Pillesaar: stabiilsus on lõpu algus

Eesti majandus seisab viimasel ajal sisuliselt paigal. Ettevõtjad prognoosivad järgmiseks aastaks kes kasvu, kes paigalseisu. Krediidiinfo ilmutas hiljaaegu ka kokkuvõtte ettevõtete eelmise aasta majandustulemustest ja sealt selgus, et enamikul kahjumis ettevõtetel 2014. aastal kahjum kasvas.

Kahjumis ettevõtete kahjumite summa suurenes Krediidiinfo andmetel 2014. aastal aastaga 34 protsenti, 1,3 miljardi euroni. Eesti ettevõtete käibe kasv pidurdus juba kolmandat aastat järjest, kasvades mullu vaid 1,2 protsenti, näitab Krediidiinfo kokkuvõte. Kõigi ettevõtete käive kokku ulatus 52,5 miljardi euroni.

Suurem osa meie tulude kasvust tuleb tarkvara ekspordist. Seetõttu me võrdleme ennast mitte Eesti või isegi mitte Skandinaavia firmade võrdluses, vaid maailma parimate arendusfirmade võrdluses. Selleks mõõdame juba viiendat aastat pidevalt klientide rahulolu meiega, töötajate rahulolu tööga ja kolmandaks meie teenuse efektiivsust. Nende kolme mõõdiku alusel jõudsime maailma edukamate tarkvarafirmade hulka 2013. aastal. Ja meie järgmine eesmärk on nüüd olla mitte lihtsalt parimate hulgas, vaid ollagi konkreetselt kõige parem. See on loomulikult väga pikk tee ja suur väljakutse kõigile meile Helmeses. Aga me liigume selles suunas.

Eks kogu Euroopa ärikeskkond ja ettevõtlus on viimase 30 aasta jooksul maailma juhtpositsioonidelt kõige viimaste hulka langenud. Ja Eesti ei ole siin erand. Reformierakonna ja Kaubandus-Tööstukoja ühine lööklause – et kõige tähtsam on maksukeskkonna stabiilsus – on üsna ootuspäraselt aidanud kaasa, et jääme SKT kasvus nüüd juba alla isegi Lätile ja Leedule. Eks see lööklause on ka mõistetav, sest Kaubanduskoja mõnede firmade jaoks ongi keskkonna stabiilsus kõige olulisem ootus. Aga siin unustatakse, et riigi tasandil ja kaasaja globaliseerinud majanduses tähendab stabiilsuse ootus lõpu algust, mitte edu vundamenti. Neid firmasid, kes ilma stabiilsuseta hakkama ei saa, ei mäleta tuleviku maailmas keegi.

Kas usute, et põhjused lähtuvad iga ettevõtte spetsiifikast või on tegemist Eestis majanduskliimaga, mis pole enam nii atraktiivne ja võimalusterohke? 

Kui EU ja Põhjamaad jätkavad maksude tõstmist ning riigi osakaalu kasvatamist vaba turu arvel sarnaselt viimase 30 aastaga, siis on oodata kahjuks vaid jätkuvat halvenemist. See kõlab ääretult pessimistlikult muidugi, kuid majandusinimesena ma ei saa kahjuks muud öelda. Lisasin meilile slaidi FT Global 500 ettevõtete turukapitalisatsiooni jaotuse kohta Euroopa, USA ja arenevate turgude vahel, ja see slaid räägib ise enda eest. Euroopas jätkub aktiivse kapitali, maksumaksjate ja töökohtade vaikne lahkumine. Asemele tulevad need, kes loodavad ja usuvad mugavasse äraolemisse heaoluriigi arvel. Ja see illusioon on vaid miraaž.

Mida te 2015. aastaks enda ettevõtte käibeks ja kasumiksprognoosite?

Kindlasti kasvame nii käibes kui ka kasumis. Eelmised aastad olid meil kõik erakorraliselt head, nii et sellelt ülitugevalt baasilt veel ühte sama suurt hüpet on ebareaalne teha, aga kindlasti kasvame ja laieneme. Viimase nelja aastaga kasvatasime kasumit peaaegu viis korda ja jätkame 20–30% aastas kasvu.

Investeerime ühtlaselt pea kõikides äriüksustes laienemisse. Peamised turud on Norra, Taani, Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Šveits ja USA. Uusi häid kolleege plaanime palgata 2016. aasta jooksul 50 kuni 60. Kuna Helmes on partnerlus, siis kindlasti saab suureneda kasumite kasvades ka kasumite jaotus meie partneritele ja töötajatele. Ka baaspalgad tõenäoliselt kasvavad.

Unustage riigihangete tegemine ja suunake oma energia maailmaklassi teenuse pakkumisele ja ekspordile. Helmesele on see fookus palju edu toonud.