15 soovitust, kuidas logistikakulusid vähendada

Toome veel kord lugejateni parimad praktilised soovitused, kuidas kaupa ja inimesi võimalikult efektiivselt liigutada, kirjutab 22. detsembri Äripäev logistika rubriigis.

Kuna kliendid kasutavad autotranspordiks välisriiki paljusid eri firmasid, puudub ülevaade vedusid tegevate ning teedel liikuvate sõidukite kohta, mistõttu sajad tühjad autod sõidavad maanteedel ristisuunaliselt, selle asemel, et kõigile jaguks nii edasi- kui ka tagasisõiduks vedamist vajavat kaupa.

Enamasti veetakse riigist olenevalt rohkem kaupa sinna sisse või sealt välja, teist pidi sõidavad autod rohkem tühjalt. OÜ Krimelte juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul on tegemist üsna tõsise probleemiga eksportivate ettevõtete jaoks. "Selge on, et kaubavahetus ei ole igas suunas tasakaalus," märkis ta. Näiteks imporditakse Eestisse palju Kesk-Euroopa riikidest, eriti Saksamaalt. Seetõttu on transpordi hind ka Saksamaale suhteliselt soodne. "Meil ei ole väga palju eksportijaid, kes sellel suunal stabiilset mahtu annaks," märkis Puusaag.

Ta lisas, et kui oleks mingit moodi võimalik koondada infot, millised ettevõtted millisel suunal transpordivad, võiks see oluliselt tõsta Eesti konkurentsivõimet. "Täna on see info väga killustunud ja terviku nägemine keeruline. Tootjad ei tea, millised on transpordivõimalused, ja transpordiettevõtjad ei tea, millised on ettevõtete ootused suures pildis."

Otse kliendi postkasti saadetud reklaam töötab vaid siis, kui selle kujunduse ja sisuga on vaeva nähtud, lisaks tuleb reklaami koostamisel arvestada, kas see jõuab postkasti kuu lõpus või alguses.

ASi Express Post otsepostituse juhi Lembe Orguse sõnul peab klient otsepostitusest maksimaalse kasu saamiseks teadma, miks ja kellele ta postitust tellida soovib. "Esiteks on oluline teada, kas soovitakse aadressiga ehk isikustatud otsepostitust või ilma aadressita ehk pimepostitust," selgitas ta. "Teiseks on vaja teada, millisele sihtgrupile on postitus suunatud ja millisesse piirkonda seda soovitakse postitada."

OÜ Joon otsepostituse projektijuht Tiina Arro ütles, et kui valida aadressita postitus, peab kujundus eriti silmapaistav olema. "Kokkuhoid trükise tootmisel võib kätte maksta," oli ta veendunud. Tänu suuremale panusele trükise väljanägemisse võib kampaania mitu korda edukamaks kujuneda. Arro ütles, et ettevõtte spetsialistid jagavad klientidele selle kohta head nõu.

Kuigi mõõdikud aitavad aru saada, kas liigutakse õiges suunas ja kas tegevused, mida eesmärkide saavutamiseks tehakse, on efektiivsed, kasutatakse neid harva, pigem on ettevõtetes mõõtmise osas tegu süsteemitusega.

Enamasti nimetatakse kasutatavaid mõõdikuid KPI-deks (key performance indicator) ehk tulemuslikkuse võtmenäitajateks ning on need on sageli seotud ka töötasudega.

OÜ Infovara juhatuse liikme Andres Kukke sõnul on analüütiline võimekus ja digitaalse info kasutamise oskus nii era- kui avalikus sektoris prioriteedid, millega tasub tegeleda metoodiliselt ning sihikindlalt. "Pean analüütilise võimekuse all silmas, et ettevõtetes ei seisa olemasolevad andmed kasutult arhiivides ja aruannetes, vaid need aitavad reaalselt juhtida otsuseid ja igapäevaseid tegevusi, saades nii selgema kontrolli ettevõtte tegemiste üle," märkis Kukke.

Analüütilise nõustamisega tegelev Kukke näeb töös, et aruandlus ettevõtetes toimub, kuna oleks raske tegutseda, kui üldse mingeid numbrilisi näitajaid teada poleks. Ka tuleneb aruandluse nõue teatud mahus seadusandlusest. "Kuid analüütiliselt võimekas olemiseks on lisaks aruannete koostamisele vaja tegeleda tulemuste analüüsiga ja tegevuste tagasisidestamisega. Tulemuste analüüsis on oluline roll võtmemõõdikutel ehk KPI-del, mis aitavad omavahel seostada ettevõtte eesmärgid, tulemused ja tegevused," täpsustas Kukke.

Jae- ja hulgimüüja logistikat aitab tõhusana hoida läbimüügi planeerimine ning kiire info liikumine ettevõttes. Ometi võib ka siis ette tulla olukordi, kus tarneajad venivad.

Bürootarvete, -tehnika ja -mööbli müügifirma ASi Infotark tegevdirektori Jüri Rossi sõnul ei ole võimalik kergelt ja kiiresti ületada olukordi, kus tarnemahtude kasvuga kaubad pisut hilinevad. "Me teame, et aastas on kaks kiiret aega, kus koormus kasvab võrreldes aasta keskmisega üle 30%: augusti teisest dekaadist kuni septembri alguseni ning kolm jõulueelset nädalat," selgitas ta.

Rossi sõnul koostavad nad alati puhkusegraafikuid antud tippaegu arvesse võttes ja logistikatöötajad on siis valmis ületundideks. Tööviljakuse tõstmise võimalused peituvad tema sõnul IT-arendustes. "Transpordi puhul peame ette sõlmima lepingud logistikafirmadega, kes saaksid kiirel perioodil saata meile appi oma transpordi," märkis Ross.

Väiksemad ettevõtted eelistavad äripinnana kolm ühes võimalust, kus ettevõte saab ühes hoones kasutada nii ladu, bürood kui ka kaubanduspinda. See on alternatiiv laoteenuse sisseostmisele, samuti on see mõistlik viis ühildada erinevates kohtades asuv büroo ning laopinnad.

Viimase aasta jooksul on ärikinnisvaraturg hoogsalt aktiviseerunud, seda ka lao- ning tootmiskinnisvara sektoris. Kinnisvarabüroo Uus Maa äripindade kutselise konsultandi Einar Niine sõnul on väiksemate, suurusjärgus 200-600 ruutmeetrit laopindade puhul enim levinud nn stock-office tüüpi lahendused, kus ühes hoones on ühendatud laoruumid koos büroo ja esinduspindadega.

Nii tekib võimalus koondada ettevõtte tegevus ühe katuse alla ning tänu sellele muuta firma tegevust efektiivsemaks. Niisugune terviklahendus on Niine sõnul hea alternatiiv üksiti laoteenuse sisseostmisele, samuti on see mõistlik viis ühildada tihti erinevates kohtades asuv büroo ning laopinnad. "Uute hoonete eelis on esinduslikkus ning tänapäevased ehitustehnilised lahendused, mis võimaldavad märgatavalt kokku hoida igakuistelt lisakuludelt,“ lisas Niin.

Et õnnetus ei hüüa tulles, tasub kriisisituatsioonide tekke võimalusi hinnates koolitada välja töötajad ning kirja panna selged tegutsemisjuhised, kuidas ohuolukorras käituda tuleb.ASi Taisto Bussid tegevdirektori Mari-Liis Luha sõnul on neil ettevõttes olemas tegevuskava kriisiolukordadeks. "Oleme sõitnud Euroopa teedel juba üle 20 aasta ning nii pikaaegse kogemuse põhjal võin öelda, et meie meeskond oskab edukalt lahendada ka kõige keerukamaid situatsioone," märkis ta. "Iga päev liikluses osaledes ning 30-40 bussiga inimesi transportides tuleb pidevalt valmis olla milleks iganes," märkis ta. Seega on vastavad teadmised ja oskused äärmiselt vajalikud.

Luha lisas, et seejuures ei saa alahinnata usaldusväärsete koostööpartnerite rolli. "Meil on head partnerid nii Lätis-Leedus kui ka Skandinaavias ja Kesk-Euroopas ehk riikides, kus meie bussid põhiliselt sõidavad," selgitas ta.

Eestis peetakse koorma korrektset ja turvalist kinnitamist endiselt transportija ülesandeks, kuigi võlaõigusseaduse kohaselt on see tegelikult kauba saatja kohustus.Vedajad on seetõttu keerulises olukorras, kuna probleemide tekkimisel lähtuvad korrakaitseorganid enamasti autoveoseadusest, kus see teema pole aga üldse kajastatud. "Kui politsei peaks tulema kaubaveo turvalisust kontrollima ja midagi on valesti, jääb süüdi juht," ütles Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni juhatuse liige Jaak Kivisild.Koorma kinnitamine on Kivisilla sõnul rahvusvaheliselt põhjalikult reglementeeritud ning enamikus riikides on juurdunud arusaam, et pakkimise eest saab vastutada ainult veose saatja. Vaid Eestis on seadusandluse ja selle tundmisega probleeme. "See on tegelikult ju täiesti elementaarne. Eri kaupu ja koormaid on tuhandeid ja autojuht ei saa ju kõigi nende spetsiifilisi vajadusi teada. Juht ei ole üliinimene," rääkis Kivisild.

Tuleb ette, et nii kaubaalused kui ka transpordikastid lähevad kaotsi. Seda juhtub just tarneahela teises pooles, kui tühi anum on pärast kauba kohaletoimetamist taas tootja või maaletooja poole teel."Probleem on laiem," tunnistas Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse esimees Janek Saareoks ja selgitas: "Puudub süsteem, mis tegeleks aluste kokkuostmise ja kokkuvedamisega." Mängu tulevad ka erinevad poeketid, kellel on oma sisemine süsteem aluste ja pakendite jaoks, mistõttu võib ühtse süsteemi loomine Saareoksa sõnul keeruliseks osutuda. 

"ELEA eesmärgiks oli koostada tegevuseeskiri eelkõige ekspedeerijatele (kes ise aluseid ostavad - toim), et kaubad - eelkõige grupikaubad, mis saabuvad konteineritega -  saaksid ohutult kliendile viidud," selgitas ta. "Aluse soetamine on ekspedeerijale lisakulu ja keegi seda kinni ei maksa." Eeskiri lisataks lepingutele ja määrataks alustega toimetamise kord. Seaduse saab aga välja töötada ikkagi ainult riik, kuid see ei ole Saareoksa sõnul ELEA eesmärgiks olnud.

Alternatiiv oleks see, kui loodaks üks "keha", kes peab arvestust ja korjab kõik pakendid ehk alused, kastid kokku ning korraldab tootjatele tühja pakendi tagasiveo. See oleks oluline just korduvkasutatava taara puhul, nagu piimakastid, jookide kastid, märkis Saareoks ja lisas, et eeskuju võiks võtta tagastatava joogitaara süsteemist, mis toimib suhteliselt hästi.

Veokitootjad pakuvad digitaalseid juhi ja auto jälgimissüsteeme, mis annavad infot auto asukohast ja tehnilisest seisukorrast ning aitavad ettevõttel kütuselt ning kulumilt tuhandeid eurosid säästa. Peagi on veokid kohustatud ka ise pidurdama hakkama.Näiteks uutel Mercedes-Benzi raskeveokitel kuulub standardvarustusse FleetBoard ehk veoki pardaarvuti, mis aitab vähendada kütusekulu, pikendab sõiduki hooldusintervalli ning juhendab autojuhti ökonoomsemalt sõitma, muutes transpordiettevõtte logistikaprotsessi seeläbi tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Telemaatikasüsteemide areng toimub järjepidevalt – liikudes lihtsuse ja parema arusaadavuse suunas, kinnitas ASi Silberauto FleetBoardi müügijuht Raoul Jakobson. "Täiendame olemasolevaid funktsioone detailide tasandil, kuid lisandunud on ka täiesti uusi momente."Üks viimaseid suuremaid uuendusi on FleetBoardi mobiiliäpp ehk juhi mobiiltelefoni installeeritav tarkvara, mis aitab juhil oma tööülesandeid paremini täita. Teine uuendus puudutab FleetBoardi kuvarit, mis näeb välja nagu tahvelarvuti ning mida on võimalik kabiinist välja võtta. Kuvar võimaldab teha fotosid ning kohe üles pildistada CRMid, võimalikud koorma või sõiduki kahjustused ning need reaalajas dispetšerile edastada.

Transporditava kauba puhul on ülimalt oluline korralik pakendamine, sest just kehv pakend on üks peamisi põhjuseid, miks kaup võib saada vigastatud või rikutud.ASi Schenker tegevdirektori Janek Saareoksa sõnul peaks iga kaubasaatja huvi olema, et saadetis jõuaks tervena ja kaubandusväärtuslikult sihtpunkti, sest vastasel juhul ju müüki ei toimu ja tulemuseks on kahjud. "Ainult tootja ja edasimüüja ehk kauba saatja teab väga täpselt, vähemalt peaks teadma, kauba erinevaid omadusi ja oskab selle järgi arvestada, kuidas ja millisesse pakendisse tuleb kaup panna, et see kannataks transportimist ja käitlemist," märkis ta.

Saareoks tõi näiteks, et pole võimalik, et transpordifirma hakkaks vedama veinipokaale, millel puudub igasugune pakend. Tulemuseks oleks hunnik kilde. Samuti pole tema sõnul reaalne vedajal otsida pakendeid, aluseid jms, et teha ära tootmisettevõtte töö, pakendades asjad enne vedu. Juhul, kui seda on tarvis, tasub sellises teenuses eraldi kokku leppida.

Tänavapildis näeme erinevaid reklaamkleebistega kaetud autosid, mis on tunnistuseks, et ettevõtted on autoreklaami kui  turunduskanali omaks võtnud. Kleebisreklaame pakkuvate firmade konkurents on tihe, ent turul liigub nii kvaliteetseid kui ka odavamaid Hiina päritolu materjale, mis võivad sõiduki rikkuda."Viimasel ajal on turule ilmunud hulk uusi tegijaid, kes kasutavad täiesti tundmatuid ja tuvastamatuid materjale," märkis Reklaamiabi OÜ juht Marek Tiits.

Tiitsu sõnul on õigete materjalide kasutamine ülioluline. "Odavamate kiledega kleepimine võib auto täielikult ära rikkuda. Sellel, et brändikiled on kallimad, on ikka konkreetsed põhjused." Kuigi kvaliteetse töö tegemine tähendab Tiitsule tihti hinnakonkurentsis allajäämist, ei taha ta oma head nime halva tööga ära rikkuda.

Kui ei ole eraldi kirjalikult kokku lepitud teisiti, ei vastuta ekspediitor lennukiga kauba sihtkohta toimetamisel võimaliku hilinemise eest. Lennuliinide eesmärk on, et saadetis jõuaks sihtkohta õigeaegselt, kuid nad ei võta vastutust, kui näiteks lennufirma broneeringute või transiitmarsruuti muutuse tõttu planeeritud saabumine hilineb.Kui muudes logistikavaldkondades vastutab ekspedeerija muuseas ka veose õigeaegse kohalejõudmise eest, siis lennutranspordi puhul CF&S Estonia õhuvedude korraldaja Lauri Hanni sõnul see reegel enamasti ei kehti. "Lennuliini kohustus on veolepingu järgi toimetada kaubad kohale mõistliku aja jooksul (reasonable dispatch). Reaalselt tähendab see seda, et lennuliin proovib kaubad kohale toimetada vastavalt broneeritud graafikule, kuid ei garanteeri seda."

Kaubaruumi saadavus muutub pidevalt, seda paljuski ka ettenägematute olukordade tõttu, nagu näiteks lennu tühistamine, märkis Hanni. "Sellest lähtuvalt juhul, kui ei ole eraldi kirjalikult kokku lepitud teisiti, ei vastuta ekspediitor kauba sihtkohta toimetamisel võimaliku hilinemise eest."

E-poodide keskmine müüdava kauba tagastus jääb 15 protsendi kanti, kuid võib kuude lõikes kõikuda – tagastusi on rohkem, kui on palju sooduspakkumisi ja kampaaniaid.Kauba tagastus on internetis oma kaupa müüvate ettevõtete jaoks igapäevane probleem, sest klient ei saa toodet nägemata-katsumata olla kindel, et see vastab ootustele. Eriti suur on tagastamise osakaal riiete ja jalanõude puhul.  

Denimdreami e-poe juhataja Gerli Poobuse sõnul on mõistetav, et vahel võivad kliendi jaoks arvutist pildi järgi valitud riided kohale toimetades osutuda ühel või teisel põhjusel selliseks, et soovitakse kaubast loobuda. Seetõttu on Denimdream püüdnud teha enda poolt kõik, et tagastus oleks kliendi jaoks võimalikult valutu ning lihtne. "Meie e-poe kaubad saab tagastada kas pakiautomaadi abil, kui kaup on sel teel tellitud, postkontori või meie kaupluste kaudu," tõi Poobus välja kolm tagastusviisi, mille hulgast saab klient valida meelepärase.

Kampaaniatoodete hulka on raske ette planeerida, sest see eeldab tarbija käitumise täpset tundmist ja prognoosi. Ent kui väljareklaamitud odavtoode kauplusest otsa saab, on tegu kliendi tahtliku eksitamisega.

ECEMEA juhtivkonsultandi Koit Puusaagi sõnul on hea kasutada eelnevatel aastatel kogutud andmeid kas eelmiste kampaaniate või sarnaste toodete kampaaniate kohta, mis aitab prognoosida, kui efektiivne plaanitav kampaania olla saab. "Mida vanem on planeerimissüsteem, seda parem see on, sest mida rohkem on ajaloolisi andmeid, mille põhjal prognoose teha, seda täpsemad prognoosid saab," rääkis Puusaag.

Kui kampaania on läbi viidud, tahetakse teada, kui efektiivne see oli. Süsteem pakub ka selleks võimalust, kampaaniatooteid saab analüüsida ja vaadata, kui täpselt osati müüki ette prognoosida. "Seda on vaja, et täiendada andmeid, et prognoosid võiksid tulevikus olla veelgi täpsemad," märkis Puusaag.

Andmeid kampaani edukuse kohta on võimalik jagada ka tarnijate ja klientidega. Analüüs näitab kitsaskohti ja seda, kus tasub sisse viia muudatusi, et prognoosimine oleks täpsem. "Meie eesmärk on, et prognoosimisanalüüs ei toimuks mitte pärast vaadeldava perioodi lõppu, vaid jooksvalt reaalajas. Et kampaania ajal oleks kohe näha, kus on kitsaskohad ja kus viia sisse muudatusi," rõhutas Puusaag.

Tarneahela tõrgeteta töös hoidmiseks tasub tarnijate tegevust regulaarselt hinnata ja hindamistulemustest ka koostööpartneritele teada anda.

Elektroonikafirma AS Enics Eesti teeb koostööd rohkem kui 300 tarnijaga üle maailma. Enics Eesti tarneahela juhi Pille Murgelji sõnul peavad nad väga oluliseks pikaajalist koostööd oma partneritega, kuna materjalid, mida kasutatakse, on kvaliteeditundlikud. Samuti on enamiku materjalide tarneaeg väga erinev, varieerudes mõnest päevast kuni isegi ühe aastani.

Suhtlus tarnijatega on üles ehitatud kahel tasandil – operatiivsel ja strateegilisel. Operatiivsel tasandil tegeletakse igapäevaste prognooside ja tellimuste haldamisega, jagatakse infot materjalide vajaduste muutuste ja materjalide saadavuse kohta. Samuti koordineeritakse vajaliku info liikumist lõppkliendilt tootjani ja tagasi. "Kohtumised ja muul moel suhtlus tarnijatega on igapäevane ja vastavalt vajadusele, kuid pigem rohkem kui vähem,“ lisas Murgelj.

Strateegilisel tasandil tegeletakse lepingute sõlmimisega, hinnaläbirääkimistega, tarnelahenduste arendamisega ning ka ühtsete võimaluste leidmisega koostöö suurendamiseks ning tugevdamiseks.