Laseks pagulased Eestisse

Äripäeva tellitud TNS Emori uuringus küsitleti Eesti ettevõtete 480 tippjuhti ning selgus, et valdavalt toetavad tippjuhid pagulaste vastuvõttu.

Kuigi kõigest 8 protsenti võtaks Eestisse rohkem pagulasi, kui valitsus plaanib, siis tervelt pooled vastanutest võtaks pagulasi vastu valitsusega sarnaselt mõõdukalt.

Võrdluseks, Turu-uuringute ASi augustis tehtud küsitlusest selgus, et valitsuse tegevust pagulaste teema lahendamisel peab üldiselt usaldusväärseks vaid 27 protsenti eestlastest.

Pagulaste vastuvõtmise pooldajate osakaal on tippjuhtide seas suurem kui Eestis keskmiselt. Kui riigikantselei tellitud EMORi uuringust selgus, et pagulaste vastuvõtmist toetab umbes kolmandik eestlastest, siis tippjuhtide hulgas ligi kaks korda rohkem.

Pagulaste vastu on Äripäeva tellitud uuringu alusel 27% otsustajatest ning ülejäänud ei soovinud või ei osanud küsimusele vastata.

Sotsioloog Juhan Kivirähki hinnangul ei ole 27% suurune vastuseis suur number. “Paistab välja, et juhid on keskmisest haritumad ja tolerantsemad,” sõnas Kivirähk. “Avalikus arvamuses keskmiselt on vastuseis suurem.”

Kivirähk ei usu aga, et ettevõtjad näeksid pagulastes ammu oodatud tööjõudu. “Selleks on vaja inimesi, kes siia töö eesmärgil tulevad, mitte sõja eest peitu. Pagulastel on vaja kohaneda ja keelt õppida. Pikapeale jõuavad ka nemad tööturule, aga 500 inimest ei ole tegelikult mingisugune number,” lisas Kivirähk.

Ka Äripäeva küsitletud ettevõtjate vastused kinnitasid Kivirähki väiteid. „Arvan, et immigratsioonipoliitika osas peaksime olema märksa julgemad – et oleks rohkem sissetulnuid. Näiteks Šveitsis, kus elan, on üle neljandiku rahvastikust mittešveitslased,” sõnas LHV panga nõukogu esimees Rain Lõhmus, kelle meelest tuleks Eestil jõuda selleni, et valitaks, kes siia jõuavad.

“Mina ei elaks nii, et kedagi külla ei kutsu. Teeksin seda aktiivselt, aga targalt - pigem rohkem pagulasi, aga parem valik. Piltlikult öeldes: Brüsseliga läbi rääkides võiks öelda, et võtaksime kaks või kolm korda rohkem pagulasi vastu, kui saaksime inimesi valida. Ohtlik võib olla, kui öelda, et kõik on teretulnud, sest vastuvõtmisega ei saada hakkama, nagu näiteks on läinud Rootsis ja Saksamaal,” rääkis ta.

Ka A. Le Coqi juht Tarmo Noop leidis, et Eestisse võiks saabuda plaanitust tunduvalt rohkem pagulasi. “Kui vaadata faktilisi andmeid ja statistikat, mitte tugineda uuringutele, siis kõik riigid, kes on pagulaste suhtes olnud leebemad, seal on see majandusele väga positiivselt mõjunud,” selgitas ta.

Küll aga võiks pagulastele selgeks õpetada eesti keele, ilma milleta on neil võimatu siinsesse kultuuriruumi sulanduda, leidis Noop, lisades, et A.Le Coq palkaks ainult keeleoskajaid. “Kui nad ei sulandu, siis näen pagulasi probleemina. Kui meil oleksid paremad keeleprogrammid, kui need praegu on, siis võiks pagulasi rohkem tulla, sest see kindlasti elavdab majandust,” rääkis Noop. “Hästi lihtne näide: kui üks pagulane tuleb siia, siis peab ta ostma leiba, saia ja vorsti. Selleks on vaja täiendavalt toota ja tööjõudu. Loomulikult üks inimene ei mõjuta seda, aga suurem hulk mõjutaks.”

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar loeb küsitlusest välja vaid üht: enam kui pooled vastanutest toetavad suures plaanis valitsuse pagulaspoliitikat, veerand ei toeta ja veerand kas ei oska või ei soovi vastata. Kui aga vaadata Tamsari sõnul, mis on Eesti ettevõtetele ja Eesti majanduse konkurentsivõimele tegelikult oluline ehk tööjõu jätkusuutlikkus olukorras, kus meil tööeealisi inimesi jääb väga kiiresti vähemaks, siis mõnesaja pagulase saabumise või mittesaabumise fakt ei mõjuta siin midagi.

“Suhtumine pagulastesse on mingil määral indikaator üldse sallivusse, valmisolekusse näha enda kõrval ja enda organisatsioonis teistsuguseid inimesi. Kõik Eesti riigi majanduse strateegilised dokumendid räägivad tootlikkuse tõstmisest, targemate toodete ja teenuste arendamisest,” ütles Tamsar. “Kuidas me aga targemaks muutume? Innovatsiooniga tegelemine tähendab, et väga erineva tausta, erineva mõtteviisi, erineva kogemusega inimeste jaoks luuakse keskkond, kus nad saavad vabalt välja pakkuda ja teostada täiesti teistmoodi ideid.”

Tamsar rõhutas, et ta ei räägi vaid pagulastest, vaid kõigist inimestest, kes soovivad Eestis töötada või ettevõtlusega tegeleda. “Austades loomulikult meie seadusi ja kombeid. Seejuures ei ole oluline, kas tegemist on sõjapõgenikuga, rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud spetsialistiga või lihtsalt paremat elujärge sooviva inimesega. Eesti konkurentsivõime huvides ei ole hoida välismaalasi siit iga hinna eest eemal, vaid soodustada ettevõtlike ja teotahteliste inimeste Eestisse kolimist,” rääkis ta.

Majanduse suurim arengupidur on Tamsari hinnangul just tööjõu puudus. Ta tõdes, et enamikule Eesti ettevõtjatest on välismaalase palkamine ebamugav ja keeruline, kuna see nõuab lisapingutust: alates sisemiste tööprotsesside muutmisest, sest töökeskkond muutub vähemalt osaliselt mitmekeelseks, kuni kollektiivis sallivuse kasvatamiseni. “Ettevõtjad, kes on valmis selle pingutuse ette võtma, saavad selgelt konkurentsieelise,” usub Tamsar.

Maakondade edukamate firmade juhid ja omanikud pakuksid tööd pagulasele – päritolust olulisem on tahe tööd teha ning seda napib kohati ka eestlastel.

Äripäev reatas hiljuti 1450 Eesti maakondade edukamat firmat. Lisaks sellele, kuidas konkurentidest paremad tulemused saavutada, küsisime ettevõtjatelt päevakajalise küsimuse – kas nad värbaksid pagulase.

„Jah, absoluutselt, meil ei ole rahvus ega usuline kuuluvus oluline. Tähtsad on oskused. Kollektiiv on meil kakskeelne, palju on vene rahvusest töötajaid, kui Iraagist või Süüriast tulijal on vene keel suus, pole probleeme, sest paljud siin valdavad seda. Põhiline, et tahab tööd teha,“ rääkis Põlva Tehnika Metallitööd OÜ juht Tarmo Traagel.

„Iga kell. Kui inimene tahab tööd teha, siis kindlasti. Meil töötavad venelased, lätlased ja eestlased. Kes tööd teha tahab, on teretulunud, ükskõik mis nahavärvi või päritoluga,“ kinnitas Ökopesa OÜ juhatuse liige Triin Peips. „Ise käime Soome, Rootsi tööle, oleme ka omamoodi pagulased seal. Kõik eestlased ei ole kuldkätega, suur seltskond teeb ebakvaliteetset tööd, mille võrra ülejäänud peavad rohkem tõestama, et oleme väärt töömehed,“ rääkis Peips. Tema sõnul oleme ka ise olnud paadipõgenikud ja pole keegi meid kunagi ees oodanud.

„Tööd tuleb teha ja vigu teha ei tohi. Kes Eestisse tuleb rikkusi otsima, peab pettuma, ei ole siin piimajõgesid ja pudrumägesid. Tööd tuleb teha, pikutamise eest raha ei maksta. Seda on keeruline ka eestlasele selgeks teha, sellepärast maksamegi paljude asjade eest tükitöö alusel,“ selgitas Peips.

Ka Valgamaa ühe edukama ettevõtte Engeros Otepää OÜ juhatuse liige Valdur Rootsma on sama meelt. „Kindlasti, see oleks absoluutselt lisaväärtus. Ikka kohtleks samaväärselt kui kohalikke, mis neid ikka poputada. Kui inimene on hea, tõestab ise ennast,“ ütles Rootsma.

Kuid oli ettevõtjaid, kes näevad ka takistusi. „Sotsiaalseid töökohti me ei paku. Meie tootmises on vaja oskustöölisi. Kui inimene on kvalifitseeritud oskustööline ja tahab tööd teha, siis pole mingit küsimust, miks ta ei võiks meie ettevõttes elatist teenida,“ rääkis Ida-Virumaal tegutseva Birger OÜ direktor Aleksei Männiste.

Eesti Buss OÜ juhatuse esimees Gunnar Obolenski ütles, et bussijuhina ta pagulasi kohe tööle ei võtaks, kuna soovib pakkuda parimat teenindust ja see eeldab riigikeele oskust. „Kui dokumendid on korras, keeleoskus piisav, siis pole ühtegi põhjust, miks ei peaks neid tööle võtma. Meie ettevõttes töötab näiteks palju vene rahvusest bussijuhte, kes on eesti keele ära õppinud,“ selgitas Obolenski. Ta lisas, et mõnele muule tööle, näiteks koristama, võiksime neid palgata küll. „Oluline on soov teha tööd ja oskused. Siin ei eristaks pagulasi muudest töösoovijatest, sest keegi peab ju väikese iibega vananevas ühiskonnas töö ära tegema.“

Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ juhatuse liige Erki Oidermaa võtaks pagulased esialgu kergemale tööle. „On aegu, kui iga töökäsi on arvel. Näiteks kevadel, kui põllult on vaja kive korjata, ja seda tööd võtaksin tegema küll. Keerulisemate ja püsivate töödega on keerulisem. Isegi kui tal on kodumaalt traktoristi kogemus, siis peab siinseid olusid tundma ja kohe tema kätte kallist masinat kindlasti ei usalda,“ rääkis Oidermaa.

Loe lisa artiklis "Kas edukad firmad palkaks pagulase?".