Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pakendid muutuvad nutikaks

    Põlvamaal Ihamarus tegutseva pakenditootja ASi Cista tegevjuht Vahur Käärik märkis Soome kliendi pakendil kolmnurgaga asukoha, kus võiks nutipakendi puhul asuda NFC kleebis.Foto: Väinu Rozental

    Põlvamaa pakenditootja AS Cista on turule toomas nutipakendit, milles oleva toote kohta saab infot lugeda NFC toega nutitelefoni ekraanilt või kuulata häälsõnumina.

    Kommentaar

    Boris Tšernjak, OÜ Multipakend Tootmine juht ja kaasomanik

    Meie oleme pakkunud kliendile juba mitu aastat võimalust trükkida pakendile QR-kood. Nutitelefoniga saab lõpptarbija selle koodi skaneerida ning lugeda infot pakendis oleva kauba kohta, vaadata pilte jm.

    Lõpptarbija jaoks ei ole mingit vahet, kas ta loeb mobiiltelefoniga infot QR-koodi abil või NFC kleebiselt. Küll aga ei taha pakendi tellija ja eriti Eesti klient pakendile lisaraha kulutada. QR-koodi trükkimise eest pakendile ei küsi me lisaraha, meie jaoks ei ole vahet, kas trükime sinna mingi ruudukese lisaks või mitte.

    QR-koodi trükkimist on meilt tellitud. Samas on üksjagu palju kliente, kes tahavad jätkuvalt, et näiteks toote kasutusjuhis oleks trükitud kujul karbi sees. See on ettevõtte turundusstrateegia, kes kuidas oma toote kohta informatsiooni käsitleb ja esitab.

    See viimane on eriti oluline inimeste puhul, kes näevad halvasti või ei näe üldse. Cista näidispakendi serva peal on ka pimedate kirjas kleebis, mis annab vaegnägijale teada, et tegu on nutipakendiga ehk et ta saab pakendis asuva toote kohta infot kuulata.
    „Me siin Setomaa serva peal oleme juba pool aasta pusinud selle nimel, et klientidele uudsel moel lisaväärtust pakkuda,“ ütles Ihamarus tegutseva Cista tegevdirektor Vahur Käärik. „Meie mõte on ühendada pakendiga 21. sajandi elektroonilised vigurid. Ma sirvin aeg-ajalt pakendiajakirju ja neis ei ole ma analoogse pakendi kohta ridagi lugenud.“
    Cista konkurendi, lainepapist pakendeid tootva Tallinna firma OÜ Multipakend Tootmine juhi ja kaasomaniku Boris Tšernjaki kinnitusel ei ole info edastamine nutitelefoniga põhimõtteliselt midagi enneolematult uut. Multipakendi Tootmine hakkas juba mitu aastat tagasi klientide soovil trükkima pakendile QR-koodi. Kui ostja QR-koodi nutitelefoniga sisse skaneerib, jõuab ta tootja koduleheküljele ning saab sealt kauba kohta infot lugeda.
    Vahur Kääriku sõnul on QR-koodi trükkimine ja selle kaudu info levitamine Cista jaoks läbitud etapp. „Kood juhib inimese toote tootja koduleheküljele ja sellega asi piirdubki, muud vajalikku infot ei ole mul võimalik lisada,“ põhjendas Käärik, miks nad hakkasid otsima muud lahendust.

    Kommentaar

    Tartu metallitööfirma OÜ Tarmetec juhatuse esimees Toomas Lepp

    Cista on meile olnud väga hea koostööpartner, nad on kliendikesksed ja paindlikud. Nutipakendist oleks meile abi eelkõige siis, kui kohalik tarbija saaks nutipakendi võimalusi kasutades lugeda tooteinfot emakeeles. Meie enda majas on korduvalt tulnud jutuks, kuidas lahendada keeleküsimus. Müüme oma tooteid hästi paljudesse riikidesse ja alati on küsimuseks, mis keeltes infot pakendile panna ja mis keeled välja jätta. Ühel hetkel peab valikud tegema, sest pakendi pindala saab lihtsalt otsa - pakendile tuleb ju ka pilte jm panna, et pakend atraktiivne oleks.

    Esimene partii tuleb jaanuaris
    Cista nutipakendi idee põhineb NFC (Near Field Communication) tehnoloogial. Kui NFC toega nutitelefon panna vastu pakendit kohas, kus on NFC märge, saab salvestatud informatsiooni lugeda ja lehitseda telefoni ekraanilt või kuulata inimhäälega sisse loetud teksti.
    „Kunde käest tahame me saada informatsiooni, mida ta soovib oma toote kasutajale pakkuda,“ rääkis Käärik. „Informatsiooni töötlemine, tõlkimine, häälega sisselugemine, info paigutamine, hoidmine, säilitamine ja täiendamine on juba meie teha.“
    Tänapäevastel pakenditel on juba nii palju teksti peal, et sinna pole enam võimalik eriti midagi lisada. Kääriku sõnul võimaldab aga nutipakend piiramatus koguses informatsiooni edastada. „Näiteks saab toiduainete tootja jagada ostjale retsepte,“ seletab Käärik. „Ja eriti suur kokkuhoid oleks igasuguste seadmete ja toodete kasutusjuhendite edastamine elektrooniliselt. Euronõuete kohaselt peab tootja trükkima kasutusjuhendid kõikides liikmesriikide keeltes. Piltlikult öeldes, kui toode ise on kümme sentimeetrit paks, siis selleks, et kasutusjuhend ka pakendisse mahuks, tuleb karbi paksuseks 20 sentimeetrit.“
    Kääriku kinnitusel on nad jaanuari lõpuks valmis tootma esimesed partiid nutipakendeid. „Informatsiooni salvestamiseks vastavad tööstuslikud seadmed peaksime Hiinast kätte saama uue aasta algul,“ täpsustas Käärik ja lisas, et ka elektroonilised NFC kleebised on tellitud Hiinast.

    Mis on mis?

    AS Cista

    * Asutatud 14.07.1992.

    * Toodab lainepapist, kartongist ja paberist pakendeid.

    * Tootmine asub Põlvamaal Kõlleste vallas Ihamarus.

    * Juhatuse esimees Vahur Käärik.

    * Omanikud: 25,1% Vahur Käärik, 24,97% Kaido Õunapuu, 24,97% Jüri Härtsmann, 24,97% Andres Palopääl.

    * 2014. aasta käive oli 1 765 391 eurot ja kasum 50 614 eurot.

    * Kliente kokku umbes 400.

    * Eksporti, peamiselt Soome ja Rootsi, läheb 30-35 protsenti toodangust.

    * Tootmispinda pisut alla 4000 ruutmeetri (äsja valmis 750ruutmeetrine juurdeehitus).

    * Kolm aastat tagasi sulges pakenditehase Peterburis, alles on müügiesindus, mis vahendab Venemaal toodetud pakendeid.

    Allikas: AS Cista, Äripäev

    Sihikul väliskliendid
    Käärik ütles, et nad on nutipakendi võimalust pakkunud Cista praegustele suurematele klientidele, kellest mitmega käivad läbirääkimised. „Kuna Eestis tehakse suhteliselt vähe lõpptooteid, mida saaks pakendada poeleti tarbeks, oleme eelkõige pilgud pööranud välisklientide poole,“ ütles ta. „Võimalik, et esimeseks nutipakendi tellijaks saab Soome firma Innohome, mis toodab laisa perenaise abivahendit ehk nn köögivahte. Tegu on lakke paigaldatava seadmega, mis lülitab elektripliidi välja, kui pudrupotis on vesi ära keenud.“
    Kääriku sõnul ei tule nutipakend tavalisest pakendist oluliselt kallim. „NFC kleeps maksab kõigest paar senti, pakendi hind sõltub eelkõige sellest, kui suur partii tellitakse,“ märkis ta. „Oleme ikkagi tööstuslik tootja ja väikeste partiidega eriti nokitseda ei taha.“
    Cista hakkab nutipakendeid tegema lainepapist või kartongist. „Õhuke paber nutipakendiks ei sobi, sest infokandja ehk kleeps ei talu väänamist,“ sõnas ta. Vajalikku informatsiooni sisaldav NFC kleebis paikneb pakendi siseküljel. Kui Cista näidispakendil on NFC märge sõõri sees, siis tulevikus plaanib Cista hakata nutipakenditel märkima kleepsu asukohta alla suunatud kolmnurgaga.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.