E-raamatute turul valitsevad skeptikud ja optimistid

Artikkel

- Uudised
- Heli Lehtsaar-Karma
- 7. detsember 2015 kell 9:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
E-raamatute turul valitsevad skeptikud ja optimistid
Eesti Digiraamatute Keskuse sisujuht Eva Kolli armastab nii paber- kui k e-raamatuid.Foto: Raul Mee
Praegu on Eestis e-raamatute müügimaht umbes 2% turu kogumahust. Kirjastajate arvamused lähevad selles lahku, kui suur on see viie aasta pärast. On neid, kes ootavad e-raamatute osakaalu tõusu 5%ni, ja neid, kes erilist kasvu ei näe.
Usinad e-raamatute väljaandjad on Varrak, Pilgrim, Petrone Print, Menu Kirjastus, Tänapäev, Hea Lugu ja teised. Varrakule kuulub umbes 40% e-raamatute turust, paberraamatute puhul on nende turuosa 13–14%.
7. detsembril ilmunud trükitööstuse ja kirjastuste TOPis julges Varraku tegevjuht Priit Maide ennustada, et viie aasta pärast on Eestis e-raamatute turuosa 5%. Siiski nentis ta, et keegi maailmas ei tea, milline on paber- ja e-raamatute osakaal 20 aasta pärast, kui on toimunud põlvkondade vahetus. “Praegune algklassilaps ei pruugi teada, mis on CD-plaat. Uutel autodel näiteks polegi enam seda pilu, kuhu CD-plaati panna,” arutles Priit Maide muutuvate aegade üle.
E-raamatute laenutus autorile sisse ei too. Üks nüanss on tasude temaatikas veel: kui raamatukogu laenutab e-raamatu välja, siis autor selle eest laenutushüvitist ei saa, sest e-raamatute laenutusele riigieelarvest makstav laenutushüvitis ei laiene.
Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenutusse ELLU ei ole raamatukogu sugugi saanud osta kõiki soovitud e-raamatuid, sest kirjastused on sellest keeldunud. Eva Kolli usub, et need ei ole pahatahtlikud keeldumised, vaid raamatu autorilt või tema pärijatelt ei ole saadud selleks õigusi.
E ja paber omavahel ei võistle
Eesti Digiraamatute Keskuse sisujuht Eva Kolli rõhutas, et e-raamatuid ja paberraamatuid ei tohiks vastandada ning nende vahele võistlusmomenti tekitada. “Paberraamat ei kao kuhugi, e-raamat on lihtsalt mugav lisavõimalus,” rääkis Kolli. Lugejal on e-raamatuid eriti käepärane näiteks reisile kaasa võtta, sest ühes seadmes saab hoida just nii palju raamatuid kui vaja.
Kirjastajale pakub e-raamatu tegemine head lisavõimalust, kui paberil välja antud raamatu esimene tiraaž on läbi müüdud. Nii toimis näiteks kirjastus Hea Lugu laste- ja pereraamatuga “Ime,” mis räägib päeviku vormis raske sünnitraumaga poisi kooli minemise kogemusest. “Esimese paberraamatu tiraaži, 800 eksemplari, müüsime üsna kiiresti ära, teise tiraaži müük oli poole peal ning siis otsustasime ka e-raamatu teha,” tutvustas kirjastuse Hea Lugu tegevjuht Tiina Kaalep.
Kuidas sünnib e-raamat?
E-raamatu kirjastamise protsess on samasugune nagu paberraamatu puhul, ära jäävad vaid trükkimine ja logistika. Kui kirjastus otsustab raamatu e-raamatuna välja anda, valib ta e-raamatu teostaja ning levitaja.
Eestis tegelevad sellega Eesti Digiraamatute Keskus (EDRK) ja Digira. Nemad on nn digitaalsed trükikojad, kes kirjastajalt saadud faili toimetavad, kujundavad ning e-raamatu jaoks vajalikku formaati konverteerivad.
Enamlevinud formaat on EPUB, mille tegemise keskmine hind on 50–100 eurot.
Levitaja kaudu jõuab e-raamat edasimüüjate juurde virtuaalsetesse raamatupoodidesse, osal kirjastustel on ka enda kodulehel e-pood.
Poes on e-raamatu hind paberil raamatust odavam umbes kolmandiku võrra.
Käibemaks on e-raamatul 20%, paberraamatul 9%.
Entusiasm rauges
Siiski nentis Kaalep, et kirjastuse entusiasm on e-raamatute puhul viimasel ajal mõnevõrra vaibunud, sest nähakse paberraamatute müügi mõningast aeglustumist. “Ma ei usu, et kuskilt tuleb juurde päris uusi inimesi, kes varem raamatuid üldse ei lugenud ja nüüd äkki hakkavad seda tegema. Lugeja on ikka seesama. Senised paberraamatute ostjad rivistuvad lihtsalt e-raamatute peale ümber, aga kirjastustel on minu arusaamist mööda kohustus hoida üleval eelkõige paberraamatute väljaandmist. Paberraamatu ilmumise järgselt e-raamatu väljaandmisel peab meie arvates olema teatud ajaline distants, et mitte kahjustada paberist raamatu käekäiku ja et kirjanikul/autoril/kirjastusel oleks võimalik maksimaalselt tulu teenida,” rääkis Kaalep, viidates sellele, et kuna e-raamatute käive on tavaraamatute omast oluliselt väiksem, kuid autoritele makstakse vähemalt osa honorarist üldjuhul läbimüügilt, saaksid autorid ainult e-raamatutele keskendudes lihtsalt vähem raha.
“Teeme e-raamatu siis, kui näeme, et mõju paberraamatu müügile on minimaalne,” ütles Kaalep ja lisas, et kui veel aasta eest oleks ta ennustanud Eestis e-raamatute osakaaluks viie aasta pärast 5%, siis praegu ei ole ta selles enam nii kindel.
Kordustrükk vaid e-raamatuna
Kui paberraamatu tiraaž on läbi müüdud, on mõnikord raamat uuesti välja antud ainult e-raamatuna. Näiteks Peep Ilmeti luuleraamatuid, mida paberi enam müügil ei ole, lisaks Enn Vetemaa, Jaan Kaplinski, Peeter Sauteri, Mart Kivastiku jt Eesti kirjanike teoseid.
Ka tõlkeklassikat on e-raamatuna uuesti välja antud, kas või Alexandre Dumas’, Kafka, Dostojevski, Flaubert’i jt teoseid.
On ka üksikuid näiteid raamatutest, mida on algusest peale vaid e-raamatuna välja antud. Näiteks Peep Männili luulekogu “Jaht Loodus Armastus”.
E-raamatu väike käive tingib väikese autoritasu
Priit Maide mõistab kolleege, kes e-raamatusse ettevaatlikult suhtuvad. “Kirjastajal on välja kujunenud tunnetus, mitu paberraamatut trükkida ja millise hinnaga neid müüa. E-raamatute puhul seda veel ei ole,” kirjeldas Maide ja tõi esile sama probleemi, millele viitas Kaalep. E-raamatu ettevalmistamine nõuab tööd nagu paberraamatki ja need, kes seda tööd teevad, peavad saama tasutud.
Samuti peab tasu saama autor, kuid e-raamatute käive on väike ja nii jääb väikseks ka käibelt makstav tasu. “Autoritasud, mida kanname e-raamatute eest kord aastas autoritele, pole võrreldavad nendega, mida maksame paberraamatute autoritasudeks,” mõistab Maide autorite ja paljude kirjastuste leiget huvi. Tema hinnagul saab e-raamat tuule tiibadesse, kui ta muutub mahuäriks.
Teenida saab mahu pealt
Mingitestki arvestatavatest mahtudest saab aga rääkida ainult suuremate kirjastuste puhul. Maide tõi näite, et e-raamatud moodustavad Varraku käibest 3% ja kasv on paari aasta taguse ajaga võrreldes ligi kahekordne (2013. aastal 1,6% käibest). Protsent tundub väike, kuid rahasse ümber arvestades pilt paraneb. Arvestades, et Varraku aastakäive on pisut üle 3 miljoni euro, on 3% sellest ca 100 000 eurot ehk number, mille nimel tasub e-raamatuid välja anda küll. Seejuures tuleb 20% e-raamatute käibest Varrakul Elisa Raamatust, kus 8,99 eurose kuutasu eest saab klient lugeda nii palju raamatuid, kui vähegi jõuab – valikus on neid üle 1500.
Varraku raamatute seas on hulgaliselt just sellist kirjandust, mida e-tarbija hea meelega loeb, näiteks Põhjamaade krimiautorite teosed. “E-tarbija ihad ja isud lähevad kokku sellega, mida meil on pakkuda,” ütles Maide lõpetuseks.
Hetkel kuum