Saksamaa survestab ELi Venemaaga kompromissile

Ajaleht Financial Times kirjutab, et Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier on saatnud novembris Euroopa Komisjoni kaubandusvolinikule Cecilia Malmströmile kirja, milles teeb ettepaneku pakkuda Venemaale viimase poolt ammu soovitud järeleandmisi investeeringute ja energia valdkonnas, et tekiks integreeritum kaubandusala Atlandist Vaikse ookeanini.

Steinmeier, kel on tema sõnul ka kantsler Angela Merkeli toetus, pakub välja ühise poliitilise deklaratsiooni, et tekiks ruumi poolte lähenemiseks.

„Selle deklaratsiooniga võiksime vastata Venemaa soovidele ja alustada tihedamat arutelu energia ja investeeringute kaitse teemadel, isegi kui see (ELi-Ukraina vabakaubandusleping) otseselt seda ei puuduta,“ kirjutas Steinmeier.

Venemaa taotleb juriidiliselt siduvat kolmepoolset lepingut.

Teine oluline komponent oleks Saksamaa välisministri sõnul väljavaate loomine tihedamaks koostööks ELi ja Venemaa juhitud Euraasia Liidu vahel, koos rahumeelse lahendusega Ida-Ukrainas.

Kui Ida-Euroopa riigid on näinud ELi loomisel olevat energialiitu võimalusena sõltuvust Venemaa energiakandjatest vähendada, siis Steinmeieri ettepanek kaasab pigem Venemaa alalise partnerina. Osa elemente Steinmeieri ettepanekus on selgelt Ukrainale soodsad – näiteks jätkata Ukraina traditsioonilist rolli Venemaa gaasi transiidiriigina, millest on teenitud aastas sadu miljoneid dollareid. Samuti võimaldaks ettepanek Ukrainal säilitada vabakaubanduslepingud teiste endiste Nõukogude Liidu liikmesriikidega ka pärast vabakaubanduslepingu jõustumist ELiga.

Agentuur DPA vahendab, et Euroopa Komisjoni korraldatud järjekordne voor kolmepoolseid kõnelusi lõppes teisipäeval taas tulemusteta. Kõnelused on kokku väldanud juba 17 kuud ja nendega on püütud leida lahendusi probleemidele, mis Moskva väitel Venemaa ja Ukraina vahelises kaubavahetuses tekivad, kui Ukraina ja ELi vaheline vabakaubandusleping jõustub. Näiteks on Venemaa väitnud, et tekivad mittetariifsed barjäärid ja toiduohutuse standardid lähevad alla.

Cecilia Malmströmi sõnul ei jõutud kokkuleppele, kuna polnud piisavalt aega Venemaa esitatud uute nõudmiste hindamiseks. „Venemaa tuli ootamatult väga väga pika muudatuste nimekirjaga,“ ütles Malmström, lisades, et oli sellest pisut üllatunud.

Leppe jõustumiseni on jäänud vähem kui kuu. Seda jõustumise kuupäeva on korra juba aasta võrra edasi lükatud, et oleks aega Venemaa väidetavatele probleemidele lahendused leida. Teist korda Euroopa Komisjon seda edasi lükata ei kavatse.

Ukraina välisminister Pavlo Klimkin nimetas Venemaa esitatud uusi nõudmisi absurdseteks.

Malmströmi sõnul on mõned Moskva reservatsioonid võimalik lahendada praktiliste meetmetega – näiteks tolli ja toiduohutuse teemat puudutav. Voliniku sõnul võiksid kõnelused tuleval nädalal ekspertide tasandil jätkuda, et veel enne aasta lõppu kokkuleppele jõuda. Osa küsimusi on aga poliitilised ja need peavad Venemaa ja Ukraina omavahel ära lahendama. See oli voliniku sõnul kõneluste järjekordse edasilükkamise põhjus.

Venemaa majandusminister Aleksei Uljukajev hoiatas kõneluste järel, et ilmselt enne uue aasta algust kokkulepet ei sünni ning Venemaa võib sellisel juhul tühistada enamsoodustusrežiimi kaubavahetuses Ukrainaga. Samuti on Venemaa ähvardanud keelustada toidu impordi Ukrainast.

Uljukajevi sõnul pole viimane samm seotud vabakaubanduslepinguga, vaid on vastuseks sellele, et Kiiev liitus ELi Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega. Ukraina kaotaks sellest keelust ca 600 miljonit dollarit.

Venemaa jaoks on Ukraina ja ELi vabakaubandusleping poliitiliselt tundlik teema. Kui Ukraina endine president Viktor Janukovitš Venemaa survel 2013. aastal lepingu allkirjastamisest loobus, vallandusid Maidani protestid, mis ta lõpuks ametist viisid.

Steinmeieri kirjast teisi liikmesriike ametlikult ei teavitatud. See läks teele veidi pärast seda, kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tegi Venemaa presidendile Vladimir Putinile ettepaneku alustada võimaluste kompamist ELi ja Euraasia Liidu tihedamaks koostööks, kui Minski rahuleping on ellu viidud.

Ukraina välisministeeriumi asjuri Dmõtro Kuleba sõnul ei ole Venemaad võimalik mingi kaubandusrežiimiga lepitada.

„Küsimus pole kaubanduses, vaid selles, kuidas Euroopa viie aasta pärast välja näeb. Eurooplased ei tohiks lasta ennast Venemaa strateegiast lollitada. Kremli eesmärk ei ole vabakaubandus Lissabonist Vladivostokini,“ ütles ta. „Eesmärk on jagada Euroopa ELi ja Euraasia Liidu vahel, mida juhib Venemaa koos Ukrainaga – kui viimane suudetakse tagasi võita, kas või vähemalt puhvertsoonina,“ tsiteeris Kulebat Financial Times.