole mingit põhjust eelistoetust anda riigi poolt kunagi tehtud lollide otsuste lappimiseks (viide ­Auvere jaama ehitusele – toim). Kui erainvestor investeerib elektrijaama ja projekt osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, siis ei hakata sellele ots otsaga hakkama saamiseks peale maksma. Miks me siis riigifirma puhul peaksime selliselt käituma?

Taastuvenergeetika toetuste mõte on selles, et meil tekiks turule uusi taastuvenergiavõimsusi. Eesti Energia puhul me räägime aga võimsusest, mis on juba loodud ning seal ei ole taastuv­energialahendused osa efektiivsest lahendusest. Loomulikult oleks seal odav puid kütta, aga see oleks ka väheefektiivne. Kui vaadata neid koguseid, mida nad plaanivad ahju ajada, siis see avaldab mõju puidu ja puiduhakke hinnale ning selle kaudu ka toasooja hinnale nendes kohtades, kus köetakse hakkepuiduga. Seda on ka majandusministeerium tunnistanud.

Minu põhimõtteline arusaam on, et põlevkivielekter on jätkusuutmatu nii tervise kui ka keskkonna mõttes ning tegelikult peaksime soodustama taastuvenergiale üleminekut, mis tähendab seda, et peame soodustama uute võimsuste teket ning sellele vajadusel peale maksma, kuni nad ise turutingimustel veel ei toimi. See on põhimõtteline erinevus sellest arusaamast, et taastuvenergia kohustus tuleks võimalikult odavalt täis saada.

Te ütlete siis, et puidu põletamine põlevkivikateldes ei ole taastuvenergia?

See on taastuv­energia, aga kõige lihtlabasemat tüüpi taastuvenergia. Eesti saavutaks 100 protsenti taastuvenergiat, kui me kõik ehitaksime endale ahjud koju. Aga see oleks erakordselt ebaefektiivne. Puidu põletamisel on Narva jaamade kasutegur alla 50 protsendi, koostootmisjaamades on see peaaegu 100 protsenti ja puiduhakke katlamajades 75–80 protsenti. Samast puidust saadakse Narvas palju vähem energiat.

Miks te peate eelnõu tuule­energia suhtes põhjendamatult diskrimineerivaks?

Üldine loogika on, et riik peaks andma toetusi tehnoloogianeutraalselt ja see ei peaks olema riigi otsustada, kui palju peab olema päikese-, tuule- või hakkepuiduenergiat. Milliseid energia tootmise viise kasutatakse, peaks olema ettevõtete otsustada. Miks peaks tuuleenergia tootmise mahtu eraldi mingi 600 GWh-ga piirama, sellel ei ole ühtegi sisulist põhjendust.

Kui palju on teie seisukohti mõjutanud, et ka teie isal on osalus tuuleenergiaäris?

Absoluutselt mitte. Ma ei tea isegi, kas tal praegu on mingi osalus. Ma ­tean, et tal oli kunagi vaidlus, et tema tuulikuid ei ühendata võrku, ja ka seda, et ta ei ole riigilt taastuv­energiatoetust saanud. Aga see on vana info ja ma ei tea ausalt öeldes sedagi, kas üldse ja millised ärihuvid tal selles valdkonnas praegu on.

Te ei ole temaga arutanud seaduseelnõu mõjusid?

Absoluutselt ei ole. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukohad põhinevad meie valimisprogrammil ja ühel varasemal juhatuse otsusel, kus juhatus toetas “Taastuvenergia 100 protsenti” programmi. See on programm, mille Taastuvenergia Koda ja teised taastuvenergia organisatsioonid paar aastat tagasi esitasid. Meie erakond asus seisukohale, et neid põhimõtteid me toetame.

Erakonnal on siis hästi tihe side Taastuvenergia Kojaga?

Me peame neid päris headeks partneriteks, jah. Nemad meid ka. Eks taastuvenergia küsimusi arutame nendega üsna tihti, mis on loomulik. Eelmisel nädalal kohtusin ka näiteks Eesti Energia esindajaga ja kuulasin nende muresid. Eks me kuulame kõiki, aga meie filosoofiline alus ja põhimõte selles asjas on natuke teistsugune kui mõnel teisel erakonnal.

Taastuvenergia tootjad on teinud Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ka annetusi… (ütleb vahele) Ei tea. …et Te ei tee neid otsuseid… (uuesti vahele) Vastab see üldse tõele? Peaks peasekretärilt küsima. Võib-olla on, ma tõesti ei tea seda. Meie jaoks on tegemist pikaajalise väärtus­põhise programmiga ja me tõesti arvame, et Eestis peaks põlevkivist elektri tootmine lõppema.

Kas sotsiaaldemokraadid teevad kõik, et patiseis laheneks ja seaduseelnõu ei jääks jälle pikalt vinduma?

Täna on see pall selgelt majandusministeeriumi käes, sest meie tahame, et see eelnõu vastaks koalitsioonileppele. Me oleme valmis seda arutama ja kompromissi leidma, kuid majandus- ja taristuminister ei ole viimase kahe kuu jooksul kordagi näidanud initsiatiivi, et seda teemat edasi viia.

Kas erakond on koalitsioonis selles küsimuses üsna üksi? Ma ei tea, mida IRL arvab. Me ei ole seda rohkem arutanud, ainult siis, kui see kooskõlastusringile tuli. Valitsuse ja fraktsiooni tasemel pole seda arutatud.

Ühel hetkel võib sellest saada siis koalitsiooni uus tülikoht?

Kui on põhimõtteline erimeelsus, siis on põhimõtteline erimeelsus. Eks me neid erimeelsusi klattisime kevadel koalitsioonikõnelustel kolm päeva ja järgmisel korral loodetavasti nii kaua ei lähe. Meie oleme aruteludeks avatud, aga meie poole pole keegi tulnud.

 

Otsi:

Ava täpsem otsing