- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaesunud Venezuela eksperiment ähvadab kokku variseda
Venezuela endine president Hugo Chavez võitis rahva poolehoiu, kui aitas naftamüügist saadud miljonite abil vaesuses virelevaid venezuelalasi hädast välja. Nüüd, Nicolas Maduro ajal, on raha otsas ning rahval raske.
Venezuela majandus on odava nafta hinna tõttu saanud väga valusa hoobi. Asi on suisa nii hull, et riik on kehvemas seisus kui 17 aastat tagasi, mil vasakpoolne Chavismo liikumine ohjad enda kätte haaras.
Pühapäeval toimuvate valimiste peateemaks on kahtlemata vaesus. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et võimul olnud Ühendatud Sotsialistlik Partei ei pruugi saada valimistel enamust. Venezuela ägab praegu ülikõrge inflatsiooni ja pideva toidupuuduse käes. Riigi heaolusüsteem, mis kunagi tagas inimestele odava toidu ja tasuta elukoha, on kokku kukkumise äärel.
Tõsised probleemid vaevavad kogu riiki. 20 000 elanikuga Turgua väikelinn on üks neist. Linnas on neli kliinikut, kus ei tööta paraku enam ühtegi arsti. Paljude linnaelanike kodudes pole stabiilset elektriühendust. Valitsus korraldab kord nädalas turul toidukaupade suurmüüke, kust pered peaksid saama nädalase toiduvaru. Viimased kolm nädalat on turg aga suletud olnud. Ja isegi kui poleks, on turul lettidel toidukraami niivõrd kesiselt, et peret sellega ära ei toida.
79% elab vaesuses
Venezuela ülikooli professorite tehtud uuringu põhjal elab praegu 79 protsenti riigi elanikest nende palgataset arvestades vaesuses. Tegu on kõrgeima tasemega alates 1975. aastast. Võrdluseks, Chavezi valitsusajal oli kõrgeim vaesuses elavate inimeste tase 55 protsenti elanikkonnast, madalaim tase aga 21 protsenti.
Vaesuse, nagu ka mitmete teiste majandusnäitajate arvutamine, on Venezuela puhul viimastel aastatel muutunud üha keerukamaks. Alates eelmise aasta lõpust on riik keeldunud avalikustamast ka kõige peamisemaid majandusnäitajaid.
Lisaks sellele on Venezuela palgataseme võrdluse teinud väga keeruliseks valuutakurss ja selle muutus. Ametlik vahetuskursi järgi saab ühe dollari eest 6,3 bolivari, mis teeks keskmise venezuelalase kuupalgaks 1500 dollarit. Kui arvestada aga kurssi musta turu põhjal, kahaneb kuusissetulek 12 dollarini. Lisaks moonutavad tegelikkust ka asjaolud, et riik püüab hoida mitmete toiduainete nagu riis ja maisijahu hinna odava. Samas on nendegi toiduainete varud väga napid ning paljud venezuelalased on sunnitud ostma neid oluliselt kallima hinna eest mustalt turult.
Uurimisrühma hiljutise raporti kohaselt vajab keskmine Venezuela perekond kaheksa miinimumpalga suurust kuusissetulekut, et toit lauale saada. Hiljutise uuringu kohaselt saab vaid kolmandik venezuelalastest kolm korda päevas süüa.
Andrés Bello Katoliikliku Ülikooli poliitikaanalüütiku Daniel Fermini sõnul on kõik Chavezi saavutused viimase kahe aasta jooksul Venezuela ühiskonnast kadunud.
Näljas lapsed
Tulles tagasi mainitud Turgua linna juurde, siis sealse kohaliku kooli direktor Ludiana Altuve lausus, et probleemid on jõudnud juba sinnamaale, et lapsed tulevad ilma söömata kooli ning on seetõttu nõrgad. Laste vanematel pole raha, et süüa osta.
Lisaks näljastele lastele on riigis üha enam pead tõstmas ka gängide ja muude taoliste grupeeringute moodustumine. Mitmed inimesed on vägivaldsete kokkupõrgete tõttu ka hukkunud.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele