Uus riigihankeseadus peaks tooma lahendusi

Äripäeva artiklis "Maksuvõlg päästis Nordlin Ehituse" viidatud probleemi peaks uus seadus Peedu sõnul lahendama kahes võtmes. "Esiteks kui isikul on pakkumust esitades või enne hankelepingu sõlmimist maksuvõlg, siis peab hankija andma sellele pakkujale vähemalt kolm päeva aega, et ta saaks maksuvõla tasuda või ajatada," rääkis Peedu

Nordlin Ehitus, kes soovis taganeda 9 miljoni eurosest kohustusest ehitada Rae valda põhikool, pääses tervelt 60 000eurose tagatise maksmisest põhjusel, et firmal tekkis 150eurone maksuvõlg. Antud näite pinnal oleks Peedu sõnul mõistlik eeldada, et seesuguse maksuvõla suudab hankija ka selle aja jooksul likvideerida.

"Kui vaatamata hankija ettepanekule pakkuja maksuvõlga ei tasu, siis saab hankija uue seaduse kohaselt pakkumuse tagatise jätta pakkujale tagastamata," lisas Peedu. Ta viitas eelnõu sõnastusele: „Hankija ei tagasta pakkumuse tagatist pakkujale või realiseerib selle, kui pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva tagasi, pakkuja muu tegevuse või tegevusetuse tõttu jääb hankeleping sõlmimata või pakkuja ei asu sõlmitud hankelepingut täitma.“

Seega uue seaduse kohaselt hakatakse Peedu sõnul rakendama ka maksuvõlale heastamise instituuti ning laiendatakse tagatise rakendamise võimalusi.

Uues seaduses on asekantsleri sõnul muudatusi palju. Ta tõi mõned näited:

Muudetakse piirmäärasid.

Hankelepingu muutmise regulatsioon läheb oluliselt paindlikumaks.

Pakkuja ei pea kõikide tingimuste kohta esitama tõendeid, vaid hankija tohib lähtuda pakkuja kinnitustest – tekib hankepassi rakendamise võimalus.

Kontrollitakse ka alltöövõtjate maksuvõlgnevust ja muid kõrvaldamise aluseid.

Lisandub uus hankemenetluse liik – innovatsioonipartnerlus.

Eesmärk on minna täielikult üle e-hangetele ning enam rakendada väärtuspõhist hankimist (hankelepingu täitmises osalevate isikute kogemus, olelusringi kulud jms.)