15 soovitust, kuidas targemalt toota

Selleks võib olla nii parem toode, nutikam tootmine, tõhusam ärianalüütika, köitvam pakend kui ka löövam turundus - just need märksõnad joonistuvad välja ka tööstusettevõtete kogemustest, millest Äripäev sel aastal kirjutanud on.  

Kogusime kokku aasta teises pooles tööstuse rubriigis ja Tööstuse erilehes ilmunud ettevõtjate soovitused ning nipid, kuidas nemad rohkem ja paremini toodavad ning toodetu edukamalt maha müüvad.

Kui tootmisvõimsust on puudu ja kavas uue liini soetamine, tasub enne otsustamist analüüsida olemasolevat liini - toodangu valmimise kiirust ja seisakute sagedust rikete või lõunapauside tõttu. Tulemus võib olla üllatav, aidates tõsta märkimisväärselt tootmisvõimsust ning säästa ettevõttele uue liini soetamiseks kuluva summa.

GlobalReader on tulnud turule teenusega, mis aitab tootmisettevõtete liinide tööd jälgida, selle kohta infot koguda ja seda analüüsida. "Meie klient kõrvaldas vead, mis andis iga päev juurde 20 minutit tööaega, mis tähendas tonni lisatoodangut," rääkis ettevõtte juht Indrek Jaal. Nädalas tegi see kokku viis, kuus 22 ja aastas tervelt 264 tonni toodangut.

Jooga, toortoitumine, paleodieet ja paljud teised suundumused täiusliku tervise otsingul muudavad eestlaste toidulauda. Toiduainetööstused jälgivad hoolega, mida tarbijad soovivad, ja arendavad oma tooteportfelle vastavalt.

ASi Leibur tootejuhi Illi Pika sõnul annavad uued toitumissuunad ja tervisliku toidu otsingud võimalusi nii suurtele kui ka väikestele tootjatele, kui osatakse leida "oma" ostja. "Turul on alati mitmeid trende, mille hulgast tootja peab valima need, mis tema äri põhimõtetega kõige paremini sobivad. Iga tarbija on erinev oma maitse, elustiili ja organismi eripäradega ning kõige olulisem on, et ta saaks sobivate valikute tegemiseks iga toote kohta ausat ja adekvaatset infot," rõhutas ta.

Tulemuste mõõtmine tasuks asendada tegevuste mõõtmisega. Tööstuses mõõdetavad näitajad jagunevad tulemus- ja tegevusmõõdikuteks. Tegevusmõõdik on oluline, kuna võimaldab tulemusi fikseerida, ent liiga vähe mõõdetakse ettevõtetes tegevusi.

Infovara juhtivkonsultandi Andres Kukke sõnul on numbritest kasu, kui need näitavad tegevusi. "Aru saamine sellest, mida me mõõdame ja kas see näitab ka tegevusi, on väga oluline."

Kukke sõnul on kõigil ettevõtteil olemas raportid ja aruanded mineviku kohta, väljakutseks on aga liikuda minevikuandmetelt hetkeseisu jälgmisele ja tuleviku prognoosimisele.

Analüüs näitab, et ettevõtted teevad valesid asju, mitte nad ei tee asju valesti. "Meie madal efektiivsus ei tähenda, et me ei oskaks ülesandeid sooritada, liinitööliste efektiivsus on tegelikult päris hea, vaid et meie fookus on vales kohas," märkis Kukke.

Kodutekstiile tootva ASi Mivar-Viva juhi Toomas Värva sõnul tuleb eksportimisel olla eriti tähelepanelik, sest iga vea eest tuleb maksta. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus ollakse eriti punktuaalsed ja täpsed. "Seetõttu tuleb olla äärmiselt hoolikas,“ rõhutas Värva, kes tunnistas samas, et enda vigade tunnistamisel pole teine pool sugugi nii agar.

Arusaamatusi võib põhjustada ka see, kui ootused teostatava töö suhtes selguvad liiga hilja ja venitatakse vajaliku informatsiooni edastamisega. 

Meditsiinitehnikat tootva OÜ EQUA tooteid võib leida üle maailma Euroopa riikidest kuni Kagu-Aasia ja Aafrika maadeni välja.

Eksportimist alustati aga lihtsast keevitustööst. Esimesed kliendid olid Soomest ja Rootsist ja üldsegi mitte meditsiinisektorist, vaid vastu võeti kõikvõimalikud projektid alates lihtsatest lõikamis- ja keevitustöödest kuni Volvo sõidukite klaasipuhastaja mootorivoolikute komplekteerimise ja 3G sidevõrkude antennide valmistamiseni, rääkis ettevõtte juhataja Janno Joost.

Hiljem on kliente üritatud leida väga paljude erinevate meetodite abil, alustades uudiskirja masspostitusest kuni toodete messidel eksponeerimiseni, seda põhiliselt meditsiinisektori tootjate hulgas.

Olenemata sellest, kas tulevikus pakendiauditi kohustuse piirmäärad ja audiitorkontrolli intervall muutuvad või rakenduvad muud muudatused, on ettevõttel võimalik pakendeid auditeerides luua kindlustunne, et pakendimajandus on igal juhul kõigeks vajalikuks valmis.

OÜ A-Tolliagentuur juhatuse esimehe Raimond Kadaku sõnul on riigi eesmärgiks viimase kümne aasta jooksul olnud juhtida ettevõtjate tähelepanu sellele, mida ettevõtja ise saaks pakendite taaskasutuseks ära teha.

Pakendiettevõtetel võiks tema soovitusel olemas olla pakendivaldkonda reguleeriv sise-eeskiri, mis kirjeldab ettevõtte pakendiga seonduvaid protsesse. Sise-eeskirjas võiks olla kirjeldatud pakendiarvestuse põhimõtted, pakendite teke, liigid, materjal ja käitlemine ning pakendiprotsessid ja nende kontroll.  

Konkurentsitihedat turgu ei pea kartma, kui leida toode, millega eristuda. Eestist pärit rahvusvaheliseks brändiks kujunenud RICHi juuksehooldustooteid kasutavad ka rahvusvahelised staarid. Sarja tootva Salon+ juuksurisalongiketi juhi Helena Lõhmuse sõnul on iluhooldustoodete turg suur ja üleküllastunud, ent see ei takista leidmast aspekte, kuidas teistest erineda. Kui neli aastat tagasi oli juuksehooldusvahendite puhul väga kuum sõna argaaniaõli, siis hakati valmistama juuksehooldusvahendid, mis sisaldasid argaaniaõli. Kui tuli välja, et uus trend on punase veini ekstrakt, lisati tootenimekirja ka punase veini ekstraktil baseeruvad juuksehooldusvahendid, rääkis Lõhmus tootearendusest, soovitades leida nüansid, mis võiks klienti huvitada ja aidata ostjat leida.

Kursis tasub olla ka sellega, mida teevad konkurendid, sest ka nemad otsivad võimalusi, kuidas tooteid turule tuua, soovitas Lõhmus.

Disainijuhi panust ettevõtte kasumisse on keeruline näha, kuid mida rohkem ettevõte disainerit usaldab, seda parem on tulemus. Häid tootedisainereid, rääkimata disainijuhtidest, on aga Eestis väga vähe.

Baltika brändingu ja jaekontseptsioonide direktori Maire Milderi sõnul peab juhtkond disaini pimesi uskuma. Ent kogu Euroopas on see suur probleem, et disainijuhtimine ei ole ettevõtetesse jõudnud, ometi aitab just see firmal väärtust luua.

Milder tõdes, et disaini väärtustamine algab haridusest, mistõttu peaks näiteks äriõpetuses olema sees disainijuhtimise moodul. Selleks, et disainijuhtimine organisatsioonis rakenduks ja et sellel oleks mõjuvõimu, peab ettevõtte juhtkond seda mõistma ja toetama. Kui disainijuht räägib, et on vaja teha, aga organisatsiooni esimees ei mõista või ei tule mõttega kaasa, sest see on talle võõras, siis idee ei rakendu.

Siemens OY Eesti filiaali tegevjuhi Ats Alupere sõnul on tööstussektori edasiste tegevuste aluseks automaatika. Ent efektiivsuse tõstmiseks ei piisa, kui energiaküsimusi või tootmise automatiseerimist arendatakse omaette üksusena. Uudsete lahenduste kasutuselevõttu peab vaatama laiemalt, tegu on võrgustumisega, mida toetavad kaasaegsed tehnoloogilised lahendused, nagu andurid, skännerid, asjade internet jms. "Näeme tööstust tulevikus masin-malena, kus kompuuter töötab välja järgmised käigud, võttes aluseks erinevate tegurite analüüsi," märkis ta.

Tulevikus nutikusel ja autonoomsetel tootmisüksustel rajanev tootmine pole Alupere sõnul uus asi. Sama on peale Euroopa ellu rakendatud ka mujal, USAs ja Hiinas.

Tootmisettevõtted kasutavad liiga vähe tootmises tekkivaid andmeid. Lauri Illusion Nortalist rääkis, et andmed, mis on olemas, aga mida ei kasutata, on raisatud tootmisressurss.

Big data tähendab lahendust, mis salvestab ettevõttes kõik andmed, tänu millele need on kättesaadavad ja analüüsitavad. Esmalt toimub andmete salvestamine, hiljem struktureerimine. See võimaldab andmeid hiljem, kui tekib vajadus, kasutada, ilma ohuta, et need oleksid kustutatud.

Andmeklastri abil saab kontrollida toodangu kvaliteeti ja prognoosida materjalikulu ning seadmete hooldust, see aitab leida vigu ja ebakõlasid ning ajalooliste andmete põhjal tuvastada mustreid, prognoosimaks tulevikku.

Meil on viimasel ajal palju juttu olnud sellest, et tootmisefektiivsus on madal. Jaan Uustalu OÜ omaniku Jaan Uustalu sõnul ei tea aga "patsient" ise sageli, mis tal viga on. Uustalu hinnangul on tootmises väga palju raiskamist, mistõttu on oluline see üles leida. Nõrgad kohad aitab avastada analüütika.

Selleks, et töötajad saaksid oma tööd paremini teha, peavad nad mõistma, millised on eesmärgid ja millised on tulemused teel eesmärgini. Tööline peab nägema, millised on tootmise tulemused ja kuidas ta saab oma tööga mõõdikuid mõjutada.

Andmeid on ettevõtetes väga palju, ent neist tasub kuvada ainult kõige olulisemaid, tootmistöölistele pole mõtet rääkida müügitulemustest, tõi Uustalu näiteks.  

OÜ Infovara ärianalüüsi juhtivkonsultandi ja andmeteaduri Andres Kukke sõnul on ärianalüütika puhul kõige olulisem, et tavainimene saaks informatsioonist aru.

"Info peab olema arusaadav. Ei piisa töövahendist, kust saab andmeid pärida ja filtreerida, vaid informatsioon peab olema arusaadav ja koheselt tajutav. Selles on appi tulnud aju-uuringud ja kognitiivsete protsesside analüüsimine, et mõista, mismoodi kättesaadavat infot mõistetavaks teha," rääkis Kukke.

Ehkki visuaalne avastamine on veel võõras, on info kiire tarbimise võimekus ettevõttele eluliselt vajalik. Aega info töötlemiseks on järjest vähem ning lõputud aruanded ei anna kiiret ülevaadet olulise üles leidmiseks.

Visuaalne avastamise viis aitab aruandlusega kogutud andmeid visuaalsel kujul analüüsida, oluline välja selekteerida ja andmete vahel seoseid avastada. Arvestades, et meie viiest tunnetusmeelest on kõige suurema osakaaluga nägemine, mille kaudu omandame 82% infost, on piltide kujul info meile automaatsemalt arusaadav.

Tööstusettevõtetel tasub mõelda oma energiatootmise peale, sest  kerkivad energiahinnad panevad paratamatult mõtlema, kuidas ettevõtte kulusid optimeerida. Tehniliselt üheks töökindlamaks ja majanduslikult tasuvaimaks lahenduseks on paigaldada oma koostootmisjaam, soovitas OÜ Energiaproff juhatuse liige Klaus Kopelman. 

Koostootmisjaam toodab maagaasist ettevõtte hoonele nii soojus- kui ka elektrienergiat ning võimaldab mõistliku investeeringukulu ja tasuvusajaga säästa energiakuludelt 35% aastas. 

Välja on töötatud maagaasi baasil töötavad mikrokoostootmisjaamad, mis sobivad tootmishoonetesse tänu seadmete väikestele gabariitidele. Seega on võimalik selliseid lahendusi integreerida juba olemasolevasse hoonesse, et asendada näiteks amortiseerunud gaasi- või õlikatlaid.

Kui protsessid konkureeriva ettevõttega on sarnased, masinate efektiivsus maksimumi lähedal ja töötajad koolitatud, võib tekkida küsimus, mida veel teha, et olla turul parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkuja. Vastus võib peituda tarneahelas, märkis ABB Ida-Euroopa hankeosakonna ostu- ja allhankespetsialist Tarmo Saidla.

Maailmas on palju ettevõtteid ja kuskil on kindlasti keegi, kes suudab mõnd komponenti või materjali parema hinnaga pakkuda. Tõenäoliselt ei ole konkurentidel sama infot ja just see võib osutuda toote omahinna langetamise võimaluseks.

Kuidas teha kindlaks, et makstud hind on õiglane? Lihtne ja kiire lahendus on korraldada pakkumiste voor. Juba neljast-viiest pakkumisest joonistub hinna keskpunkt, mis aitab määrata, kas praegu makstakse liiga palju või peaks hoopis tasa olema, sest hetkehind on selgelt madalam kui teistel pakkujatel.

Edukas koostöö ja strateegilised partnersuhted nõuavad tööd. Kui leping on sõlmitud, ei tasu langeda mugavustsooni.

Heade suhete saavutamiseks on vaja luua isiklik kontakt. See suurendab ka vastastikust austust. Külaskäigud peaksid olema alati hästi kavandatud ja soovitatav on varakult kokku leppida ajakava, kohalviibijate nimekiri ning arutatavate teemade loetelu. Vastasel juhul võib initsiatiivi haarata teine pool ja eesmärgid võivad jääda saavutamata, märkisABB Ida-Euroopa hankeosakonna ostu- ja allhankespetsialist Tarmo Saidla.